kolmapäev, 13. mai 2015

JUTLUSE MAITSJAD

Sa oled ehk kuulnud väljendit „jutluse maitsjad“. See väljend on juba pea 200 aastat vana, saades alguse Londonist kusagil 1800 aastate keskpaigas. Tolleaegne suur jutlustaja C.H. Spurgeon edastas igal pühapäeval jutlusi u 5000-inimesele. Linna teises otsas kuulutas Joseph Parker samuti võitud sõnumeid ning üldse leidus üle kogu Londoni tuliseid jutlustajaid, kes edastasid sügavaid, ilmutuslikke ja prohvetlikke sõnumeid.

Rikaste londonlaste seas tekkis lausa hasart, kui nad hüppasid oma kaarikutesse ja põrutasid ühest kogudusest teise, võrreldes erinevate jumalasulaste kuulutusi. Seejärel arutleti aga igal esmaspäeva hommikul Parlamendi erakorralisel koosviibimisel selle üle, milline jutlustaja oli pidanud parima jutluse ja kes oli suutnud edastada kõige sügavama ilmutuse. Neid ühest paigast teise redutajaid hakati kutsuma „jutluse maitsjateks“. Nad tahtsid alati tulla üksteise võidu esile mõne uu vaimse tõe või ilmutusega, kuid vaid vähesed panid ka tegelikult praktikasse selle, mida olid kuulnud.

Jeruusalemma Veevärava juures polnud aga mingeid meeliülendavaid jutlusi või sensatsioonilist kõnelemist. Preester Esra jutlustas otse Jumala Sõnast, lugedes seda tundide viisi ette. Ja Jumala rahva usk ning elevus kasvas, mida kauem nad seal seisid ja Jumala Sõna kuulasid. Vahel sai Esra ise nii haaratud kõigest loetavast, et ta peatus ja „kiitis Issandat, suurt Jumalat“ (Nehemja 8:6). Jumala au langes võimsalt nende üle ja kogu rahvas tõstis Jumala ülistuseks käed, öeldes: „Aamen, aamen“. (Nehemja 8:6). Kui aga Jumala Sõna ette loeti, siis „nad põlvitasid ning heitsid Issanda ette silmili maha.“ (s 6). Rahvas alandus Jumala ette murtuses ja meeleparanduses. Seejärel aga tõusid nad taas püsti, et ammutada taas Jumala Sõnast.

Siinkohal on oluline mõista, et see kogunemine ei kätkenud endas mingeid põnevaid lugusid, mis oleks rahva emotsioone üles kütnud. Keegi ei manipuleerinud nendega kantslist ega jaganud mõnda dramaatilist tunnistust. Seal polnud isegi mingit muusikat veel. Sel rahval jagus lihtsalt vaid kõrva kuulmaks kõike seda, mida Jumalal oli neile öelda.

Mina usun, et Jumal igatseb liikuda oma rahva seas samal moel ka tänapäeval. Ma näen, kuidas Ta Vaim õhutab üles kogudusi, kelle seas valitseb nälg Jumala Sõna järele.