reede, 3. juuni 2016

TEMA PIKAMEELSUS

Apostel Peetrus ütleb meile, et sel on oma põhjus, miks Jeesus pole veel tagasi tulnud. Ta kirjutab: „Issand ei viivita tõotust täitmast, nii nagu mõned peavad seda viivitamiseks, vaid tema on teie vastu pikameelne, sest ta ei taha, et keegi hukkuks, vaid et kõik jõuaksid meeleparandusele.“ (2 Peetruse 3:9). Jumal on ülimalt pikameelne jumalatute suhtes.

Kui aus olla, siis olen isiklikult hämmingus Jumala pikameelsusest meie suhtes. Tänapäeva moraalne allakäik on masendav isegi ilmalike vaatlejate jaoks. Ja isegi, kui püüad hoida oma meeled puhtana, uputatakse see ikka iga päev erinevate kurjust täis uudistega üle. Osad neist asjadest on lausa nii jubedad, et ületavad igasuguse inimmõistuse: koolitulistamised, laste kuritarvitamine, vohav homoseksuaalsus, kirjeldamatud jõledused jne. Me südameist tõuseb sageli appikarje: „Issand, millal küll ometi õiglus jalule seatakse? Millal sa küll mõistad kohut kurjust külvajate üle?“ Mõtleme, miks küll Jumalal nii kaua läheb, et kõige selle kirjeldamatu ja metsikult leviva kurjusega tegelda? Kujutame juba ette vaatepilti, kus kõik pahategijad Issanda pühadusega silmitsi seistes Ta ette lõpuks ometi põlvili maha langevad.

Peetrus aga annab mõista, et Jeesus ei keskendu hetkel kohtumõistmisele ja seda isegi mitte kõige hullemate patuste puhul. Pigem on meie Issanda peamine tähelepanu armul. Ta on pikameelne isegi kõige hullemate pahategijate suhtes. Ta on valmis osutama armu igale patusele, kes pole veel meelt parandanud, neile väga, väga ligi hoides ja neid otsekui taga ajades.

„Kui see kõik nõnda laguneb - missugused siis peate olema teie pühas eluviisis ja jumalakartuses, oodates ja kiirendades Jumala päeva tulemist, mil taevad põledes lagunevad ja algained lõõmates ära sulavad. Meie ootame aga tema tõotuse järgi uusi taevaid ja uut maad, kus elab õigus. Seepärast, mu armsad, olge seda oodates toimekad, et teid leitaks tema ees veatuina ja laitmatuina rahus.“ (2 Peetruse 3:11–14).

Me võime olla nii hõivatud lõpuaegade märkide otsimisega nii Lähis-Ida sündmustest kui igalt poolt mujalt. Kuid Jumal ütleb: „Valvake eelkõige omaenda südant ja pidage hoolsasti kinni mu Sõnast.“ Paulus lisab: „Nõnda peab siis igaüks meist enda kohta Jumalale aru andma.“ (Roomlastele 14:12).

Seejärel aga manitseb ta meid mitte mõistma kohut teiste üle ja mitte saama komistuskiviks oma ligimesele, et too ei langeks.