neljapäev, 30. juuni 2016

USUSAMM

Meil on täiesti võimalik end negatiivses võtmes nii üles kütta, et me küsime: „Miks ma küll nii väga kardan? Miks olen pidevalt sellel üles-alla käival meeleheite karusellil? Miks küll põhjustab tulevik mu hinges nii palju paanikat?“ See kõik on seetõttu nii, et me pole täielikult usaldanud oma elusid, peresid, tervist, töökohti ja kodusid Jumala ustavatesse kätesse. Me pole teinud seda ususammu, mis oleks kindel selles, et: „Mu Issand on ustav ja tõeline. Ja kuigi olen lugematuid kordi läbi kukkunud, pole Ta mind kunagi alt vedanud. Seetõttu ka, tulgu, mis tuleb – ma usaldan oma elu ja tuleviku Tema hoolde.“

Kuidas me aga suudaks seda teha? Võttes vastu selle sõna, mille Ta on meile andnud: „Nõnda ütleb su Issand, Issand, su Jumal, kes riidleb oma rahva eest: Vaata, ma võtan su käest uimastuse karika, oma viha peekri - seda ei ole sul enam vaja juua.“ (Jesaja 51:22) Ehk teisisõnu ütleb Ta: „Ma ei maga. Ma olen see sama Jumal, kes lõi Surnumere kahte lehte, kes äratab üles surnuid ja kes on varustanud teid. Minu rahvas pole loodud elama hirmu ahelais.“

See hirmukarikas saab kõrvaldatud me elust, kui mõistame oma vajadust Jumala Sõna järele. Võttes kindla seisukoha usu kasuks, võime kogeda ootamatuid hirmuhooge. Kuid me peame neile hirmudele vastu seisma, haarates kinni Jumala tõotustest ja olles enam kui veendunud, et Ta on võimeline kandma hoolt selle eest, mille oleme Tema hoolde usaldanud. Siis ei pea me enam jooma sellest hirmu karikast.

Fakt on see, et mida pimedamaks ajad muutuvad, seda enam peab Jumala rahvas taolisest usust elama. Sest vastasel korral muudame iga oma hirmu ja paanikaga Jumala vaid valetajaks. Ajakirjas „Newsweek“ ilmus kord artikkel ühe teismelise neiu kohta, kes demonstreeris väga elavalt oma usku. Ta lendas Newark’ist Pariisi, kui lennuk sattus suurtesse õhuaukudesse. Rahvas sattus suurde paanikasse ja hakkas kisendama. See 16-aastane neiu aga istus keset seda kõike ja luges vaikselt oma Piiblit. Kui ta käest hiljem küsiti, miks ta ei kartnud, kui kõik tema ümber hirmust värisesid, vastas ta: „Mu Piibel on tõotanud mulle, et Jumal kannab hoolt mu eest. Nii ma siis lihtsalt palvetasin ja uskusin seda tõotust.“

kolmapäev, 29. juuni 2016

SEISA KINDLANA

Kuulen paljudest usklikest, kes on joonud meeleheite karikast. Nad on kogenud elus nii palju traumasid ja raskusi, et nad on omadega täitsa läbi. Nad on omadega nii maas, et arvavad, et kui veel üks mure või hirm peaks neid tabama, pole neil enam mingitki lootust sellest välja tulla. Nad on jõudnud omadega viimse piirini ja on kohe, kohe murdumas.

Mida Jumal ütleb neile hirmunud inimestele, kes värisevad ärevusest? Mis on Tema ravim neile, kelle südamed on täis hirmu ja kelle pilk on kinnitatud kõigile neile hukatustele, mis on neid tabamas? Ta annab neile järgneva sõna: „Ärka, ärka, tõuse üles!“ (vt Jesaja 51:17). See on üks seisund, mille Jumal tahab tuua meile, et kõrvaldada värisemise karikas me elust. Ta ütleb: „Tõuse püsti ja seisa kindlana!“

Mu armsad, keset kõike, mis on alles ootel – kus kurjus muutub üha metsikumaks ja kurjemaks ja kus majanduskriisid muutuvad üha suuremaks – vajab Jumala rahvas enamat, kui vaid ülestõstvaid sõnumeid. Nad vajavad enamat, kui vaid jutlusi, mis ajutiselt usu üles pumpavad. Üks mees kirjutas mulle: „Su viimase aja sõnumid tunduvad korduvat. Tundub, et üks sõnum teise järel püüab julgustada meeleheitel usklikke. Tundub, et vähe on neid, kes teavad, kuidas haarata kinni usust, mida ei pea pidevalt üles pumpama. Kas nad siis ei tunne oma Piiblit?“

Selline oli Jumala mure ka Iisraeli rahva pärast. Milline oli Jumala vastus nende süüdistustele? Ta ütles neile: „Kes oled sina, et sa kardad surelikke inimesi, inimlapsi, kes on nagu rohi?“ (Jesaja 51:12) Ehk teisisõnu: „Ma olen pannud oma sõnad te suhu. Ma olen katnud teid oma peopesaga. Ma olen tõotanud teile, et te olete minu rahvas. Ja ometi te pole veendunud, et ma olen ustav täitma seda sõna, mida olen teile tõotanud. Te kardate endiselt inimesi, kes hävivad nagu rohi.“

Paulus kuulutas, et Jumal on jaganud igaühele oma usu mõõdu (vt Roomlastele 12:3). Igale usklikule on antud oma ports või tase usku, mis tuleb ehitada üles vankumatuks usuks. Aga kuidas? Kui usk kasvab, saab see tugevaks vaid ühel viisil – kuuldes ja uskudes Jumala Sõna.

teisipäev, 28. juuni 2016

VÄRISEMISE KARIKAS

See pole kunagi olnud Jumala plaan, et Tema rahvas elaks paanikas ja hirmust värisedes. Isegi Vanas Testamendis oli Tal inimesi, kes uskusid Tema tõotustesse ja keda ei kõigutanud kaosed nende ümber. Me näeme seda prohvet Habakuki elus – mees, kellele anti nägemus „lõpust“ (Habakuk 2:3).

Habakuk nägi lõpuaja inimesi, kes olid ahned ja saamahimulised. Tuginedes nägemusele, mille ta sai, pidi kohutav vägivalla vaim võtma võimust neil aegadel (vt Habakuk 1:9). Habakuk ütles selle kohta: „Issanda parema käe karikas jõuab ringiga sinuni, ja su au kaetakse häbiga.“ (Habakuk 2:16).

Me teame, et prohvet räägib alati esmalt oma rahvale. Kuid tuginedes Habakuki enda sõnadele, on see prohvetlik sõna mõeldud ka meie põlvkonnale. Ta ütleb meile: „Sest nägemus ootab küll oma aega, aga ta ruttab lõpu poole ega peta.“ (Habakuk 2:3). Habakuk nägi ühte värisemise karikat: „Ma kuulen seda ja mu ihu väriseb…ja mu põlved värisevad…“ (Habakuk 3:16).

Siin oli üks jumalakartlik, palvetav prohvet, kes teatud ajaks sai nii haaratud eesolevatest kohutavatest sündmustest, et need panid tedagi värisema. Kuid Jumala Vaim tuli ta üle ja pani teda kuulutama: „Kuigi viigipuu ei õitse ja viinapuudel pole vilja, õlipuu saak äpardub ja põllud ei anna toidust, lambad ja kitsed kaovad tarast ja veiseid pole karjaaedades, ometi rõõmustan mina Issandas, hõiskan oma pääste Jumalas. Issand Jumal on minu jõud. Tema teeb mu jalad emahirve jalgade sarnaseks ja paneb mind käima mu kõrgustikel.” (Habakuk 3:17–19).

Jumal kõrvaldas selle värisemise karika oma sulase Habakuki südamest ja teeb seda sama kõigi oma ustavatega ka tänapäeval.

esmaspäev, 27. juuni 2016

JUMAL, KES SEKKUB - Gary Wilkerson

„Ja sünagoogi tuli inimene, kellel oli rüve vaim, ja see kisendas valju häälega: „Võeh, mis on meil asja sinuga, Jeesus Naatsaretlane? Kas sa oled tulnud meid hukkama?” (Luuka 4:33-34).

Mulle meeldib see sõna „sekkuma“ (eesti k hukkama), mida on kasutatud uues ingliskeelses piiblitõlkes. Juhul, kui ka sinu Piiblis on kasutatud sõna „sekkuma“, tasuks sul see alla joonida. Või kui mitte, siis lihtsalt kuhugi märkmetesse kirja panna. Jumal, kes sekkub – kes näeb su kriise ja vajadusi – ja ei ole vaid pealtvaataja, olles mures ja pabinas. Ta sekkub sellesse probleemi, mis sul on.

Jeesus sekkub saatanlikesse plaanidesse, mida hingevaenlane sepitseb su vastu. Kui Ta seda ei teeks, oleks Saatanal vaba ligipääs su ellu. Patu väel, haigustel ja tagakiusul oleks selline voli su elu üle, et sa ei kannaks seda välja. Kuid kuna Jeesus armastab sind ja hoolib sinust, sekkub Ta koheselt, kui Saatan sind oma plaanidega rajalt maha võtta püüab. Ta ütleb: „Ei! See ei lähe nii! Ma teen nii, et see mees või naine jääb püsima.“

Kui sul on hirm, või sa kardad, et võid mingi hetk langeda; kui hingevaenlase sepitsused ründavad sind uksest ja aknast, võid olla kindel, et Jeesus sekkub sellesse ja teeb neile asjadele lõpu. Jeesus sekkus selle deemonitest vaevatud mehe ellu, mistõttu ka sinu elus on palju asju, millesse Ta tahab sekkuda. Võib-olla sa elad teadlikus sõnakuulmatuses ja mässumeeles Jumala ees. Tema arm on see, mis sekkub ja kutsub sind tagasi. Võib-olla oled sa muutunud leigeks ja su usk on kuidagi pooletoobine. Jeesus tahab sekkuda sellessegi olukorda ja tõmmata sind tagasi. Võib-olla on sul mure mõne pereliikme pärast, kelle olukord tundub lootusetuna ja sa ei näe mingitki võimalust läbimurdeks. Jeesus sekkub sellessegi olukorda.

Saatan tõuseb igal juhul su vastu – nii nagu lugesime seda lugu, kus Jeesust üritati kalju servalt alla lükata. Saatanal on kindlad kavatsused su elu vastu, kuid Jeesus tuleb ja sekkub neisse. Nii et kui soovid, võid öelda „Tänu Jumalale!“, sest see on üks ütlemata hea uudis.

laupäev, 25. juuni 2016

KAS LAULAME KÕVEMINI? - Claude Houde

Kui me palume: „Issand, kasvata meie usku“, palun, et laseksite Jumalal süüdata ühe leegi oma südameis. Aabraham, meie usueeskuju, läks päästma inimesi, keda armutu vaenlane vangistuses hoidis (vt 1 Moosese 14:11-16). See tekst räägib meile halastamatutest vallutajatest, kes võtsid kõik endale. Kuid üks pääsenutest, kes oli olnud nende ohver, langes Aabrahami jalge ette maha ja sundis teda langetama üht otsust.

Ükskõik, kus sa ka poleks – need, kes kannatavad, on koputamas koguduse uksele. Kuid kaasaegne kogudus on otsustanud olla pime teda ümbritsevate kannatajate suhtes. Ükskõiksus on aga otsene solvang Jumala pihta. Tänapäeva kogudus on nii haaratud omaenda õnnistustest, vajadustest, ülistusest, jumalateenistustest, teoloogiast ja kogemustest Jumalaga, omades tõsist kalduvust „olla omade, st kristlaste, keskis.“

Dietrich Bonhoeffer, sakslasest pastor ja teoloog, kirjutas ühes oma raamatus loo, mis mind tõsiselt raputas, kuna see on ehe pilt kaasaegsest kogudusest. Bonhoeffer tegutses pastorina II Maailmasõja ajal – siis, kui natsi sakslased võtsid holokausti ajal 6 miljoni juudi elu. Ajalugu näitab, et enamus Saksamaa pastoritest ja preestritest olid toimuva osas tolerantsed või siis püüdsid ignoreerida natside hullumeelset käitumist ja mõrvarlikku rassismi, mis lõpuks viis genotsiidini. Ajaks, mil kogudus ärkas, oli juba liiga hilja.

Pastor Bonhoeffer julges võtta sõna saksa Kolmanda Riigi vastu, mispeale ta heideti vangi ja lõpuks ka hukati oma julguse ja veendumuste tõttu.

Bonhoeffer pani kirja vestluse, mis tal oli ühe oma kaaspastoriga vahetult enne oma arreteerimist. See pastor pihtis talle: „See oli kohutav. Me kogudus on kohe raudtee kõrval. Me kuuleme, kuidas rongid mööda sõidavad ja juute koonduslaagritesse veavad. Algul juhtus seda harvem, kuid nüüd lausa mitu korda päevas. Mõni nädal tagasi juhtus pühapäeval midagi piinlikku. Jumalateenistus oli just käimas ja rongidest lähtuv müra oli kõrvulukustav. Just siis, kui olime laulmas oma ülistuslaule, kuulsime inimeste karjeid: „Aidake meid! Aidake meid!“ Bonhoeffer, olles kohkunud kõigest kuuldust, küsis: „Mida te siis tegite?“ Pastor vastas: „Ma polnud hetkeks kindel, mida teha, kuid ütlesin seejärel kogudusele: „Vennad ja õed, laulgem kõvemini!“

Kuidas on, kas „laulame ka kõvemini“, et mitte kuulda me lähedalt kostuvaid appikarjeid?

__________
Claude Houd on Eglise Nouvelle Vie (Uue Elu Koguduse) juhtivpastor Montrealis, Kanadas. Pidev kõneleja World Challenge’i poolt korraldatavatel pastorite ja juhtide konverentsidel. Uue Elu Kogudus on kasvanud tema juhtimise all käputäiest inimestest enam kui 3500 liikmeliseks, olles üks väheseid edukaid protestantlikke kogudusi Kanadas.

reede, 24. juuni 2016

UNENÄGUDES JA NÄGEMUSTES

Kristus ilmutab end erinevatele rahvastele üle maailma unenägude ja nägemuste kaudu. Erinevad inimesed nii Araabia maadest, Hiinast kui Indiast annavad märku kogemustest, kus Jeesus on neile ilmunud unenäos või nägemuses. Seda sünnib isegi New Yorgis.

Üks meie turvameestest Times Square’i koguduses oli kord 3-astme ülempreester Santeria Saatana ülistajate seas. Tema piirkonnaks oli Bronx ja ta korter oli täis inimeste luid. Ta oli müünud nii oma ihu kui hinge Saatanale. Samas aga puudutas Püha Vaim selle mehe hinge ja ta muutus rahutuks. Nii esitaski ta ühel õhtul Jeesusele väljakutse: „Kui Sa oled tugevam kui Saatan, keda ma teenin, siis ilmuta end mulle täna öösel unes.“ Tol ööl nägi mees unenäo, kus ta oli rongi peal, mis oli teel põrgu. Rong läbis ühe tunneli, mille teises otsas seisis Saatan, kes ütles sellele mehele: „Oled olnud mulle ustav. Seetõttu viin su nüüd su igavesse puhkepaika.“ Siis korraga aga ilmus kusagilt rist ja sel samal hetkel ärkas mees üles.

Peale kõige selle kogemist on ta süda põlenud täiega Jeesusele! Visanud oma korterist välja iga viimse kui meenutuse Saatanast, pühendas ta oma elu Issandale. Täna on ta üks armas, pühendunud jumalamees, kes tegutseb aktiivselt ka me kirikus. Peatasin ta hiljaaegu ja ütlesin talle: „Ma näen sinus Jeesust.“ Ta vastas: „Vend Dave, sul pole aimugi, mida need sõnad mu jaoks peale 25-aastat Saatana teenimist tähendavad.“ Tema imeline uus elu sai alguse Jumala antud unenäost.

Armas Jumala püha, see päev on tulekul, mil kogu maailm saab nägema Jeesust. Apostel Johannes nägi nägemust, kus „suur rahvahulk, keda ükski ei suutnud loendada, kõigist paganahõimudest ja suguharudest ja rahvastest ja keeltest seisis trooni ees ning Talle ees, valged rüüd üll ja palmioksad käes. Nad hüüdsid suure häälega: „Pääste on meie Jumalal, kes istub Troonil, ja Tallel!” (Ilmutuse 7:9–10).

See pole mingi väike käputäis, vaid lugematu hulk rahvast, kes kõik kiidavad ja ülistavad Issandat. Tänu Jumalale selle tõotatud päeva eest!

neljapäev, 23. juuni 2016

ÄRATUS KOGUDUSELE

Mil moel saab viimane ärkamine sündima? See nõuab midagi võimast ja kogu maailma raputavat, et seda esile tuua. Jesaja ütleb meile, et see raputus saab ühel päeval sündima. Ta ütleb 47 ptk’s, et Babüloni vaimsusega peab ühele poole saama. Läbi kogu Piibli on Babülon alati esindanud õitsengut, kerglast elu ja naudinguid ning selle vaimsus on ühesugune igal ajastul.

Lühidalt öeldes annab Jesaja teada, et mingit laialt levinud viimast ärkamist ei saa tulema enne, kui ahnuse ja vale turvatunde vaimsus pole murtud. Me võime paluda ärkamist nii et vähe pole; võime hüüda Jumala poole, et Ta valaks välja oma Püha Vaimu, kuid see pole võimalik enne, kuniks Jumal pole kõiki ja kõike raputanud: „Aga kuule nüüd seda, sa himur, kes elad muretult, üteldes südames: „Mina, ja ei keegi muu!“…Seepärast tabab sind õnnetus, mida sa ei oska eemale manada; su peale langeb hukatus, mida sa ei suuda tõrjuda; äkitselt tuleb su üle torm, mida sa ei aimagi.“ (Jesaja 47:8, 11)

Jumal ei vaata patule läbi sõrmede, kuid Ta lõhub maha kõik Saatana kantsid. Ta annab oma kogudusele äratuse läbi „äkilise tormi“. See on Jumala poolelt suur armastuse tegu. Ta armastab oma kogudust nii väga, et keeldub laskmast sel olla pime ning hävitada end läbi kerge elu, naudingute ja usust taganemise. „Leiab aga õel armu, ei õpi ta õiglust, õigusemaalgi teeb ta ülekohut ega näe Issanda kõrgust.“ (Jesaja 26:10). Siin on kinnitus sellest, et hea elu ja õitsengu ajal on ärkamine võimatu. Jesaja ütleb otse ja omadega: „Rahvas ei pöördu kesk’ õnnistatud aegu.“ Ainuüksi siis, kui Jumala „kohtumõistmised tabavad maad, õpivad ilmamaa elanikud õiglust.“ (Jesaja 26:9)

teisipäev, 21. juuni 2016

SIND EI KÕIGUTA MISKI

Kuhu iganes me ka neil viimseil päevil ei vaataks, võime näha Jumala au murdmas läbi Tema viimases ärkamises. Kristuse Kogudus sirutub kaugemale kõigist senistest piirangutest, jagades head sõnumit.

„Tee avaraks oma telgipaik ja su elamute vaipu venitatagu! Ära ole kokkuhoidlik! Pikenda oma telginööre ja kinnita vaiu! Sest sa levid paremale ja vasakule, su järglased vallutavad rahvaid ja asustavad tühje linnu.“ (Jesaja 54:2-3). Ehk lihtsamalt öeldes – kogudus saab ammutama uut jõudu ja tooma esile suuri rahvahulki Kristuses.

Vaadates seda Jesaja prohvetlikku sõna lähemalt, me näeme, et see pole mõeldud vaid kogudusele, aga ka üksikisikutele. Tean jumalakartlikke jumalasulaseid, kes on mu sõbrad, kes on haaranud sellest prohvetlikust sõnast kinni kui isiklikust sõnumist Pühalt Vaimult. Nad on rajanud oma usu selle tõotusele: „Ära karda, sest sul ei ole vaja häbeneda, ja ära tunne piinlikkust, sest sa ei jää häbisse, vaid unusta oma noorpõlve häbi ja ära meenuta enam oma lesepõlve teotust!“ (Jesaja 54:4). Jesaja annab selles salmis väga selgelt mõista: Jumala kogudus ei jää süüdistuste alla.

Samas võime paar salmi edasi lugeda ühest hoiatusest lõpuaja kogudusele: „Sina vilets, vintsutatu, trööstimatu! Vaata, ma ehitan sind türkiisikividega ja rajan su aluse safiiridest.“ (Jesaja 54:11) Meile öeldakse siin, et saame kogema viletsust ja vintsutusi. Kuid samas lubatakse meile ka, et me alus saab olema rajatud safiiridest. Mida see kõik täpsemalt tähendab?

Kui Jumal ütleb, et Ta rajab me aluse safiiridest, on Ta sõnum meile: „Kui kõike, mis maailmas on, raputatakse, ei kõiguta see teid karvavõrdki. Sest see alus, mille ma teile rajan, on sama kindel kui need kivid. Seda, mida ma teis teen, ei raputa miski väega.“ Need safiirid esindavad vaimulikku teadmist ja tarkust; nägemist otse Jumala südamesse. Me teame, et need, kes kogevad kannatusi, tulevad neist välja arusaamisega Jumala armust. Nii et isegi, kui koged kiusatusi, vintsutusi, kannatusi ja üksildust, rajab Ta läbi selle sulle vankumatut alust. Seda kõike selleks, et võiksid trööstida teisi nende katsumustes.

esmaspäev, 20. juuni 2016

TULLES VÄLJA VÕITJANA - Gary Wilkerson

Siin on üks tõeliselt hea uudis! Jeesus tahab panna su sisse selle sama Vaimu, kes elab Temagi sees. Selle sama Vaimu, kes andis Talle väe minna läbi vaenlase plaanidest heita Ta kaljuservalt alla (vt Luuka 4:29-30).

Võib-olla on mõni sõltuvus teinud su maatasa; harjumuslikud patud on viinud sind läbikukkumiseni; hirm ja ärevus on tekitanud sinus meeleheidet. Kuid kui Jeesus paneb „selle sama Vaimu“ sinu sisse, võid sa minna sellest kõigest läbi ja kuulutada: „See lugu ei puutu minusse. Ma võin ju olla keset tuld, kuid see ei põleta mind. Ma tulen sellest eluga välja. Ma tulen sellest võitjana välja. Mind ei saa lükata asjade sisse, mis pole Jumala plaan mu jaoks. Ma jään kindlana sinna, kuhu Tema on mind asetanud.“

Sa võid kogeda kõikvõimalikke pingeid ja survet, kuid Jumal on andnud mulle sõna su jaoks, millega käib kaasas ka prohvetlik tõotus. Ma ütlesin Issandale: „Olen väga ettevatlik selles suhtes, kuna vahel antakse valesid prohvetlikke sõnumeid, mis lubavad, et elu saab olema kui roosamanna.“ Ma ei luba midagi sellist sulle. Tea, et su elus saab olema raskusi ja pinget. Võimalik, et su vastu on sepitsetud teatud plaane, mis püüavad tõugata sind kalju servalt alla, kuid mul on miskit kinnitavat öelda sulle.

Kui paned oma lootuse Jeesuse peale ja ootad Tema ilmumist; kui paned tähele Tema sõnumit ega kuula hingevaenlase häält, lähed sa sellest tormist kuni võiduka lõpuni välja. Sa lähed sellest tulest läbi. Sa lähed läbi igast pingest ja kõigest, mis su vastu tõuseb, tehes seda kõike Jeesuse nimel.

„Kui sa lähed läbi vee, siis olen mina sinuga, ja kui sa lähed läbi jõgede, siis ei uputa need sind; kui sa käid tules, siis sa ei põle ja leek ei kõrveta sind.“ (Jesaja 43:2)

laupäev, 18. juuni 2016

USKUDES JUMALASSE - Nicky Cruz

Jumala lepingulised tõotused on sama reaalsed ja kindlad kui ükskõik, milline tõde, mida suudaksime eales ette kujutada. Kui Jumal meile midagi tõotab, siis see pole ainult kindel, aga ka tagasivõtmatu. Pealegi, Jumalale meeldib sõlmida lepinguid oma lastega. Teisalt nõuavad Jumala tõotused aga ka meiepoolset tegutsemist. Ta ei sõlmi lepinguid tegevusetute, kaksipidi mõtlevate inimestega. Ta igatseb inimesi, kes usaldaksid Teda, kuuletuksid Talle ja suhtleksid Temaga igapäevaselt. Jumal tahab kõnelda meiega ja samas ootab, et me räägiks ka Temaga. Ta tahab, et me kuulaks, esitaks küsimusi ja vastaks, kui Ta räägib. Jumal ei ole passiivne ja Ta ei taha omada ka passiivseid järgijaid!

Kui vaid vähegi kuulame, võime kuulda Jumalat rääkimas, püüdes kaasata meid oma asjadesse. Püüdes edastada meile oma sõnumit ja saada sellele ka vastust meilt. Kuid me magame selle kõik nii sageli maha. Me kas lihtsalt ei kuule, või me ei usu, et Jumal tõesti oleks huvitatud meiega rääkimisest. Kuid Jumal tahab, et me reageeriks, kui Ta räägib. Et me teeks midagi. Et me tunneks ära Ta hääle ja kõneleks Talle vastu. Samas kõneleb Ta vaid neile, kes on valmis kuulama.

Me elu ja päevad mööduvad sageli elutute, tühiste ponnistuste saatel. Me elame sihitult oma igapäeva elu, oodates, et Jumal annaks meile mingeidki juhtnööre ja juhiseid või prohvetlikku sõna. Me tahame järgida Jumalat, kuid meil pole aimugi, kuhu Ta meid juhib. Ma näen seda iga päev. Näen seda nii inimestes, kogudustes, ettevõtetes, teenistustes kui igas eluvaldkonnas. Nii paljud igatsevad kuulda Jumalalt ja olla Temaga lepingulises suhtes, kuid ometi midagi ei juhtu. Jumala häält ei kostu kusagilt ja Tema juhtimine pole kunagi selge.

Me teenime kirglikku Jumalat – Jumalat, kellele meeldib tegutseda. Jumalat, kes igatseb sulaste järele, kes oleksid üdini kuulekad ja täiega pühendunud Tema tahte avastamisele. Täiega läbi imbunud igatsusest elada või surra Jumala pühas ligiolus! See on see, mida Jumal otsib ja igatseb ja Tal ei jää ka märkamata, kui Ta selle leiab!

„Ja te otsite mind ja leiate minu, kui te nõuate mind kõigest oma südamest.“ (Jeremija 29:13).

__________
Nicky Cruz, rahvusvaheliselt tunnustatud evangelist ja viljakas raamatute autor, pöördus Jeesuse Kristuse poole 1958 aastal New York Citys peale David Wilkersoniga kohtumist. Enne seda oli ta elanud vägivaldset ja kuritegelikku elu. Tema dramaatiline pöördumislugu ilmus esmalt D.Wilkersoni raamatus „Rist ja pussikangelased“ ja hiljem juba tema enda bestselleris „Jookse, poiss, jookse.

reede, 17. juuni 2016

JUMALA KONTROLLI ALL

Neil lõpuaegadel, kus elame, ei ole Jumala pilk kinnitatud mitte maailma jõududele, vaid Jeesuse Kristuse kogudusele. Jumal ei keskendu majandusele, erinevate religioonide esile tõusmisele maailmas või paganate metsikutele möiretele. Tuginedes Jesaja ütlusele, on „rahvad on otsekui tilk ämbris“ (Jesaja 40:15). Nad kõik on Tema täieliku valitsuse ja võimu all.

Jumal teab kõike terrori ohust, sõdadest ja kuulutustest sõdade kohta. Tema Sõna ju ise hoiatab, et paganad hakkavad raevutsema, ilmalikud jõud püüavad kristluse maatasa teha ning kiiresti kasvavad antikristlikud liikumised uhkeldavad, et nemad valitsevad maailma ja hävitavad Jeesuse järgijad. Piibel ütleb selle kõige kohta järgmist: „Ilmamaa kuningad astuvad esile ja vürstid peavad üheskoos nõu Issanda ja tema võitud mehe vastu: „Kiskugem katki nende ahelad ja visakem enestelt ära nende köied!” (Psalmid 2:2-3) Ehk lühidalt öeldes: „Heitkem ära kõik meid piiravad moraalsed takistused; kõik minevikus kehtinud moraalsed verstapostid.“

Siin aga on Jumala vastus kõigile neile maistele jõududele ja deemonitest mõjutatud inimestele: „Kes taevas istub, naerab; Issand pilkab neid.“ (Jesaja 2:4). Ükskõik, kui lootusetud olukorrad ka ei näiks – need kõik on siiski Jumala täieliku kontrolli all. Seetõttu olen ka nii tänulik nende kirjakohtade eest Psalmides.

Me kuuleme üha enam ja enam raporteid selle kohta, kuidas ilmalikkus pühib teelt kristlikke kogudusi Euroopas; sellest, kuidas islam on maailma kiiremini kasvav religioon; sellest, kuidas homod ründavad terveid kirikuid ja konfessioone; sellest, kuidas Kristuse kogudus on jäänud nii nõrgaks, et sel pole enam mingit mõju ühiskonnas ega selle üle. Ometigi kuulutab Jumala Sõna: „Sellele kaljule ma ehitan oma koguduse ja põrgu väravad ei saa sellest võitu.“ (Matteuse 16:18). Mitte miski, mis lähtub põrgu sügavustest, ei oma vähimatki lootust Kristuse koguduse hävitamiseks. Jumala silmad on alati oma rahva peal ja Ta hoiatab nii Saatanat kui tema horde: „Ärge puutuge mu silmatera!“

„Kui sulle ka kallale kiputakse, siis mitte minu poolt; kes sulle kallale kipub, see sinu pärast langeb.“ (Jesaja 54:15). Näed sa, mida Jumal ütleb siin? „Saatan ise ründab sind. Põrgu käsilased tõusevad üheskoos sinu vastu, kuid sellest hoolimata ei suuda Saatan midagi.“

neljapäev, 16. juuni 2016

MIS OOTAB EES KOGUDUST?

Mis ootab ees Jeesuse Kristuse kogudust? See on murettekitav küsimus, mida küsivad usklikud üle kogu maailma. Igal pool leiavad aset uskumatud sündmused, mille käigus paljud mõtlevad: „Kas Püha Vaim äratab oma koguduse ellu enne Jeesuse tagasitulekut? Kas Kristuse ihu lahkub siit ilmast nuttu tihkudes või hõisates?“

Uus Testament on täis ennustusi tagasilangemiste kohta viimseil päevil. Valeprohvetid tõusevad ja juhivad paljusid eksiteele. Hundid tulevad lambanahas, tuues kaasa võimsaid pettusi, et võimalusel petta Jumala valituidki. Kurjus saab vohama kõige täiega, pannes kord tulised olnud kristlasi kaotama oma esimest armastust. Ülekohtu ja nurjatuse voogude keskel jahtub paljudegi usklike armastus.

Jeesus kuulutas kõiki neid asju ette ja Tema hoiatused on väljakutseks me usule. Kui kõik need asjad kui tulvaveena kogu maailma vallutavad, küsib Ta: „Ometi, kui Inimese Poeg tuleb, kas ta leiab usku maa pealt?” (Luuka 18:8) Kristus teadis kõiki neid asju ette, mille tunnistajateks me täna oleme: kohutavad koolitulistamised; homode sõjakas esiletulek; terroristlikud rünnakud üle kogu maailma jne. Ja Ta küsib keset seda kõike: „Kas jätkate uskumist ka siis, kui asjad üha hullemaks lähevad? Või kaotate oma usu ja kindluse, kui asjad ei lähe päris nii nagu lootsite? Või jätkate te kõigest hoolimata minu usaldamist?“

Vaatamata kõigele kurjusele, hädadele ja suurtele rahutustele, teadis Jeesus siiski, et viimseil päevil leiab aset suur ärkamine. Püha Vaim inspireeris Jesajat prohveteerima ja Ta oli enam kui teadlik ärkamise ettekuulutusest aegadeks, mil lõpp hakkab jõudma. Jesaja ütles, et vahetult enne Kristuse tagasitulekut saab toimuma suur, ülemaailmne ärkamine. See prohveteering on leitav Jesaja 54 ptk’s ja on võetud kokku 3-salmis: „Sest sa levid paremale ja vasakule, su järglased vallutavad rahvaid ja asustavad tühje linnu.“ (Jesaja 54:3)

Usun ühes paljude teiste piibliõpetlastega, et Jesja prohveteeringul on kahekordne rakendus. See ei räägi ainult maisest Iisraelist peale Babüloni vangipõlve, aga ka vaimsest Iisraelist, mis pidi tulema – Jeesuse Kristuse Ihust, Uue Jeruusalemma kogudusest. Paulus tsiteeris Jesaja 54 ptk’i, kui ütles: „Ent ülalasuv Jeruusalemm…, kes on meie ema.“ (Galaatlastele 4:26). Paulus nägi Jesaja prohveteeringut kui pöördumist „tõotuse laste poole“, kelleks on need, kes usuvad Kristusesse.

kolmapäev, 15. juuni 2016

OLED SA VALMIS?

Mida Jeesus selle all silmas pidas, kui rääkis Matteuse 24:49 kurjast sulasest, kes jõi koos purjutajatega? Jeesus ei räägi siin ainuüksi alkoholist. Piibel räägib mitmetest erinevatest viisidest, millest purjus olla: raevust, kibestumisest ja verejanust. Kuid tänapäeva peamine alkohol – uinuti, millest enamus inimesi ammutab – on külluse ja õitsengu tagaajamine, millest ka kristlased mõnuga osa võtavad.

Jeesus hoiatab meid: „Mis juhtub, kui heaolu sind endasse haarab? Su süda saab mässitud materiaalsete asjade sisse ja korraga sa kaotad teadlikkuse minu tagasitulekust. Su elu väljub kontrolli alt, kuna sul pole enam moraalset kompassi ja sa hakkad tegema, mis iganes võimalik, et saada seda, mida tahad. Sinustki saab purjutaja, kes on purjus õitsengust ja heast käekäigust.“ Pane tähele, milline kohtuotsus taolisi silmakirjatsejaid ootab: „Siis selle sulase isand tuleb päeval, mil ta ei oota, ja tunnil, mida ta ei tea, ning raiub ta pooleks ja annab talle sama koha silmakirjatsejatega; seal on ulgumine ja hammaste kiristamine.“ (Matteuse 24:50-51).

Oled sa valmis? On sulle hakanud meeldima mõte Kristuse ilmumisest? Paulus ütleb: „Nüüd on mulle valmis pandud õiguse pärg, mille Issand, õiglane kohtunik, oma päeval mulle annab, aga mitte üksnes mulle, vaid kõikidele, kes igatsevad tema ilmumist.“ (2 Timoteose 4:8). Jaakobus õhutab meid samamoodi: „Olge siis teiegi pika meelega, kinnitage oma südant, sest Issanda tulemine on lähedal!“ (Jaakobuse 5:8). „Nõnda ka Kristus…ilmub teist korda mitte enam patu pärast, vaid päästma neid, kes teda ootavad.“ (Heebrealastele 9:28)

Lõpetuseks aga kirjutab Paulus: „Jah, Jumala arm on ilmunud päästvana kõigile inimestele ja kasvatab meid, et me, öeldes lahti jumalakartmatusest ja ilmalikest himudest, elaksime praegusel ajal mõõdukalt ja õiglaselt ja jumalakartlikult, oodates õndsa lootuse täitumist ning suure Jumala ja meie Päästja Jeesuse Kristuse kirkuse ilmumist. Tema on loovutanud iseenda meie eest, et meid lunastada kõigest ülekohtust ja puhastada endale pärisrahvaks, innukaks headele tegudele. Seda räägi ja manitse ning veena nõudlikult! Ükski ärgu alahinnaku sind!“ (Tiituse 2:11–15).

Mu palve on, et võiksin muutuda selliseks karjaseks, keda Paulus kirjeldab. Jah, ma ootan oma Issanda tagasitulekut ja nii nagu apostel, nii võin ka mina öelda täie kindlusega: „Nüüd on mulle valmis pandud õiguse pärg, kuna ma igatsen tema ilmumist. Ma olen valmis. Tule, Issand Jeesus!“

teisipäev, 14. juuni 2016

KÜLLAP TE TAIPATE

Kui Jeesus kasutab Matteuse 24:43 fraasi: „Küllap te taipate“, siis teisisõnu ütleb Ta: „Ärge mitte julgegi eirata seda sõna.“ Seejärel aga lisab järgmist: „Aga kui see sulane oleks halb ja ütleks endamisi: „Mu isand viibib,” ning hakkaks peksma oma kaassulaseid, sööma ja jooma koos purjutajatega...“ (Matteuse 24:48-49). Luuka 12:42 räägib sellest sulasest kui kellestki, kes kord andis ustavalt parajal ajal pererahvale vajaminevat rooga. See sulane alustas oma rada õigesti ja oli määratud kui ülevaatajaks Issanda varade üle. Kuid nüüd oli ta korraga drastiliselt muutund. Ta peksis neid, kes teda ümbritsesid ja jõi koos teiste purjutajatega.

Midagi oli toimunud selle sulase südames. Mõni nähtamatu muutus ehk, mis samas mõjutas tema suhtumist. Kuid mis juhtus? Mis oli see muutus? Jeesus ütleb, et see sulane ütles oma südames: „Mu isand viibib.” (Matteuse 24:48). Ehk teisisõnu – see sulane oli langenud silmakirjalikkuse ohvriks. Näen teda kui meest, kes provotseerib oma naist, vannub ja kuulab roppe lugusid ning räägib taga. Kuidas ta aga kõige selleni jõuab? Ta veenab end, et ta peremees pole veel niipea tulemas. Kui ta arutleb endamisi: „Mu isand“, räägib ta hoopis teisest isandast kui oma õiglasest Isandast. Ta on teinud Jeesusest kellegi teise; Kristusest hoopis ühe teise evangeeliumi esindaja.

Taoline sulane ei kuuluta oma uuest suhtumisest. Pigem on toimunud mingi muutus tema mõtlemises. Ta ei pea isegi kuulutama oma arvamust sellest, et ta Isanda tulemine viibib. Ta elab selle arvamise välja ja see räägib juba iseenda eest.

Oled sa vahel mõelnud, miks nii paljud tänapäeva kogudused on täis inimesi, kes pole valmis ja otsivad vaid rahuldust omaenese himudele? Oled sa vahel mõelnud, miks nii paljud kristlikud abielud lahutatakse ainuüksi esimese provotseerimise peale? See pole seetõttu, otsekui nende pastorid õpetaks neid elama nii. Ei. See on seetõttu, et paljud karjased ei usu, et Kristus tuleb nende põlvkonna ajal. Ja rahvas on ju see, kes järgib oma karjast.

esmaspäev, 13. juuni 2016

JÄÄDES ENESELE KINDLAKS - Gary Wilkerson

“Seda kuuldes said kõik sünagoogis viibijad täis raevu.“ (Luuka 4:28)

Võtame korra hetke, et rääkida lühidalt, miks inimesed nii marru läksid. Kui Jeesus sünagoogis püsti tõusis, hakkas Ta rääkima Eelijast. Ta ütles, et Eelija päevil olid taevad 3,5 aastat kui suletud ja see tingis maal nälja. Kuid Eelija läks vaid ühe naise juurde, kes ei olnud isegi juut, vaid välismaalane. Seejärel tõi aga Jeesus teise näite – pidalitõbised Iisraelis. Eelija läks ja tervendas vaid ühe neist – Süüriast pärit mehe, kelle nimi oli Naaman. Kui rahvas seda kõike kuulis, said nad maruvihaseks, haarasid Jeesusest kinni ja viisid Ta linnast välja. Nad „tõusid püsti, ajasid ta külast välja ja viisid üles mäerünkale, mille peale oli ehitatud nende küla, et teda ülepeakaela alla tõugata.“ (Luuka 4:29).

Kui sa oled kristlane, kuid pole teadlik sellest Saatana taktikast, peaksid seda teada saama. Saatan püüab sind samuti mäekünkalt alla tõugata. Ta tahab võtta näiteks su finantsid ja kütta sind selles vallas nii üles, et hakkad tohutult muretsema ja kartma, kuniks ta peaaegu, et saabki su vastu maad sodiks lüüa ja ära põletada.

Kui su abielus on stressi ja pingeid, siis ega hingevaenlane pole rahul ainult sellega, et te olete seeläbi vähem produktiivsed. Ta tahab sõita ikka täiega sisse ja viia teid taas sinna kalju äärele, kust te abielu alla kukutada, et seda enam polekski.

Hea uudis on see, et kalju serv või sealt alla kukkumine, pole mitte Jumala plaan oma rahva jaoks. Sind on kutsutud kõrgematesse paikadesse. Sind on kutsutud jääma iseendale kindlaks pühas paigas, kuhu Jumal on su pannud. Sind on kutsutud seisma ja mitte kogema hukkamõistu Saatana poolt. Sa ei peaks võtma kuulda hingevaenlase valesid.

Salm 29 ütleb, et inimestel oli plaan Jeesus mäenõlvalt alla lükata, kuid salm 30 ütleb: „Jeesus läks aga nende keskelt läbi ja kõndis oma teed.“

laupäev, 11. juuni 2016

PÜHA VAIMU TEMPLID - Jim Cymbala

Kristlastena me teame, et me elud on ostetud kalli hinna eest ja me kuulume nüüd Jumalale. Selleks hinnaks oli Jeesuse Kristuse veri, mille Ta valas meie eest ristil. Nii nagu iisraellased kuulusid Vana Testamendi ajal lepingu järgselt Jumalale, nii kuuluvad ka kristlased Talle läbi pääste, mida nad on kogenud. Me oleme nüüd Jumala rahvas. Me kuulume Talle – päästetud patu ahelaist, süüst ja hukkamõistust ning lapsendatud Tema perre. Antud juhul pole kellegi poolt ostetu ja kellelegi kuulumise staatus negatiivne, vaid hoopis midagi väga ilusat.

Jumal päästis meid eesmärgiga teha meist inimtemplid, kus Tema Vaim võiks elada. Vana Testamendi päevil oli Jumala asupaigaks templi kõige seesmisem ruum ehk kõige püham paik. See oli see paik, mille Ta valis endale eluasemeks. Kui Paulus ütles, et kristlased on „Püha Vaimu tempel“ (1 Korintlastele 6:19), siis see sõna „tempel“, mida ta seal kasutas, ei tähendanud Vana Testamendi aegse templi välisruume. See oli „naos“, mis viitas seesmisele pühamule; paigale, kus Jumala shekinah au oli nähtav.

See Jumala asumine oma lastes läbi Püha Vaimu, eristab kristlust kõigist teistest maistest religioonidest. Judaism, islam ja budism – ükski neist usunditest ei väida, et nende jumal elab nende järgijais. Nende ususüsteemide juhid võivad ju püüda pöörata oma õpetustega inimesi oma usku, kuid evangeelium Jeesusest Kristusest on erinev. Usk Jeesusesse muudab meid elavateks imedeks, kes on saanud muudetud läbi Püha Vaimu isikliku viibimise meis.

Jumala plaan kogu lunastusega seisnes selles, et me elaks Püha Vaimu täis elu. „Ja ärge joovastuge veinist, millest tuleb liiderlikkus, vaid saage täis Vaimu.“ (Efeslastele 5:18). Selle mõtte metafoor peitub selles, et me oleks nii täis Jumala Vaimu, et see hakkaks meist üle voolama, puudutades kõiki me ümber olijaid armastuse ja armuga.

__________
Jim Cymbala alustas Brooklyn’i Tabernacle kogudusega väikeses, viletsas seisus hoones, mis asus kahtlases linnaosas ja kuhu kuulus algul vaid 20 liiget. Põlise Brooklyn’i asukana on ta nii David kui Gary Wilkersoni pikaajaline sõber.

reede, 10. juuni 2016

ENNE, KUI ON LIIGA HILJA!

Ootad ja igatsed sa Jeesuse tagasitulekut?

Ma ei teeks iialgi midagi, mis paneks mu kaasuskliku kahtlema oma valmiduses Jeesuse tagasituleku osas. Enamus inimesi, kes seda sõnumit praegu loevad, ütleksid eeldavasti: „Jah, ma olen valmis. Olen parandanud meelt ja tunnistanud oma patud ning saanud andeks. Olen pannud oma usu Jeesuse õigsusesse ja kui Ta peaks kohe praegu tagasi tulema, siis ma tean, et minu suhtes poleks mingit hukkamõistu. Ma tean, kellesse olen uskunud. Olen kindel, et olen Tema oma.“ Ma ütleks kõike seda sama endagi kohta.

Samas, olles üle lugenud Kristuse hoiatused, märkasin midagi, millest ma kuidagi enam lahti ei saa. Jeesus andis meile korralduse: „Valvake siis!“ (Matteuse 24:42). Ja siis Ta lisab: „Küllap te taipate.“ (Matteuse 24:43) Ehk teisisõnu: „Kui tahate olla valmis – kui olete valvel, nii nagu ma tahan, et te oleks – siis on midagi, mida peate teadma ehk taipama.“

Jeesus rääkis loo ühest mehest, kes arvas, et ta oli valmis, aga polnud. Selle mehe majja murti sisse (Matteuse 24:43). Siis aga rääkis Jeesus inimesest, kes oli tõeliselt valmis (Matteuse 24:45.47), kuniks andis lõpetuseks kohutava hoiatuse õelate sulaste eest, kes visatakse silmakirjatsejate põrgusse (Matteuse 24:48-51).

Sulane, kes on tõeliselt valmis, on otsekui majapidamise pea, kes varustab toidusega kõiki oma alluvaid. „Kes siis on ustav ja arukas sulane, kelle ta isand on seadnud oma kodakondsete üle neile parajal ajal elatist andma?“ (Matteuse 24:45) Jeesus ütleb, et selle sulase tasu on saada oma peremehe varade ülevaatajaks (vt Matteuse 24:47). Tundub, et sulase roll „neile parajal ajal elatist anda“ omab olulist tähtsust.

Kes on meie majapidamiste isandad, kellele Jeesus siin viitab? See räägib vanematest. Kuid see viitab ka pastoritele, kes on Jumala majapidamiste ülevaatajad. Kuidas aga siis lapsevanem pakub elatist parajal ajal? Piibli terminite järgi esindab elatis Jumala Sõna. Kreekakeelne tähendus viitab ka toidusele, mis kosutab ja kasvatab üles. „Parajal ajal“ viitab aga õigele ajale. Kristus ütleb: „Õndsad on need vanemad, kes toidavad oma lapsi Jumala Sõnaga. Nad kasvatavad neid piibellikus manitsuses, kuniks veel on aega ja enne, kui on liiga hilja.“

kolmapäev, 8. juuni 2016

NOA PÄEVIL

Jeesus ütleb meile, et vahetult enne Tema tagasitulekut, on ühiskond just selline nagu Noa päevil (vt Matteuse 24:38-39). Pane tähele, et Jeesus ei maini selles kirjelduses mitte ainsatki pattu. Me kõik ju teame, et see pole mingi patt süüa ja juua sobilikke jooke, kihluda või abielluda. Nii nagu pole patt osta, müüa, külvata ja ehitada. Üheski neis asjades pole midagi halba ja seetõttu ei mõista Jeesus neid ka hukka. Pigem toob Ta need igapäeva tegevused esile mõttega: „Selline saabki olema elu, kui ma tagasi tulen. See saab olema kui iga teine tavaline päev, mil inimesed ei oska oodatagi midagi juhtuvat.“

Kuid mida Ta siis püüab nende tavaliste olukordade läbi öelda? Kõige lihtsamalt öelduna – Ta kirjeldab inimesi, kes on otsustanud hüljata Jumala hoiatused kohtumõistmise kohta. Mäletad, Noa kuulutas oma ühiskonnale 120 aasta jooksul ette, et häving tuleb. Kuid nagu Piibel ütleb: „Kui otsust kuriteo kohta kiiresti ei tehta, siis kasvab inimlaste julgus kurja teha.“ (Koguja 8:11). See on just see, mis on toimumas ka tänapäeval. Inimeste seas on valitsemas tohutu ostmine-müümine, söömine-joomine, külvamine ja ehitamine. Suurel hulgal inimesi on isikliku heaolu peal väljas, lülitades end välja igast võimalikust negatiivsest sõnumist, mis püüab nende püüdlusi selles takistada.

Üks jumalakartlik naine kirjutas mulle vestlusest, mis tal oli ühe vanema juudi naisega. See holokausti üle elanud naine oli öelnud talle: „See, mis täna Ameerikas toimub, meenutab seda, mis toimus Saksamaal Hitleri võimule tuleku ajal. Rahvas eiras igasuguseid hoiatusi. Olin küll kõigest laps, kuid mäletan sellegipoolest suuri parteisid, kes jätkasid Hitleriga üheskoos edasi liikumist, kuigi Hitler oli juba tol ajal asunud vangistama juute, neid gaasikambritesse saates. Mäletan, kuidas vanemad juudid ütlesid: „See pole võimalik, et midagi sellist siin sünniks – haritud ja tsiviliseeritud ühiskonnas nagu Saksamaa seda on.“ Kuid vaid mõni nädal hiljem aeti need samad inimesed kui loomakari vagunitesse ja saadeti koonduslaagrisse. Nad olid arvanud, et õitseng ja head ajad kestavad igavesti.“

Hoiatav hüüd on taaskord läinud välja Issanda kogudusele: „Jeesus on tulekul! Peigmees on teel. Sättige end korda ja olge valmis Temaga kohtumiseks. Tõstke oma pilgud, sest lunastus on lähedal!“ Ja ometigi hoiatab Jeesus, et rahvas saab ignoreerima seda hüüdu. Nad ajavad lihtsalt oma asja, mõtlemata vähimalgi määral Tema tulekule ning ignoreerides kõiki prohvetlikke märke. Ettenähtav apaatia on üks kindlamaid märke sellest, et Jeesus on tulekul!

teisipäev, 7. juuni 2016

TULE, ISSAND JEESUS!

Me võime olla kindlad, et Jumal saab mõistma kohut kõigi jumalakartmatute üle – pole kahtlustki, et palgapäev on tulemas. Ja kui see on käes, peavad kõik Jumala pilkajad, vihkajad ja muidu kurjad andma aru oma tegude eest. Raamatud avatakse ja iga nurjatu tegu, mis on tehtud, tuuakse avalikkuse ette, paljastades kõik, mida need õelad on teinud Jumala autoriteedi vastu. Kõik need teod mõistetakse täiega hukka ja kõik need jumalakartmatud heidetakse igaveseks Jumala ligiolust välja.

Jumal kinnitas oma jüngritele: „Kas siis Jumal ei peaks muretsema õigust oma äravalituile, kes tema poole kisendavad päevad ja ööd, kas ta peaks viivitama neid aidates?“ (Luuka 18:7). Ehk teisisõnu ütles Ta: „Jumal saab üks päev tegelema kõigi nendega, kes on pilganud, tagakiusanud, vangistanud ja tapnud Tema rahvast. Tagakiusatud koguduse appihüüdu on kuulda võetud ja Ta kättemaks tuleb kiirelt.“ Samas aga küsib Jeesus samas lauses järgmistki: „Ometi, kui Inimese Poeg tuleb, kas ta leiab usku maa pealt?” (Luuka 18:8).

Kristuse küsimus selle piiblilõigu lõpus peegeldab isegi Tema veelgi suuremat muret. Ta ütleb: „Kui ma tulen tagasi, tahan ma leida eest inimesi, kes on uskunud minu tõotusse minu tagasituleku ja neile järele tulemise kohta. Küsimus vaid on, kas need inimesed on valmis ja ootamas mind? On nad võõrdunud sellest maailmast, igatsedes, et ma tuleks ja viiks nad oma pruudina taevakoju? On nad laitmatud ja plekita, või hoopis määritud selle ajastu vaimsusest? Leian ma nad tulles eest hüüdmas: „Tule, Issand Jeesus!“?

„Seda päeva või tundi ei tea aga keegi, ei taeva inglid ega Poeg, vaid Isa üksi.“ (Matteuse 24:36). Jeesus ei andnud meile oma tuleku kuupäeva. Küll aga ütles Ta meile, milline saab olema ühiskond Tema tuleku ajal. Ta lausa kirjeldab seda, milline saab olema allesjäänud inimkonna käitumine ja olemine Tema tagasituleku ajal: „Sest nii nagu inimesed olid noil päevil enne veeuputust - sõid ja jõid, võtsid naisi ja läksid mehele selle päevani, mil Noa läks laeva, ega taibanud midagi, enne kui tuli veeuputus ja võttis kõik nad ära -, nõnda on ka Inimese Poja tulemine.“ (Matteuse 24:38–39).

esmaspäev, 6. juuni 2016

ARMASTUS, MIDA JEESUS KIRJELDAB - Gary Wilkerson

”Selle käsu annan ma teile: armastage üksteist!” (Johannese 15:17).

Kuidas see peaks küll välja nägema elada välja sellist armastust, mida Jeesus kirjeldab? Apostel Paulus aitab meid selles osas, näidates, mis juhtub, kui me ei ela taolist armastust välja. Oma kirjas Galaatlastele, toob Paulus välja kahte sorti pattu. Ta toob ühelt poolt välja sellised rõvedad patud, mida me sageli seostame välise käitumisega nagu seksuaalpatud või mingite ainete kuritarvitamine. Kuid siis ta toob välja ka teist laadi patu – suhete alase patu – näidates, et see on sama surmav ja hävitav. Suhete tasandil patt mõjutab me hinge sügavamalt kui oskame arvatagi. Sel pole kohutavat mõju ainuüksi me tunnistusele maailma ees, aga ka meie kõige sügavamale olemusele, mis mõjutab ka neid, kes meie ümber.

Paulus toob selle teema päevavalgele Korintose koguduses, viidates seal üsnagi silmatorkavale probleemile– lahkhelidele nende seas. ”Ma ju kardan, et ma tulles ei leia teid niisugustena, nagu tahan, ja teie leiate minu niisugusena, nagu teie ei taha. Ma kardan, et vahest on teie seas riidu, kadedust, raevutsemist, isepäisust, keelepeksu, salanõusid, hooplemist, korralagedust.” (2 Korintlastele 12:20). Pane tähele selle nimistu viimast sõna – korralagedust. See on viide sellele, et suhete alane patt oli toimimas.

Iga asi, mida Paulus selles nimistus nimetab, puudutab puudujääke sellises armastuses nagu Kristus meid on armastanud. Ehk siis nende kaudu on kerge näha, kuidas armastuse näol pole tegu vaid sentimentaalse viisakusega. Tegu on lahinguga, mis nõuab võitlemist ja relvad, mida me selleks kasutame, on andestus, arm, armulikkus ja õiglus.

Üks korintlaste konflikte puudutas õpetust, mille osas nad ei jõudnud üksmeelele. Ühed ütlesid, et nad järgivad vaid Peetruse juhiseid, samas kui teised järgisid vaid Paulust. Nii pidigi Paulus ütlema neile: „Ma ei saa suhelda teiega kui täiskasvanud inimestega, kui te sellises seisus olete. See on lihalik käitumine. Te arutlete neid asju oma lihaliku loomuse põhjal.“ Kreekakeelne sõna, mida Paulus kasutab lihaliku loomuse kohta, viitab nahale või keha rasvkoele. Samas muidugi kirjeldas Paulus nende hinge olukorda. Ta ütles korintlastele, et nad on jäänud kinni maisesse eluviisi, selle asemel, et elada Vaimu täis elu.

Kuid nii nagu nii Jeesus kui ka Paulus välja toovad – keeldudes armastamast isegi kõige maalähedasemal viisil, võib see kaasa tuua kaasa tohutult raskeid tagajärgi nagu meeletu valu, võõrandumine ja kahetsus. Suhtes aset leidnud tüli lõppeb tavaliselt sellega, et see mõjutab ka laiemat pere või sõprade ringi. See omakorda võib aga laieneda kogu kogukonnani, mis nagu Pauluse tekstist näha, juhtus korintlastega. Armastada nii nagu Jeesus armastas – isegi kõige väiksemates või tühisemates asjades – ei ole valiku, vaid vaimse distsipliini küsimus.

laupäev, 4. juuni 2016

TEMA ON MEIE JÕUD - Carter Conlon

Sina ja mina elame ajal, kus homse osas valitseb palju ebakindlust. Meil pole aimugi, mis saab tulevikus sündima nii Ameerika kui kõigi teistegi rahvaste majanduses. Sul võib küll olla kindel töökoht, kuid keegi ei garanteeri, et see saab nii ka olema aasta või isegi nädala pärast. Seetõttu tänu Jumalale, kes on andnud meile, kui Kristusesse uskujaile, imelise tõotuse varustatuse kohta. Seda eriti aegadel, kui tundub, et polegi mingit varustust. Mõtle kuningas Taaveti sõnadele Psalmides 37: „Ma olin noor ja olen vanaks saanud; aga ma pole näinud õiget hüljatuna ega tema lapsi leiba kerjavat.“ (Psalmid 37:25).

Võin isiklikult kinnitada selle salmi paikapidavust, kuna olen võinud olla tunnistajaks Jumala poolsele reaalsele varustamisele kõigi nende peredes, kodudes ja eludes, kes on otsustanud elada Kristuse õigsuses.

Psalm 37 jätkub: „Kogu päeva on ta armuline ja laenab välja ja ta järeltulev põlv on õnnistuseks. Pöördu kurjast ja tee head, siis sa jääd oma elukohta igavesti! Sest Issand armastab õiglust ega hülga oma vagasid; neid hoitakse igavesti.“ (Psalmid 37:26-28).

Taavet kirjutas neid sõnu suurel pimeduse ja kurjuse ajal. Need, kes igatsesid järgida Jumalat, olid muutumas rahutuks ja ehk isegi vihaseks veidi, nagu see on tänaselgi päeval. Kuid Taavet teadis, et taoline suhtumine viib vaid hävinguni, mistõttu ta julgustas Jumala rahvast mitte kaotama oma julgust keset raskeid aegu. „Ma nägin vägivaldset õelat end laiutavat nagu juurest kasvav haljendav puu. Aga ta kadus, ja vaata, teda polnud enam; ma otsisin teda, kuid teda ei olnud leida.“ (Psalmid 37:35-36). Ehk teisisõnu – kuigi õelad tunduvad õitsevat igas eluvaldkonnas, saab nende aeg siiski peagi läbi.

Taavet jätkas: „Hoia, mis laitmatu, ja vaata sellele, mis on õige, sest rahunõudjal mehel on tulevik! Ent üleastujad kaotatakse täiesti ja õelate tulevik hävib.“ (Psalmid 37:37-38). Ehk siis meile tuletatakse meelde, et mis iganes ka maailmas ei toimuks – kui elame Jumalale ja paneme kogu oma usu ning lootuse Tema peale, me ka näeme, kuidas Ta on meile jõuks ja päästjaks.

__________
Carter Conlon liitus Times Square’i koguduse pastorite meeskonnaga ps. David Wilkersoni kutsel 1994 aastal. 2001 aastal sai temast koguduse vanempastor.

reede, 3. juuni 2016

TEMA PIKAMEELSUS

Apostel Peetrus ütleb meile, et sel on oma põhjus, miks Jeesus pole veel tagasi tulnud. Ta kirjutab: „Issand ei viivita tõotust täitmast, nii nagu mõned peavad seda viivitamiseks, vaid tema on teie vastu pikameelne, sest ta ei taha, et keegi hukkuks, vaid et kõik jõuaksid meeleparandusele.“ (2 Peetruse 3:9). Jumal on ülimalt pikameelne jumalatute suhtes.

Kui aus olla, siis olen isiklikult hämmingus Jumala pikameelsusest meie suhtes. Tänapäeva moraalne allakäik on masendav isegi ilmalike vaatlejate jaoks. Ja isegi, kui püüad hoida oma meeled puhtana, uputatakse see ikka iga päev erinevate kurjust täis uudistega üle. Osad neist asjadest on lausa nii jubedad, et ületavad igasuguse inimmõistuse: koolitulistamised, laste kuritarvitamine, vohav homoseksuaalsus, kirjeldamatud jõledused jne. Me südameist tõuseb sageli appikarje: „Issand, millal küll ometi õiglus jalule seatakse? Millal sa küll mõistad kohut kurjust külvajate üle?“ Mõtleme, miks küll Jumalal nii kaua läheb, et kõige selle kirjeldamatu ja metsikult leviva kurjusega tegelda? Kujutame juba ette vaatepilti, kus kõik pahategijad Issanda pühadusega silmitsi seistes Ta ette lõpuks ometi põlvili maha langevad.

Peetrus aga annab mõista, et Jeesus ei keskendu hetkel kohtumõistmisele ja seda isegi mitte kõige hullemate patuste puhul. Pigem on meie Issanda peamine tähelepanu armul. Ta on pikameelne isegi kõige hullemate pahategijate suhtes. Ta on valmis osutama armu igale patusele, kes pole veel meelt parandanud, neile väga, väga ligi hoides ja neid otsekui taga ajades.

„Kui see kõik nõnda laguneb - missugused siis peate olema teie pühas eluviisis ja jumalakartuses, oodates ja kiirendades Jumala päeva tulemist, mil taevad põledes lagunevad ja algained lõõmates ära sulavad. Meie ootame aga tema tõotuse järgi uusi taevaid ja uut maad, kus elab õigus. Seepärast, mu armsad, olge seda oodates toimekad, et teid leitaks tema ees veatuina ja laitmatuina rahus.“ (2 Peetruse 3:11–14).

Me võime olla nii hõivatud lõpuaegade märkide otsimisega nii Lähis-Ida sündmustest kui igalt poolt mujalt. Kuid Jumal ütleb: „Valvake eelkõige omaenda südant ja pidage hoolsasti kinni mu Sõnast.“ Paulus lisab: „Nõnda peab siis igaüks meist enda kohta Jumalale aru andma.“ (Roomlastele 14:12).

Seejärel aga manitseb ta meid mitte mõistma kohut teiste üle ja mitte saama komistuskiviks oma ligimesele, et too ei langeks.

neljapäev, 2. juuni 2016

NAGU VARAS ÖÖSEL

Üks armas kristlasest naine Lousiana’st kirjutas meie teenistusele: „Meie pastor küsis eelmisel pühapäeval tunnistusi selle kohta, mida Jumal on me eludes nädala jooksul teinud. Ta oma 5-aastane poeg tõusis seepeale püsti ja teatas: „Ma nägin eile öösel unenäo, kus Jeesus ütles, et Ta tuleb peagi tagasi.“ Püha Vaim kasutas seda last, et tuletada Jumala rahvale meelde seda aulist tõde.“

Kahjuks on aga nii, et tänapäeva põlvkond teab Kristuse tagasitulekust vähem kui ükski teine põlvkond minevikus. Kogudustes võib enam vaevu kuulda jutlusi Jeesuse tagasitulekust ja pole kahtlustki, et suur hulk inimesi, kes peab end kristlaseks, ei taha sellest teemast midagi kuulda. Aga miks?

Enamus inimesi, sh kristlased, elavad head elu ja nende peamine fookus on sellel, kuidas seda head elu jätkuvalt alal hoida. Nii nagu Loti naine, nii on paljud tänapäevagi inimesed haaratud sellest, mida nad omavad. Nad on jäänud sõltuvusse selle maailma asjadest, mistõttu mõte Jeesuse tagasitulekust oleks nende jaoks häiriv.

Olen kuulnud koguduses käijaid heitmas nalja Jeesuse „peagi tagasitulemise“ üle. Nad irvitavad mõtte üle, et Ta võiks peagi tagasi tulla. On lausa olemas õpetus, mis väidab, et Jeesus ei tule veel enne tuhandeid aastaid. Kogu loo mõte on selles, et Kogudusele antakse piisavalt aega evangeliseerida maailma ja seada seal üles uus kord, enne kui Kristus tuleb, et valitseda seal Kuningana.

Apostel Peetrus viitab nendele asjadele, öeldes: „Seda teadke esmalt, et viimseil päevil tuleb pilkesõnadega pilkajaid, kes käivad iseenese himude järgi ja ütlevad: „Kus on tema tulemise tõotus? Sest pärast seda, kui isad on läinud magama, on jäänud kõik nõnda nagu loomise algusest peale.” (2 Peetruse 3:3–4). Peetrus annab taolistele tahtlikult ignorantsetele inimestele väga selge sõnumi: „Aga Issanda päev tuleb nagu varas. Siis hukkuvad taevad raginal, algained lagunevad lõõmates ning maad ja tema tegusid ei leita enam.“ (2 Peetruse 3:10).

kolmapäev, 1. juuni 2016

SALAJASES PALVEKAMBRIS

Mil moel toob Issand meile rahu ja tröösti keset raskeid aegu? Ta juhib meid salajasse palvekambrisse, kus oleme vaid meie ja Tema. Jeesus tuletab meile meelde, et see on see koht, kus Isa puudutab meid väga isiklikult: „Kui te palvetate, siis minge oma palvekambrisse ja sulgege selle uks. Paluge oma Isa poole, kes näeb teid seal salajas ja kes tasub teile avalikult.“ (minu tsiteering Matteuse 6:6’st)

Üks minu kallitest sõpradest – nelipühi kiriku piiskop Ungarist – hukkus hiljaaegu traagiliselt väga jabura õnnetuse tõttu. Nende koduaia grill süttis põlema ja ta sai tohutuid põletushaavu. Ta sai koheselt esmaabi ja tundus, et kõik laabub paremuse suunas, kui ta korraga ootamatult tekkinud veretrombide tõttu mõni päev hiljem suri. Sõbrad üle maailma seisavad leinas ta abikaasaga, teda toetades ja palveis kandes. Ja ometigi – tema tõeline trööst tuleb ülalt. Mitte ükski psühholoog ei saa teda aidata tema sügavas valus. Küll aga saab seda teha Taevane Trööstija, kes on valmis kohtuma temaga tema salajases palvekambris.

Ma saan aru, et ma ei suuda isiklikult ulatuda tuhandete valus vaevlevate inimesteni, kes meile kirjutavad. Saime kirja ühelt rasedalt naiselt, kes on abielus pastoriga. Ta sai hiljaaegu teada, et ta mees on pedofiil. Ta kirjutas: „Ma ei tea, mida teha, kuid suure tõenäosusega pean oma mehest lahku minema. Ma ei taha, et ta kuritarvitaks me tulevast last.“

On üks asi, mida iga kannatav kristlane saab teha – vii oma lugu Jeesuse ette, sulgu Temaga oma palvekambrisse ja leia tröösti Tema ligiolust. Issand ütleb: „Sest ma kosutan väsinud hinge ja täidan iga nälginud hinge.” (Jeremija 31:25). Kuidas Jumal seda teeb? Ta kohtub igaühega isiklikult just seal salajases palvekambris: „Kes Kõigekõrgema kaitse all elab ja alati Kõigeväelise varju all viibib.“ (Psalmid 91:1)

Näed sa, kui oluline see on häälestada oma süda palvetama oma salajases palvekambris? Küsimus pole käsu täitmises või aheldamises, vaid armastuses - Jumala headuses meie suhtes. Tema näeb, mis meid ees ootab ja teab, et peame täiendama oma varusid igapäevaselt. Kõik see aga on leitav meie salajases palvekambris koos Temaga. Sa võid ju mõelda, et sa ei oskagi palvetada, kuid sa võid lihtsalt alustada Tema kiitmisega. Kõik, mis loeb, on see, et oled usu ja sõnakuuleliku armastuse kaudu kohal ning siis Isa tuleb ja kohtab sind seal. Ta ilmutab sulle seal salajas oma armastust ning tasub sulle avalikult oma kuningriigi viljadega. Püha Vaim paluvetab läbi sinu ja annab sulle, mida öelda.