ELADES JUMALA POOLT VÄESTATUD ELU by Gary Wilkerson
Paljud meist soovivad teada Jumala teid ja kuulda evangeeliumi tõde, kuid me väldime selle kõige välja elamist. Kahjuks on ka tänapäeva kogudustes igati tavaline nähtus, et kirikus olles nauditakse küll jutlusi ja ülistust, kuid koju minnakse ikkagi muutumatutena. Paulus ütles omaenda tunnistuse kohta: „Mu kõne ja mu kuulutus ei püüdnud veenda tarkusega, vaid Vaimu ja väe osutamisega.“ (1Kor.2:4). Kui me ei ela Jumala poolt väestatud elu, on probleem meis ja mitte Jumalas. Jumal ei lõpetanud 100 aastat peale Jeesuse tulekut väe jagamist oma rahvale. Jeesus ei öelnud kunagi: „Te saate tegema suuremaid tegusid kui mina, aga alles siis, kui reformatsioon tuleb!“
Paulus kuulutas sõnumit evangeeliumi väest ja ta tahtis, et ka Timoteos võiks seda kogeda ühel kindlal põhjusel: „Aga see olgu sul teada, et viimseil päevil tuleb raskeid aegu, sest siis on inimesi, kes on enesearmastajad, rahaahned, kelkijad, ülbed, teotajad, sõnakuulmatud vanemaile, tänamatud, nurjatud, halastamatud, leppimatud, laimajad, ohjeldamatud, jõhkrad, hea põlgajad, reetlikud, tormakad, upsakad, rohkem lõbu- kui jumalaarmastajad, kellel on küll jumalakartuse nägu, aga kes on salanud selle väe. Niisuguseid väldi!“ (2 Timoteose 3:1-5). Paulus räägib siin kirikuskäijatest, kirjeldades neid kui rahvast, kellel on vaid „jumalakartuse nägu“. Sellistel kristlastel polnud midagi sünagoogis käimise, vaimulike tekstide lugemise ja religioossete tegevuste vastu. Ometigi oli Pauluse soovitus Timoteosele ühene: „Väldi neid!“ Ta ütles: „Taoliste inimeste seltskonnas viibimine on ohtlik, sest sa võid mingi hetk hakata mõtlema, et nende elu –ja käitumisviis ongi OK. Nad võivad küll paista jumalakartlikena, kuid Jumal näeb nende südameisse ja sealt vaatab vastu ebapühadus ja eneseimetlus.“ Paulus ütles taoliste kristlaste kohta, et nad „aina õpivad, ent kunagi ei suuda jõuda tõe mõistmisele.“ (2Tim.3:7). Ehk teisisõnu: nad kuulasid kõiki evangeeliumi õpetusi, aga ei talletanud neid kunagi oma südameisse. Seetõttu polnud neil ka väge, sest Pauluse sõnul panid nad vastu tõele. (s.8)
Pange tähele, kuidas Paulus algab seda kirjalõiku: „Viimseil päevil tuleb raskeid aegu“ (2Tim.3:1). Ta teeb väga selgeks, et „normaalne“ kristlus ei kanna enam välja neil tulevastel aegadel ja rasked ajad löövad pinnapealse usu laiali. Ma olen eeldatavasti üks kõige vähem prohvetlik kristlane, kuid isegi mina näen raskeid aegu terendamas silmapiiril. Kui globaalne majandussüsteem kõigub, seisavad keskmised ameeriklased silmitsi majandusliku hävinguga ja kui poliitikas toimuvad murrangulised pöörded, peab kuskilt miski lihtsalt järgi andma.
Mida enamus kristlasi teeb, kui asjad väga hulluks lähevad? Oleme me ka tegelikult südameis valmis seisma silmitsi raskete aegadega? Mu palve on, et võiksime reageerida otsekui Apostlite tegude aegne kogudus, kui nad kuulsid lähenevast põuast ja näljaajast. Nad ei kuhjanud selleks kokku erinevaid varusid, vaid võtsid üles hoopis korjanduse nende koguduste tarbeks, keda nad teadsid kannatavat. - See more at: http://sermons.worldchallenge.org/en/node/23676#sthash.UYol6pQz.dpuf
Paulus kuulutas sõnumit evangeeliumi väest ja ta tahtis, et ka Timoteos võiks seda kogeda ühel kindlal põhjusel: „Aga see olgu sul teada, et viimseil päevil tuleb raskeid aegu, sest siis on inimesi, kes on enesearmastajad, rahaahned, kelkijad, ülbed, teotajad, sõnakuulmatud vanemaile, tänamatud, nurjatud, halastamatud, leppimatud, laimajad, ohjeldamatud, jõhkrad, hea põlgajad, reetlikud, tormakad, upsakad, rohkem lõbu- kui jumalaarmastajad, kellel on küll jumalakartuse nägu, aga kes on salanud selle väe. Niisuguseid väldi!“ (2 Timoteose 3:1-5). Paulus räägib siin kirikuskäijatest, kirjeldades neid kui rahvast, kellel on vaid „jumalakartuse nägu“. Sellistel kristlastel polnud midagi sünagoogis käimise, vaimulike tekstide lugemise ja religioossete tegevuste vastu. Ometigi oli Pauluse soovitus Timoteosele ühene: „Väldi neid!“ Ta ütles: „Taoliste inimeste seltskonnas viibimine on ohtlik, sest sa võid mingi hetk hakata mõtlema, et nende elu –ja käitumisviis ongi OK. Nad võivad küll paista jumalakartlikena, kuid Jumal näeb nende südameisse ja sealt vaatab vastu ebapühadus ja eneseimetlus.“ Paulus ütles taoliste kristlaste kohta, et nad „aina õpivad, ent kunagi ei suuda jõuda tõe mõistmisele.“ (2Tim.3:7). Ehk teisisõnu: nad kuulasid kõiki evangeeliumi õpetusi, aga ei talletanud neid kunagi oma südameisse. Seetõttu polnud neil ka väge, sest Pauluse sõnul panid nad vastu tõele. (s.8)
Pange tähele, kuidas Paulus algab seda kirjalõiku: „Viimseil päevil tuleb raskeid aegu“ (2Tim.3:1). Ta teeb väga selgeks, et „normaalne“ kristlus ei kanna enam välja neil tulevastel aegadel ja rasked ajad löövad pinnapealse usu laiali. Ma olen eeldatavasti üks kõige vähem prohvetlik kristlane, kuid isegi mina näen raskeid aegu terendamas silmapiiril. Kui globaalne majandussüsteem kõigub, seisavad keskmised ameeriklased silmitsi majandusliku hävinguga ja kui poliitikas toimuvad murrangulised pöörded, peab kuskilt miski lihtsalt järgi andma.
Mida enamus kristlasi teeb, kui asjad väga hulluks lähevad? Oleme me ka tegelikult südameis valmis seisma silmitsi raskete aegadega? Mu palve on, et võiksime reageerida otsekui Apostlite tegude aegne kogudus, kui nad kuulsid lähenevast põuast ja näljaajast. Nad ei kuhjanud selleks kokku erinevaid varusid, vaid võtsid üles hoopis korjanduse nende koguduste tarbeks, keda nad teadsid kannatavat. - See more at: http://sermons.worldchallenge.org/en/node/23676#sthash.UYol6pQz.dpuf