ISEGI PAULUSEL OLI RASKEID AEGU
Paulust tabas halb hetk näiteks teel Makedooniasse: „Sest tõesti, kui me tulime Makedooniasse, ei olnud meie ihul mingit hõlpu, vaid meid vaevati igati - väljas olid tülid, sees kartused.“ (2Kor.7:5). See jumalamees tunnistas, et seesmise inimese poolest ei kogenud ta vaid ühte, vaid mitmeid hirme!
Pole kahtlustki, et Paulus polnud mingi imeinimene, vaid koges kõiki neid samu inimlikke tundeid, mida meiegi. Oli aeg, kus mingil hetkel kogu Aasia usklikud, kelle nimel ta oli andnud kogu oma elu, pöördusid ta vastu. Ta kirjutas: „Kui mina teid rohkem armastan, kas siis mind tuleb armastada vähem?“ (2Kor.12:15). Jah, Paulusegi elus oli kohutavaid aegu, kuid ta ei andnud kunagi järgi oma tunnetele ega nendega kaasnevatele kiusatustele. Oma elu kõige raskemal hetkel kuulutas ta: „Ma olen täis lohutust, mul on ülikülluses rõõmu igas meie kitsikuses.“ (2Kor.7:4) ja lisas siis: „Aga Jumal, kes julgustab alandlikke, on meid julgustanud Tiituse tuleku kaudu.“ (2Kor.7:6)
Oled sa ehk läbi minemas raskest päevast, nädalast või pikemaajalisest rõhumisperioodist? Oled sa heitunud, mahasurutud ja võitlemas loobumise mõtetega? Kui nii, siis kuidas sa arvad, et Jumal reageerib su katsumustele? Sõitleb Ta või manitseb sind? Ei iial! Paulus ütleb: „Jumal pole iialgi lähemal ja enam valmis sind aitama kui keset sinu madalseise ja valu!“
„Kiidetud olgu Jumal ja meie Issanda Jeesuse Kristuse Isa, halastuse Isa ja kõige julgustuse Jumal! Tema julgustab meid igas meie ahistuses, et me suudaksime julgustada neid, kes on mis tahes ahistuses, julgustusega, millega Jumal meid endid julgustab.“ (2Kor.1:3-4). Kreekakeelne tähendus sõnale julgustama tähendabki trööstima ja julgustama ning kellegi poolt olema. Milline imeline tõde! Kogedes oma elus raskeid aegu, kasutab Isa neid selleks, et tõmmata meid lähemale iseendale.
Pole kahtlustki, et Paulus polnud mingi imeinimene, vaid koges kõiki neid samu inimlikke tundeid, mida meiegi. Oli aeg, kus mingil hetkel kogu Aasia usklikud, kelle nimel ta oli andnud kogu oma elu, pöördusid ta vastu. Ta kirjutas: „Kui mina teid rohkem armastan, kas siis mind tuleb armastada vähem?“ (2Kor.12:15). Jah, Paulusegi elus oli kohutavaid aegu, kuid ta ei andnud kunagi järgi oma tunnetele ega nendega kaasnevatele kiusatustele. Oma elu kõige raskemal hetkel kuulutas ta: „Ma olen täis lohutust, mul on ülikülluses rõõmu igas meie kitsikuses.“ (2Kor.7:4) ja lisas siis: „Aga Jumal, kes julgustab alandlikke, on meid julgustanud Tiituse tuleku kaudu.“ (2Kor.7:6)
Oled sa ehk läbi minemas raskest päevast, nädalast või pikemaajalisest rõhumisperioodist? Oled sa heitunud, mahasurutud ja võitlemas loobumise mõtetega? Kui nii, siis kuidas sa arvad, et Jumal reageerib su katsumustele? Sõitleb Ta või manitseb sind? Ei iial! Paulus ütleb: „Jumal pole iialgi lähemal ja enam valmis sind aitama kui keset sinu madalseise ja valu!“
„Kiidetud olgu Jumal ja meie Issanda Jeesuse Kristuse Isa, halastuse Isa ja kõige julgustuse Jumal! Tema julgustab meid igas meie ahistuses, et me suudaksime julgustada neid, kes on mis tahes ahistuses, julgustusega, millega Jumal meid endid julgustab.“ (2Kor.1:3-4). Kreekakeelne tähendus sõnale julgustama tähendabki trööstima ja julgustama ning kellegi poolt olema. Milline imeline tõde! Kogedes oma elus raskeid aegu, kasutab Isa neid selleks, et tõmmata meid lähemale iseendale.