PIIRATES IISRAELI PÜHA
”Ja nad...pahandasid Iisraeli Püha.” (Psalmid 78:41) See sõna pahandama viitab oma tähenduselt ka kui ”piiramisele”, mis omakorda tuleneb kahest sõnajuurest ja tähendab: ”Jumala kurvastamist Tema jälgede eemaldamise tõttu”. Ehk teisisõnu: Jumala piiramine tähendab teatud piiri tõmbamist ja väljendust: ”Jumal saab tulla vaid siiamaani ja mitte kaugemale!” Taoline suhtumine peegeldab väga paljude usklike mõtteviisi, kes oma mõtetes omavad väga väikest ja kitsast arusaamist Kristuse suurusest.
Sama olukord valitses ka Jeruusalemma algkoguduses. Nad piiritlesid Kristust vaid väikese ringkonnaga, kuulutades Ta vaid Juudi rahvale kuuluvaks. Kuid Jeesust pole võimalik piiritleda, mistõttu Ta pidevalt murrab läbi meie endi väikestest, paikapandud piiridest, ulatudes alati välja suuremate hulkadeni.
Lubage mul tuua üks näide. Umbes 40 aastat tagasi jäi mulje, otsekui oleksid nelipühilased pidanud Püha Vaimu ristmist vaid nende liikumisele kuuluvaks. Paljud nelipühilased arvasid, et: ”Meie oleme Jumala Vaimuga täidetud kogudus!” ja nelipühi jutlustajad tundsid sügavat kahetsust suuremate juhtivate konfessioonide ”surnud olemise” pärast, kuulutades, et: ”Neil ei ole seda täit evangeeliumi, mis meil on!”
Korraga aga purskas Püha Vaim välja ja üle kõigi poolt paikapandud piiridest ning langes usklike peale kõikvõimalikest konfessioonidest. Selle Vaimu liikumise kohta kirjutas John L. Sherrill isegi klassikaks saanud raamatu nimega "They Speak With Other Tongues” (eesti keeles ”Nad räägivad teistes keeltes”)
Jumal on kasutanud ka minu raamatut ”Risti ja pussi kangelased” ja seda eriti katoliiklikes ringkondades. Ja ometigi, nõnda nagu Peetrus ja algkogudus, nõnda pidin ka mina laskma Jumalal teha oma tööd mu südames, enne kui ma suutsin aktsepteerida kõike seda, mis oli toimumas. Ma ise olin kasvanud üles nelipühilasena, kuid elu esimest korda nägin ma preestreid nutmas patu tunnetuses ja hüüdmas appi Jeesuse nime.
Üsna peagi võtsid minuga ühendust evangeelsed jutlustajad, nõudes minult vastust: ”Kuidas jääb nende katoliiklastega ja nende Maarja kummardamisega? Kuidas sa saad üldse teenida inimesi, kes sellesse usuvad?” mispeale ma leidsin end vastamast nõnda nagu Peetruski vastas: “Ma ei tea Maarja kummardamisest midagi. Kõik, mida ma tean, on see, et Katolik kirik on täis näljaseid inimesi ja nende preestrite seas on tõeliselt siiraid Jeesuse kummardajaid, keda Jumala Vaim on täitmas.”
Jumala rahvast leidub kõikjal ja me ei tohi nimetada ühtegi neist pealiskaudseks või rüvedaks. Me peame olema ettevaatlikud selles osas, et me ei esitleks Jeesust väikse ja võimetuna, kes on piiratud meie endi kitsarinnalisest mõtteviisist.
Sama olukord valitses ka Jeruusalemma algkoguduses. Nad piiritlesid Kristust vaid väikese ringkonnaga, kuulutades Ta vaid Juudi rahvale kuuluvaks. Kuid Jeesust pole võimalik piiritleda, mistõttu Ta pidevalt murrab läbi meie endi väikestest, paikapandud piiridest, ulatudes alati välja suuremate hulkadeni.
Lubage mul tuua üks näide. Umbes 40 aastat tagasi jäi mulje, otsekui oleksid nelipühilased pidanud Püha Vaimu ristmist vaid nende liikumisele kuuluvaks. Paljud nelipühilased arvasid, et: ”Meie oleme Jumala Vaimuga täidetud kogudus!” ja nelipühi jutlustajad tundsid sügavat kahetsust suuremate juhtivate konfessioonide ”surnud olemise” pärast, kuulutades, et: ”Neil ei ole seda täit evangeeliumi, mis meil on!”
Korraga aga purskas Püha Vaim välja ja üle kõigi poolt paikapandud piiridest ning langes usklike peale kõikvõimalikest konfessioonidest. Selle Vaimu liikumise kohta kirjutas John L. Sherrill isegi klassikaks saanud raamatu nimega "They Speak With Other Tongues” (eesti keeles ”Nad räägivad teistes keeltes”)
Jumal on kasutanud ka minu raamatut ”Risti ja pussi kangelased” ja seda eriti katoliiklikes ringkondades. Ja ometigi, nõnda nagu Peetrus ja algkogudus, nõnda pidin ka mina laskma Jumalal teha oma tööd mu südames, enne kui ma suutsin aktsepteerida kõike seda, mis oli toimumas. Ma ise olin kasvanud üles nelipühilasena, kuid elu esimest korda nägin ma preestreid nutmas patu tunnetuses ja hüüdmas appi Jeesuse nime.
Üsna peagi võtsid minuga ühendust evangeelsed jutlustajad, nõudes minult vastust: ”Kuidas jääb nende katoliiklastega ja nende Maarja kummardamisega? Kuidas sa saad üldse teenida inimesi, kes sellesse usuvad?” mispeale ma leidsin end vastamast nõnda nagu Peetruski vastas: “Ma ei tea Maarja kummardamisest midagi. Kõik, mida ma tean, on see, et Katolik kirik on täis näljaseid inimesi ja nende preestrite seas on tõeliselt siiraid Jeesuse kummardajaid, keda Jumala Vaim on täitmas.”
Jumala rahvast leidub kõikjal ja me ei tohi nimetada ühtegi neist pealiskaudseks või rüvedaks. Me peame olema ettevaatlikud selles osas, et me ei esitleks Jeesust väikse ja võimetuna, kes on piiratud meie endi kitsarinnalisest mõtteviisist.