neljapäev, 25. november 2010

TÕUSE JA KÕNNI

Jeesus ütles talle: "Tõuse üles, võta oma kanderaam ja kõnni!" (Johannese 5:8). See halvatud mees seal Betsata tiigi ääres võis ju olla põnevil kõigist lugudest Jeesuse kohta, kes käis mööda maad ja tervendas inimesi. Ta võis olla kuulnud palju erinevaid lugusid, kuid ta ei tundnud Teda isiklikult. Ta oli omaenda puuduste lõksus ning ei tundnud Issandat. Küll aga tundis Jeesus teda! Jeesus tuli ta juurde keset tema valu ja häda, olles valmis tooma esile oma armuanni. Issand sai puudutatud selle mehe nõtrusest ja kõik, mida Ta tollelt mehelt palus, oli usk Tema Sõnasse ning tegutsemine selle põhjal. „Tõuse! Võta oma raam ja jäta kogu see olukord selja taha!“ Hiljem, peale selle mehe tervendamist, leidis Jeesus ta templist ning läks ja rääkis temaga. Mees sai seeläbi Temaga tõeliselt tuttavaks ning õppis usaldama Teda.

Kuid enne seda kõike lamas too mees seal tiigi ääres – abituna ja meeleheitel – seistes silmitsi oma valulike aastate suurima otsusega. Ülestõusmise lootuse sõnum oli jõudnud temani ja ta seisis silmitsi suure väljakutsega: kas tõusta usus ja saada täielikult terveks või jääda sinna lamama enese haletsuse keskele ja surra üksinda!

See mees oleks võinud jääda sinna tiigi äärde uskmatuses lamama, keeldudes end liigutamast ja mõeldes: „See ei toimi nagunii! Miks peaks Jumal üldse valima mind kogu sellest rahvasumma seast, et mind terveks teha? Ma olen määratud surema selles konditsioonis.“ Jeesus poleks saanud aidata teda üles vastu tema enda tahtmist. Mees pidi ise uskuma, et tema nuttu ja appihüüdeid on kuulda võetud ja tema päästeaeg on käes. See pidi juhtuma kas siis või mitte kunagi!

„Siis Jeesus vastas neile: "Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, Poeg ei saa midagi teha iseenesest, ta teeb vaid seda, mida näeb tegevat Isa, sest mida iganes Isa teeb, seda teeb ka Poeg. Isa armastab ju Poega ning näitab talle kõike, mida ta ise teeb, ning tahab temale näidata suuremaid tegusid, kui need on, nõnda et te seda panete imeks.“ (Johannese 5:19-20). Ehk teisisõnu ütles Jeesus kõigile kahtlejatele: „Mu isa tahtis, et see mees terveks saaks, mistõttu ma tervendasin ta. Ma teen ainuüksi seda, mida mu Isa tahab.“ See oli Jumala tahe, Jumala armastus ja Jumala igatsus teha see mees täiesti terveks.

Nii raske on uskuda, et Jumal endiselt armastab sind, kui sa oled omadega täieti nullis ja nõder! Kui aastad on läinud raisku; kui patt on hävitanud su keha ja hinge; kui sa tunned end väärtusetu ja ebameeldivana Jumala ees, mõeldes: „Miks peaks Ta veel üldse hoolima?“, siis tea, et see kõik nõuab lapsemeelset usku võtmaks vastu Tema armastust. Seetõttu, astu usus välja ja ütle: „Ainuüksi Sinu Sõnale tuginedes ma tõusen ja kõnnin – koos sinuga!“

Sa ei pea saama aru kõigist doktriinidest meeleparanduse, patu ja õigsuse kohta. Sa võib-olla isegi ei tunne Jeesust ühel sügaval ja tähendusrikkal viisil! Kuid selleks kõigeks on oma aeg ja see saab sulle teatavaks, kui sina võtad esimese sammu sõnakuulelikkuses, tõustes ja pöördudes oma Issanda poole. „Kui keegi tahab teha tema tahtmist, küll ta tunneb õpetusest ära.“ (Johannese 7:17)