TURTELTUVID
Jumal on kandnud mind läbi raskuste, seades mu silme ette kuningas Taaveti saladuse lootuse kohta. Taavet kurtis ja mässas, kuna ei suutnud mõista, miks Jumal ta peale pahane on?
Ta palus, et Jumal sirutaks oma käe ja hävitaks vaenlase (Psalmid 74:11). Taavetile tundus, et Jumala vaenlased olid saavutamas meelevalda, mistõttu ta palus meeleheitlikult: „Ära anna oma tuvikese hinge kiskjate kätte, ära unusta oma viletsate elu jäädavalt!“ (Psalmid 74:19)
Nõnda nagu Taavet, nõnda näeme meiegi end sageli kui tuvidena, kelle jaoks vaenlane oma lõksud ja püünised üles on seadnud. Seetõttu oli mu jaoks väga julgustav näha end keset oma kõige suuremaid katsumuste aegu otsekui turteltuvina, kes võib hingata Jumala tõotuses ja kes on hoitud kurja eest. Nõnda nagu turteltuvi igatseb oma armsama järele, nõnda igatseme meiegi oma kalli Päästja ligiolu järele.
Ma kujutan Kristust ette tulemas mu juurde tuvi kujul – oma Püha Vaimu läbi – ilmutades mulle oma püsivat armastust ja jätkuvat hoolt. Kui kirjeldamatu on see tunne, et meie suur ja kõikväeline Jumal laskub minu juurde tuvi näol, et kanda hoolt kõigi mu vajaduste eest. Kas Ta mitte ei saatnud tuvi ka siis, kui Kristus ristitud sai?
Jumala laps, oled sa ehk minemas läbi rasketest aegadest praegu? On su pere kannatamas millegi tõttu? Koged sa valu ja raskust või ehk segadustki kogu olukorra tõsiduse pärast? Kui nii, siis pea meeles, et sa oled Jumala väike turteltuvi ja ta ei lase iialgi võtta vaenlasel võimust su üle. Ta päästab sind ükskõik, millisest vaenlase lõksust ja tõestab sulle, kui ligi Ta tegelikult on keset su kõige suuremat appihüüdu. Ta on sinu kõrval igal ajal, sosistades sulle, kui väga Ta sind tegelikult armastab.
Rääkides Kristusest, ütles Saalomon: „Tema silmad on nagu tuvid veeojade ääres, piimas pestud, taradel istumas.“ (Ülemlaul 5:12). Ja koguduse, Jumala kõige kallima kohta on öeldud: „Aga üksainus on mu tuvike, mu süütuke.“ (Ülemlaul 6:9). Me oleme kõik üks Kristuses – Tema tuvid; Tema turteltuvid.
Varblane võib küll maha kukkuda, kui turteltuviga ei juhtu seda iialgi. Ta on hoitud ja kaitstud Jumala peopesa sees, ümbritsetud Tema turvalisest armastusest. Kuid mis veelgi parem – Jumal päästab meid meie hädast ja vaevast, tõestades taas oma ustavust meie suhtes. Seetõttu peaksime me minema läbi nende aega täie rõõmu ja hõiskamisega, uskudes ja usaldades Tema väge ja armastust.