reede, 28. juuni 2013

HILINE VIHM

Sakarja rääkis tõotatud hilisest vihmast, mis toob sisse ka viimase lõikuse. Jumal ootab kannatlikult oma viimse vihma välja valamist, kuna see toob sisse viimase lõikuse!

Käesoleva sajandi alguses sai Kanadas alguse nelipüha liikumine, mida nimetati „Hilise vihma liikumiseks“. See kestis oma 40-50 aastat. Tänaseks päevaks on vaid mõned „Viimse Vihma“ kogudused alles jäänud, kuigi tol ajal liikumisega kaasas olnud inimesed olid enam kui veendunud, et nad kogesid Püha Vaimu viimast väljavalamist. Paljud ütlesid: „See ongi see!“ Ometigi vajus see liikumine ära. Nõnda samuti on olnud teisigi liikumisi, mis on tulnud ja läinud. Miks? Sest nad ei keskendunud lõikusele!

Paljud nn. Püha Vaimu liikumised hajusid ruttu, kuna olid inimeste kesksed, keskendudes andidele, õnnistustele, enese täiendamisele ja õnnele. Kõik Püha Vaimu ilmingute alla arvatud tantsimised, naermised, möirgamised jms. on lihalik, kui see ei too endaga kaasa murtud südant päästmatute pärast. Sest kui miski on tõesti Vaimust, toob see ka esile nälja ja igatsuse jõuda kadunud ja hukkuva maailmani!

Jeesus sidus lõikuse kadunud hingedega, kui ütles: „Paluge siis lõikuse Issandat, et ta saadaks töötegijaid välja oma lõikusele!” (Matteuse 9:38). Iga tõeline Püha Vaimu väljavalamine keskendub sellele Jeesuse palvele. Ja mõned üksikud ärkamised, mis tõesti pandud kirja ehedate ärkamistena, olid ka õnnistatud rikkaliku „hingede saagi“ poolest. Ükski ärkamine pole tõeline ilma suure kadunud hingede võitmiseta!

Pange tähele, mis toimus Joel 3:1 tulemusena. Nelipüha päeval said 3000 inimest korraga päästetud ja iga päevaga lisandus uusi hingi. Seejärel kupatati aga kõik need usklikud mööda ilma laiali kuulutama Kristust kõigile kadunuile.

„Kuni meie peale valatakse Vaim ülalt. Siis saab kõrb viljapuuaiaks ja viljapuuaeda hakatakse pidama metsaks. „ (Jesaja 32:15). Jesaja ütleb siin: „Kui Püha Vaim tuleb, toob Ta ka esile lõikuse vilja ja rikkalikult hingi võidetakse Jumalale!“ 

neljapäev, 27. juuni 2013

VIIMANE LÕIKUS

„Ja kui te tõesti kuulate mu käske, mis ma täna teile annan, nõnda et te armastate Issandat, oma Jumalat, ja teenite teda kõigest oma südamest ja kõigest oma hingest, siis annan mina teie maale vihma õigel ajal, varajase ja hilise vihma, ja sa koristad kokku oma teravilja, veini ja õli.“ (5 Moosese 11:13-14).

Iisraeli külvi ja lõikuse ajad olid totaalselt teistsugused kui meie omad. Esimesed vihmad, mis pehmendasid maapinda, saabusid oktoobris, kestes detsembri lõpuni, mil algas külvi aeg. Viimased vihmad sadasid märtsist aprillini – just vahetult enne lõikust – lastes lõikusel küpseda veelgi. On oluline mõista, et need kaks vihmahooaega olid alati seotud lõikusega: „…ja sa koristad kokku…“ (s.14). Seetõttu ka, kui tahate kindlalt teada, kas mõni Püha Vaimu liikumine on Jumalast või inimestest, kasutage järgmist kriteeriumit: Vaimu töö keskendub alati hingede võitmisele ehk „hingede lõikusele“! Vahet pole, milliseid ilminguid te ka nn. ärkamiste jooksul ei näeks – need pole seotud tõelise Jumala liikumisega, kui nad ei keskendu lõikusele. Püha Vaimu „vihmahood“ toovad alati kaasa hingede võitmise.

Jumal valas oma Vaimu esmalt välja Nelipüha päeval, et valmistada ette ja pehmendada pinda evangeeliumi seemnete külvamiseks. Vaimuga täidetud külvajad läkitati ülemisest toast välja kõike maailma – Jeruusalemma, Juudeasse, Samaariasse ja kõigi maailma otsteni, et teha Jeesuse Kristuse jüngreid.

Kogudus on nüüdseks näinud pea 2000 aasta pikkust külvi –ja kasvamise aega, mistõttu nüüd on lõikuse aeg! Kõik, kes kuni tänaseni on surnud Kristuses, esindavad uudsevilja ehk varajast saaki. Aga Sakarja kuulutas ette viimast lõikust, mis on ka põhjus, miks Jeesus pole veel tulnud. (vt.Sakarja 12:10). Issand on oodanud kannatlikult oma viimast võimast lõikuseaega siin maa peal!

„Olge nüüd pika meelega, vennad, Issanda tulemiseni! Vaata, põllumees ootab kallist põlluvilja pika meelega, kuni ta saab varase ja hilise vihma.“ (Jaakobuse 5:7).

kolmapäev, 26. juuni 2013

KAITSTUD JA PÄÄSTETUD

„Küll Issand kisub mu välja igast kurjast teost ja viib mu varjule oma taevasesse kuningriiki. Tema päralt olgu kirkus igavesest ajast igavesti!“ (2 Timoteose 4:18). See „varjule viima“ tähendab „kaitsmist, varjamist, hoidmist, turvalisena hoidmist“. Jumal ütleb: „Ma saan kaitsma, varjama ja hoidma sind; sa oled turvaliselt hoitud, nii et Saatan ei saa sind puutudagi. Mina ise päästan su ja viin oma taevasesse kuningriiki.“ Näed sa, milline valevorst Saatan on? Ta on öelnud sulle, et saab su kätte, samal ajal, kui Jumal on tõotanud hoida ja varjata sind.

Alles hiljaaegu oli mul üks omapärane kogemus. Olin ärganud vara hommikul, et palvetada ja istusin me elutoas, Piibel käes. Korraga aga sõitis Saatan mu mõtetesse sisse, kisendades ähvardavaid alatuid neetud sõnu mu suunas: „Sa saad hävitatud! Oled ilmaasjata teeninud kogu oma elu Jumalat, sest ma saan su nagunii kätte ja kukutan su viimseil aastail täiega!“ Mu silme eest jooksid läbi kõik evangelistid, kelle Saatan oli viimaste aastate jooksul rajalt maha võtnud ja taustaks kõlas endiselt Saatana tekst: „Ma sain nad kõik kätte, kuigi nemadki armastasid Jeesust nagu sina. Miks sa siis arvad, et sa teistsugune oled? Sust’ pole mingit kasu. Oled vaid üks suur petis ja valetaja ja ma sulgen nii sinu kui su teenistuse suu igaveseks!“

See oli kõige hävitavam rünnak, mida eales oma elu jooksul kogenud olen. Olin täiesti rabatud – see rünnak võttis mu hingetuks! Kuid siis tuli Jumala Vaim mu üle ja ma tõusin pühas vihas, sidusin Saatana ja saatsin ta kus see ja teine. „Kurat, sa oled valetaja ja valede isa!“ Sõitlesin teda Jumala Sõnaga ja Jumala Sõna vabastas mind kõigest hirmust.

Mu armsad, Jumal tahab teha seda sama teiegagi. Kas lasete? Pange veelkord tähele Jumala Sõna iseenda kohta: „Tema hoiab oma vagade hingi, ta kisub nad ära õelate käest.“ (Ps.97:10). Issand hoiab, kaitseb ja varjab teid kuni Jeesuse tagasitulekuni! 

teisipäev, 25. juuni 2013

SIIRALT IGATSEDES LÕPPU

Uskuge või mitte, aga Paulus ütleb, et me peaks täie siiruse –ja tõsidusega igatsema selle maailma lõppu. Sa võid nüüd öelda: ”See on ju täiega haige!“ Ometigi ütleb apostel, et peaksime ootama selle kurja ajastu lõppu: „Oodates ja kiirendades Jumala päeva tulemist, mil taevad põledes lagunevad ja algained lõõmates ära sulavad.“ (2 Peetruse 3:12). See ei tähenda samas seda, et kui häving saabub, et me siis hüppame õnnest lakke ja hõiskame: „Vaadake, kus alles põleb!“ Ei. Peetruse sõnad on pigem mõeldud meie alalhoidmiseks, et millal iganes me ka elus raskustega silmitsi ei seisaks, võime siiski rõõmustada ja öelda: „Üks päev haihtub see kõik nagunii õhku!“ Teisalt on see tõde mõeldud ka meie üles õhutamiseks, et muuta meid inimesteks, kes me olema peame: „Kui see kõik nõnda laguneb - missugused siis peate olema teie pühas eluviisis ja jumalakartuses.“ (2 Peetruse 3: 11).

Kui sa loed neid sõnu saabuvast suurest tulest ja samas uuest, kirkast, õigsust täis maailmast, kas see siis rõõmustab sind? Või tõuseb su südamest pigem appihüüd: „Oo, Jumal, ma usun Su Sõnasse. Ma usun, et saadad ühel päeval oma tule, et hävitada see patust läbi imbunud maailm. Ja ma usun ka seda, et sa lood uue ja püha maailma. Samas aga ma ei usu, et vastaksin kõigile neile pühaduse standarditele, millest Peetrus kirjutab, mistõttu kardan, et ma ei vea välja.“

Aga armsad, mul on teile häid uudiseid: ma võin tõestada ilma vähimagi kahtluseta, et Jumala suurim igatsus on hoida teid alal selle tuleva maailma jaoks. Selleks aga vajate te Tema eluandvat tõde, mis hoiab te südameid siis, kui vaenlane te vastu kui tulvavetena tõuseb. Alljärgnevalt aga kõik see, mida Issand on lubanud teie heaks teha:

„Issand hoiab sind kõige kurja eest, tema hoiab sinu hinge. Issand hoiab su minemist ja su tulemist nüüd ja igavesti.“ (Psalmid 121:7-8).

„Sest Issand armastab õiglust ega hülga oma vagasid; neid hoitakse igavesti; aga õelate seeme hävitatakse. „ (Psalmid 37:28).

„Tema hoiab oma vagade hingi, ta kisub nad ära õelate käest.“ (Psalmid 97:10).
„Aga rahu Jumal ise pühitsegu teid läbinisti ning teie vaim ja hing ja ihu olgu tervikuna hoitud laitmatuna meie Issanda Jeesuse Kristuse tulemiseks! Ustav on see, kes teid kutsub; küll tema teebki seda. „ 
(1 Tessalooniklastele 5:23-24).

esmaspäev, 24. juuni 2013

PEALTVAATAJA USK by Gary Wilkerson

Kui oled kristlane, kes otsustab istuda vaid usu pealtvaatajate pingil ja käib koguduses vaid lohutust saamas, ei tüüta ka Saatan sind suurt palju midagi. Kui aga oled otsustanud elada kõige täiega Jeesusele – kui su süda põleb haigetsaanud ja kaotsi läinud inimhingede ja Kristuse ihu pärast – laseb vaenlane kogu oma arsenali käiku su vastu. Su teekond on täis katsumusi ja hädaohte, mis raputavad su hinge.

Pauluse teekond Rooma Apostlite tegude 27 ptk. põhjal näitab meile, kuidas osad meist reageerivad Saatana rünnakutele. Kui laev, millega Paulus reisis, oli läbinud poole oma teekonnast „ja et sadam oli talvitamiseks sobimatu, siis võttis enamik nõuks minna sealt merele ja kui võimalik, jõuda talvitama Foiniksisse…“ (Ap. 27:12). Paulus oli selle otsuse vastu. Mitte ainuüksi seetõttu, et see viis neid kõrvale Rooma suunalt, aga ka seetõttu, et ta koges oma südames Vaimu hoiatust selles suhtes. Samas tundus see sel hetkel kõige loogilisema otsusena. Teele asudes seisis aga laev silmitsi tõsiste probleemidega, mis läksid neile peaaegu maksma nende elu.

Põhjus, miks sellest räägin, on selles, et ka osad kristlased, kui nad kogevad teekonnal vaenlase vastuseisu, otsustavad minna “talvitama Foiniksisse”. Olgu siinkohal vahepalana öeldud, et me kõik vajame pisut puhkust, leidmaks kosutust oma vaimule kõigist teenistusega kaasnevatest vajadustest. Kuid antud juhul räägin ma millestki muust. Südamehoiakust, mis ütleb: ”Ära nüüd oma teenimisega üle ka pinguta! Võta aga hoogu maha ja võta vabalt.”

Kui kristlased seda teevad, on nad peagi kursilt maas. Nende missiooniks pole enam Kristus, vaid pigem laeva eest hoolitsemine, mis tähendab laeva kõrvale juhtimist tormidest. Selle tulemusena taandavad nad end ka vastuseisust, mis tõusnud nende vastu. Kuid seda tehes pole neil usklikel aimugi, et kõige selle läbi on neilt röövitud nende kõrgem kutsumine. Ja Jumala silmis pole see mitte väike asi. Sest kui ma sõuan Rooma asemel Foiniksisse, tähendab see seda, et selle missiooniga, mille Jumal mulle andnud, ei lähe Rooma keegi. Jah, laeva hoitakse küll töökorras ja tegevuses, kuid kui irooniline see ka poleks – see laev ei täida enam oma ülesannet.


Mugavus ja puhkus pole kuningriigi märksõnad. Kuningriigi elustiil tähendab öelda: „Mu elu ei kuulu mulle endale – mind on ostetud kalli hinna eest. Jeesus juhib mind kõiges ja Ta annab mulle ka armu saavutada kõik, mis tarvis, sõltumata vastuseisust, mis mu ellu ka ei tuleks.“ 

reede, 21. juuni 2013

TAEVAS EI OLE PANSIONAAT

Võib-olla mõtled endamisi: „Issand, miks küll mu töö nii häiriv on? Miks ma alati tunnen end kui kõrvalejäetuna? Mis mul küll viga on?“ Sul pole midagi viga. Jumal lihtsalt teeb oma tööd su elus, luueski olukorra, kus sul on kõrini sellest hukkuvast maailmast. Ta ütleb sulle: „Sa ei tohigi olla liiga hõivatud „siinse eluga“, kuna kõik see lendab vastu taevast nagunii. Mõtle pigem taevastele asjadele – uuele maailmale, mis on tulemas.“ Ja sina omakorda vastad: „Milline raiskamine! Mul on nii palju energiat. Nii palju andeid ja ideid; terav mõistus ja igatsus saavutada palju, palju. Samas tunnen end nii allasurutuna ja takistatuna ja see ajab mind närvi.“

Mul on sulle häid uudiseid: kui kõik see siin lõppeb ja su pilkavatel sõpradel on lips läbi – nende tööst on saanud suur null, nende karjäärid on hävinud ja raha haihtunud – siis alles sinu töö algab! Sest tead, mis? Taevas ei ole mingi pansionaat. Pigem kaasneb meie igavese koduga rohkelt tegevusi, uusi silmapiire ja võrratuid plaane. Jumal saab seal täiega kasutama kõiki su andeid, talente ja igatsusi. Ta ei lase raisku mitte üht ainustki asja, mille on sulle andnud. Hoopis vastupidi – su annid saavad suurendatud mitmekordselt. Ka igavikus saab Ta kasutama sind oma nime auks! Jeesus annab meile mõned vihjed, kuidas see kõik välja nägema hakkab:

„Õnnis on see sulane, kelle ta isand tulles leiab nõnda tegevat. Tõesti, ma ütlen teile, ta seab tema kogu oma vara üle.“ (Matteuse 24:46-47). Kreekakeelne tähendus siinsele „vara üle seadmisele“ on „igavene ametisse määramine“. Jumal määrab meid oma andide valvajaiks terveks igavikuks!

„Ta isand lausus talle: „Tubli, sa hea ja ustav sulane, sa oled olnud ustav pisku üle, ma panen su palju üle.“ (Matteuse 25:21).

„Ja tema ütles sellele: „Tubli, sa hea sulane! Et sa oled olnud ustav kõige pisemas, seepärast olgu sul meelevald kümne linna üle.” (Luuka 19:17).

Igavesed ametisse määramised…Tema vara üle valvamine…Tema andide üle valvamine…linnade üle valitsemine. Me saame valitsema ühes Jeesusega Tema kuningriigis, tehes seda kui kuningad ja preestrid! 

kolmapäev, 19. juuni 2013

ISSANDA PÄEV ON LÄHEDAL

Kui Issanda päev tuleb, et lubata ühtegi järgnevaist sisse: „Aga argade ja uskmatute ja jäledate ja mõrtsukate ja hoorajate ja nõidade ja ebajumalateenijate ja kõigi valetajate osa on tule ja väävliga põlevas järves…“ (Ilmutuse 21:8).

Mõtle korra, kui kohutav on New Age’i pettus! Miljonid inimesed on täiesti veendunud, et nad saavad osa uuest maailmakorrast. Nad usuvad, et peagi saabub lõpuks ometi rahu ja täius; et kogu süütunne, hirm ja hukkamõist kaovad; et patt ei jälita neid enam; et nad võivad vabalt nautida homoseksuaalsust ja hooramist ilma ühegi karistuse, -haiguse –või kättemaksuta. Nad kinnitavad iseendile: „Metsa see uuestisünni religioon! Metsa see hukkamõist, mis paneb inimesi end halvasti tundma! Meil saab olema uus maailm, kus võime teha, mida tahame. Keegi ei käi meile pinda ega häiri meid.“

Kuid neid ootab ees traagiline äratus, kus nad leiavad endid jumalatus põrgus, pilkav Saatan lustakalt kuulutamas: „Tere tulemast New Age’i. Tere tulemast uude maailmakorda!“ Pole siis ime, et põrgu saab olema nutu ja halamise ja hammaste kiristamise koht. Seal saab kogu vale ilmsiks – igaveses tuleahjus. Ja korraga neetud hüüavad: „Mind on petetud! See New Age, mille tulekusse uskusin, on igavene põrgu!“ Ja kogu selle pettuse kohutavus saab kasvama läbi kogu igaviku.

Meeletud rahvahulgad Ameerikas pöörduvad okultismi poole: Hollywoodi tippjuhid, Wall Street’i magnaadid, Broadway näitlejad, valitsuse juhid, inimesed erinevatelt elualadelt. Nad võtavad vastu kõik New Age’i valeõpetused: saientoloogia, kanaliseerimise, satanismi, voodoo, astroloogia, kõikvõimalikud deemonlikud ida religioonid. Nad on pimedad ja petetud, uskudes valet!

Apostel Paulus räägib meile tõtt eesootava uue maailmakorra kohta ja milline see saab olema. Ta ütleb, et olemasolev maailm laguneb koost’ – see on teel põletava sulamise suunas, millel Jumal ise laseb sündida. Pole kahtlustki, et Jumal päästab valla alalhoitud tule, et puhastada nii taevad kui maa. „Aga Issanda päev tuleb nagu varas. Siis hukkuvad taevad raginal, algained lagunevad lõõmates ning maad ja tema tegusid ei leita enam.“ (2 Peetruse 3:10).

teisipäev, 18. juuni 2013

UUS MAAILM ON TULEKUL

Piibel ütleb, et viimseil päevil kerkib esile pilkajaid, kes naeruvääristavad Jeesuse Kristuse tagasitulekut ja uue kuningriigi rajamist. Nad ütlevad: „Kus see Jeesus siis on? Me ei näe mingeid märke selle kohta, et Ta on tulemas. Kõik läheb ikka endist viisi nagu aegade algusest peale!“ Kui püüaksid neid pilkajaid veenda, et Jeesus tuleb puhastama seda maailma tulega ja rajama oma igavese õigsuse kuningriiki, peaksid nad sind napakaks. Väga paljud heidavad nalja Kristuse teise tulemise üle. Samas on need samad pilkajad aga ühe hetkega valmis pöörama selja ja kuulutama, et „uus maailmakord“ on tulekul!

Need pilkajad on langenud põrgu valede küüsi. Saatan valmistab alati võltsingu vahetult enne õige asja tulekut. Ta teab, et Kuningas Jeesus on peagi pöördumas tagasi ja et Tema uus maailm on peagi koputamas uksele. Seetõttu tahab Saatan hoida oma lapsi pettuses, promodes neile fantaasiamaailma, kus kõik valitsev on sulaselge vale. Seetõttu on ta valmis haudunud uue deemonliku õpetuse saabuvast Uuest Ajast, et hoida inimesi eemal Kristuse reaalsest tagasitulekust!

Üks viimasemaid New Age’i võltsinguid tuli esile Veevalaja Ajastuna. See üheteistkümnes tähtkuju pidi liikuma viimasesse, New Age’i kuningriiki, mida pidavat tuntama ka „uue maailmakorrana“. New Age’i rahvas ütleb, et see uus maailmakord on kohe, kohe koitmas. Nad ennustavad katastroofilisi rahutusi, kus keset kaost tõusebki esile uus maailmakord, mis valitseb armastust, mõistmist ja maailma rahu täis ühiskonnas. Kõik haigused saavad tervendatud. Kõik sõjad vaibuvad. Vaesust pole enam ja ainukene Kristus, kes eksisteerib, on Kristuse teadvus – ülemaailmne vennalik mõtteviis. Enesearmastus valitseb ja naudingud on kõige keskpunktis.

Mul on kõigile neile New Age’i pilkajaile halbu uudiseid. Mul on kahju, aga Saatan on teile lihtsalt puru silma ajanud. Sellist asja nagu fantaasiamaailm, mida ta neil päevil kogu inimkonnale kangesti pähe määrib, pole olemas. Jah, uus maailm on tulemas, aga see pole mingi „uus maailmakord“ või New Age. Pigem saab igast selle maailma kuningriigist peagi Issanda oma ja kõigist Tema vaenlastest Tema jalgejäri. Kristus on tulemas tagasi, et rajada oma püha kuningriik ja pilkajail pole sellest mingit osa: „Meie ootame aga tema tõotuse järgi uusi taevaid ja uut maad, kus elab õigus.“ (2 Peetruse 3:13).

esmaspäev, 17. juuni 2013

TUULED OLID MEIE VASTU by Gary Wilkerson

Ajaks, mil Paulus sõitis Rooma (vt.Ap.27), oli ta juhtinud juba täisajaga teenistust. See mees oli saavutanud võrratuid asju, kuid ometigi põles ta süda veelgi enam selle järele, et pühendada oma elu evangeeliumi kuulutamisele.

Jumal oli kutsunud Pauluse apostliks ja ta oli koguduste ülevaatajaks üle Aasia kui ka teatud Euroopa riikides. Samas aga oli ta ka evangelist ja kõnemees, kes seisis Kristuse eest nii kohtutes kui kuningate ees. Paulus oli ohverdanud kõik, et teenida Vaimu poolt juhitud missioonidel. Ta oli otsustanud: „Ma tahan viia Kristuse evangeeliumi otse maailma keskpunkti. Minu visiooniks on Rooma ja ma tahan kuulutada keisrile endale!“ Paulus oli nii otsustuskindel seda täitma, et pani selle nimel peaaegu oma elu mängu. Ta oli tol hetkel vanglas ja omas võimalust saada vabaks, aga ta loobus sellest võimalusest selle nimel, et ilmuda keisri ette, et seista oma õiguste eest. Kui Paulus oleks kaotanud, oleks ta võinud kaotada ka oma elu, kuid ta langetas selle otsuse puhtalt evangeeliumi huvides. (vt.Ap.25:1-12).

Teel Rooma võeti Paulus laeva peale, mis peagi sattus tormi kätte. „Tuuled olid meie vastu.“ (Ap.27:4). See oli looduse poolne takistus, aga Paulus oleks võinud seda võtta ka kui vaimsest takistust. Sest fakt on see, et kui oled kinnitanud oma pale kui ränikivi evangeeliumi nägemusele, tõuseb kogu põrgu sinu vastu. Terve see fraas oleks sobinud kirjeldama kogu Pauluse senist elu. Ta oli kannatanud mitmeid kannatusi alates laevahukust kuni peksmiste –ja tapmisähvardusteni välja. Kuid Paulus talus seda kõike, kuna tema meeled olid kinnitatud tema missioonile: elada, kuulutada ja teenida Kristust. Sa võid taluda üsna mitmeidki kannatusi, kui su süda on häälestatud kindlale eesmärgile. Kui su süda aga on häälestatud mugavusele, ei suuda sa taluda vähimatki.

Piibel annab väga selgelt mõista, et me kõik oleme kutsutud kuulutama Jumala armu langenud patusele maailmale. Meid on kutsutud armastama üksteist ja ülistama üheskoos tõelises evangeelses kogukonnas. Meid on kutsutud teenima vaeseid ja keset kõiki neid tegusid toome me Kristuse valgust pimedasse maailma. Ehk lühidalt öeldes: meid on kutsutud andma edasi Jumala armastust läbi oma sõnade ja tegude, et maailm võiks muutuda.

reede, 14. juuni 2013

JUMAL TOIMETAB

Võtmesõnum tänapäeva kristlastele on see, et Jumal on kogu tuleviku juba ette ära programmeerinud. Ta teab täpselt, millal Kristus tagasi tuleb. Nii nagu ka lõpuaja katsumused, kohtupäev ja Harmagedoni lahing on kõik Tema kalendris kirjas. Jumal, kes valitseb üle taeva ja maa, ütles: „Vaata, rahvad on otsekui tilk ämbris ja neid peetakse kübemeks kaalukaussidel…Kõik rahvad on tema ees nagu eimiski, ta peab neid vähemaks kui olematus ja tühjus.“ (Jesaja 40:15,17)

Jumal tahab, et jätkaksime tööd kuni Kristuse taastulekuni. Ehk lihtsamalt öeldes: peame töötama otsekui lõppu ei tulekski ja elama nii, nagu alati saabuks homne. Jumal peab endiselt arvet iga me juuksekarva üle. Ta loeb endiselt mahakukkuvaid varblasi ja kuuleb endiselt palveid, enne kui neid veel palutaksegi. Ta annab endiselt rohkem kui suudaksime eales paluda või mõelda. Seega, miks siis karta? (vt.Matteuse 6:25-34).

Ettevalmistunud kristlased – ärgake! Kõik on kontrolli all ja Jumal on tegemas oma tööd! Ta päästab, tervendab, ristib ja seab oma koja asjad korda. Hirm on pühaduse teotus. Meid on kästud julgustada endid Jumalas ja laulda ning rõõmustuda, kui näeme viimset tundi saabumas. Keegi võib nüüd küsida: „Aga kuidas ma saan rõõmustada nähes seda patust neetud maailma kokku varisemas?“ Minu vastus on Piibli vastus: „Me ju teame, et kogu loodu ägab üheskoos sünnitusvaludes tänini…oodates…lunastust.“ (Roomlastele 8:22-23).

Sünnitav naine võib karjuda tänu kogetavale valule, aga oma südames tunneb ta siiski rõõmu, kuna uus elu on sündimas. Jumala kuningriik on saabumas. Saatana kuningriik on langemas. Mistõttu kristlased võivad öelda täie kindlusega: „Jumalal on kõik kontrolli all!“

neljapäev, 13. juuni 2013

TEMA KONTROLLI ALL

Inimese süda veab teda alt tänu hirmule maailmas toimuvate asjade pärast (vt.Luuka 21:26). Isegi kõige pühendunumad kristlased saavad haaratud sellest hirmu ja ärevuse lainest, mis puudutab tulevikku. Inimesed kardavad, et see laev läheb põhja. Inimkond igatseb turvalisuse järele.

Kõlab see kõik hirmuäratavalt? Ilmselgelt tundub kõik lagunevat koost…vähemalt see osa, mis tavalisele silmale nähtav. Ja isegi skeptikud peavad tõdema, et midagi apokalüptilist on teoksil.

Lisaks nägemusele kõigist rahutustest, on Jumal andnud mulle ka väga erilise lootuse sõnumi kõigile usklikele. Esitasin Jumalale meeleheitlikult kõikvõimalikke küsimusi asjade kohta, mida nägin tulemas. Küsisin, kuidas saavad kristlased teha ära kõik selle, mida tegema peavad, kui aeg on nii piiratud ja nii paljud poevad peitu? Kuidas saaks kristlased hoida hirmu eemal oma südameist? Kuidas võiks nad vaadata kõiki uudiseid ja oodata rahutusi ning hävingut, tundmata hirmu oma laste ja kodude pärast? Peaksid nad loobuma oma positsioonist, andes selle maailma üle Saatanale ja lastes tal saada oma tahtmist? Peaksid nad maksma ära kõik oma maksud, võtma pangast oma säästud ja kannatama kuidagi ära, samas lootes paremate aegade saabumisele? Peaksid nad ostma maamaja või lapikese maad ja põgenema maale, lootusega pääseda saabuvate tragöödiate eest? Peaksid nad laskma oma motivatsioonil surra ja hirmul võtta maad? Peaksid nad loobuma kõigist oma unistustest ja ambitsioonidest ning muutuma erakuteks?

Kallis sõber, pane tähele, mida Püha Vaim ütles mulle. Vaid viis väikest sõna, aga nii võimsad, et need äratasid minus aulise uue lootuse ja usu. Need viis väikest sõna on: Jumalal on kõik kontrolli all.

Just nii! Kõik on kontrolli all! Sina ja mina ning kõik meisse puutuv on Tema kontrolli all. Vahet pole, kuidas asjad siin metsa läind’ maailmas ka ei tunduks või näiks – kõik töötab ometigi nende kasuks, kes Jumalat armastavad ja Tema plaani järgi kutsutud on. (vt.Roomlastele 8:28).

Tulevik näeb halb ja kurjakuulutav, kuid Taavet ütles: „Ka kui ma kõnniksin pimedas orus, ei karda ma kurja, sest sina oled minuga; su karjasekepp ja su sau, need trööstivad mind.“ (Psalmid 32:4).

Tänane sõnum usklikele on see, et tulevik on Jumala kontrolli all ja seetõttu ei pea me ka kartma.

kolmapäev, 12. juuni 2013

HÄDAABI PLAANID KRIISIDE JAOKS

Ükskõik, kui hulluks maailmas asjad ka ei läheks – Jumala rahvas võib ometigi võtta rahulikult ja hoida alal oma rõõmu, sest Issand on tõotanud oma erilist kaitset ajal, mil seda kõige enam vajame.

Kas Jumalal polnud ka hädaabi plaani iisraellaste jaoks, kui maailma tabas nälg? Ta saatis Joosepi juba varem Egiptusesse ja ülendas ta peaministriks. Ta täitis nende varaaidad piisava viljavaruga, et pidada vastu kohutav põud ja seejärel transportis oma rahva kõnni raadiuse kaugusele neist viljaaitadest, et toita neid täiega.

Kas Jumalal polnud hädaabi plaani Eelija jaoks? Ajal, mil tolle rahvas ägas majanduslanguse all ja toitu nappis tänu suurtele põudadele ning kuningas oli Eelija pea eest käinud välja kopsaka pearaha – laskis Jumal oma päästeplaani käiku. Ta varjas teda vaikse oja ääres ja toitis toidusega, mida lind talle ette kandis. Päästeplaan hõlmas endas ka müstilist viljasalve, mis iial ei saanud tühjaks.

Aga kuidas olid lood Noaga? Jumalal oli vägagi detailne ellujäämisplaan tema ja ta pere jaoks – laev, mis kandis nad turvaliselt üle surma ja hävingu, mida maailma tabanud üleujutused kaasa tõid!

Ja Lott? Jumal saatis lausa inglid isiklikult, et tõmmata teda ja ta lapsi välja hukule määratud Soodomast. Jumala käed olid seotud seni, kuni Lott linnast välja sai. Lotti jaoks tähendas see kõik enamat kui vaid töö kaotust; enamat kui majanduse kokkuvarisemist või valitsuse allakäiku. See tähendas kogu tema ühiskonna hävingut, millest Lott turvaliselt pääses.
Paulus tõestas Jumala hädaabi plaanide olemasolu ikka ja jälle. See apostel seisis silmitsi nii laevahuku, -varaste, -vangistuse, -reetmise süüdistuse -kui palgamõrvaritega ja ometigi – Jumalal oli iga selle olukorra jaoks päästeplaan varuks.

Ka meil on hädaabi päästeplaan olemas – spetsiaalselt iga uskliku jaoks loodud. Mistõttu ärgu keegi isegi kahelgu selles. Jumal kannab meid läbi igast kriisist. Pole ühtegi raskust, millega Saatan saaks rünnata, mis niidaks Jumala lapsi. Ei ükski masendus, näljahäda, töökaotus, haigus või ükskõik, mis muu kannatus. Jumal päästab oma lapsed, mistõttu meil pole vähimatki põhjust karta. „Ärge siis hakake muretsema homse pärast.“ (Matteuse 6:34)

esmaspäev, 10. juuni 2013

TÕESTI, ISSAND ON SIIN PAIGAS by Gary Wilkerson

„Aga meid kõiki, kes me katmata palgega vaatleme Issanda kirkust peegeldumas, muudetakse samasuguseks kujuks kirkusest kirkusesse.“ (2 Korintlastele 3:18). Millist imelist Jumalat me teenime! Ta ütleb: „Kui sa tuled pühapäeval mu kotta, et saada täidetud minu auga, siis see ei hakka esmaspäeval hääbuma. See ei nõrgene ka teisipäeval, et peaksid hakkama pikisilmi pühapäeva järgi igatsema. Minu au elab pidevalt su sees ja see mitte ei kahane, vaid kasvab!“

See sõnum pole mitte vaid väikesele kogukonnale Kristuse ihus. See tõde kehtib kõigi kohta, kes järgivad Jeesust – alates kõige nõrgemast kuni kõige tugevamani ja kõige nooremast kuni kõige vanemani. Jumala tõotus täita meid oma auga on „jah ja aamen“ ning kehtib iga uskliku jaoks. Nagu Paulus ütles – Tema ilmutatud au toob vabadust patuahelais olijaile, meeleheitlikele ja lüüa saanutele; vabaduse leigusest ja ükskõiksusest (vt.2Kor.3:17). Läbi Tema au muudetakse meid Tema näo sarnaseks. Ja just see ongi see au, mis paneb inimesed janustena jooksma Jumala juurde, tundmata seepärast mingit häbi.

On aeg panna maha kõik, mis varjutab Jumala au me elus. Kas miski su südames takistab Jumala aul tõmbamast inimesi su ligi? Oled sa vaevatud harjumuspärase patu tõttu? Kas laimamised, kibestumine ja andestamatus valitsevad su südames? Kui nii, siis tea, et see ei pea jätkuma nii. See hirmu loor, mille Saatan on lasknud langeda su üle, ei toimi enam. Tema vale selle kohta, et oled liiga nõrk, ei oma enam mingit mõju su üle. Jumal ütleb, et Tema au hingab Tema nõtrade maiste astjate üle. See kumab läbi inimestest, kelle südamed on murtud ja kelle elu on üks suur keeristorm. Kui aga meie Issand ilmutab oma au, muudab Ta kaotuse võiduks ja lihalikud nõtrused taevalikuks jõuks.

Seetõttu usu Tema sõna sulle: „Sa ei pea elama lüüasaanu elu. Sa ei pea elama ilma tunnistuseta. Ma saan ilmutama end viisidel, mis rabavad sind. Kadunud hinged saavad tõmmatud mu ligi läbi sinu elu. Ja kui see kõik juhtub, ütled sa: „Tõesti, Issand on siin paigas.“

reede, 7. juuni 2013

JÄRELEJÄÄNUD KÄPUTÄIS

Iga põlvkonna seas elab üks „järelejäänud käputäis“ rahvast, kes igatseb Jeesuse järele kõige innukuse –ja tänuga. Usun, et see samaarlasest pidalitõbine jooksis tagasi Jeesuse juurde vaid seetõttu, et ta polnud aheldatud erinevate mudelite ja kommete külge. (vt. Luuka 17:11-19). Ta ei pidanud midagi „ümber õppima“. Need teised üheksa pidalitõbist olid kasvanud üles õigeusklikena. Juba lapsest saati oli nende meeli koolitatud järgima kõikvõimalikke rituaale ja tähtpäevi ja nad olid endiselt seotud oma traditsioonidega. Kui aga see samaarlane kogu seda religioosset süsteemi nägi, hüüdis ta: „Mitte mingil juhul!“

Ta nägi pealt kõigi religioossete juhtide ja kirikuskäijate silmakirjalikkust. Ta nägi, kuidas variserid röövisid lesknaisi, võttes ära nende kodud. Ta nägi, kuidas preestritele maksti pistist ja kuidas nad ise seda tegid. Ta nägi templeid olemas täis rahavahetajaid, kes olid pööranud jumalakoja röövli koopaks. Ta nägi kirjatundjaid loomas seadusi teiste jaoks, kuid liigutamast lillegi selle nimel, et ise neid täita. Ta nägi kõiki neid „lubjatud“ pindu, petlikke nägusid ja topeltstandardeid ning ütles iseendale: „Pime juhib pimedat ja see pole minu jaoks. Tahan osa saada millestki ehedast!“

Põrutades ülejäänud üheksaga tagasi küla poole – preestrite, kiriku, kogukonna ja hea elu juurde – peatus ta ja mõtles: „Pea hoogu! Ma ju mäletan küll, kuidas see kõik oli, kui seda veel omasin – raha, hea maine, turvatunne – aga ma tundsin end kohutavalt! Mu nn.sõbrad pöördusid minust niipea, kui oli näha esimesi pidalitõve märke. Olin täiesti tühi, seotud patuste harjumustega, täis vihkamist ja kibestumist. See oli elav põrgu, mistõttu miks peaksin tahtma naaseda selle juurde?“

Ja miski põletas ta südames: „Vaata nüüd mind – ma olen puhas. Jeesus tervendas mu. Kogudus võib oodata; mu pere ja karjäär võivad oodata, aga mina lähen Jeesuse juurde! Tahan õppida tundma Teda, kes mind tervendas!“ Ta jõudis samale järeldusele, millele see väike järelejäänud käputäis rahvastki: „Maailmas pole midagi sellist, mida igatseksin. See kõik on tühine! Mina lähen Jeesuse juurde ja Temast saab mu reaalsus!“

neljapäev, 6. juuni 2013

ROHKEM KRISTUST

„Mine näita ennast preestrile…neile tunnistuseks!” (Luuka 5:14)

Kõigi eelolevate aastate jooksul oleks kümnel pidalitõbisel, kes terveks said, olnud võimas tunnistus ja nad oleks terve oma eluaja võinud rääkida sellest, kuidas Jeesus neid vaid sisuliselt paari sõna peale tervendas: „Olin kord pidalitõbine! Olin üksi ja täiesti lootuseta – eksinud, räpane ja suremas. Aga siis tuli Jeesus ja puhastas mu. Olen sellest ajast peale olnud terve 25 aastat ja kiidan Tema nime!“ See kõik kõlab ju võrratult, aga probleem oli selles, et nad rääkisid Mehest, keda nad ei tundnud, kuulutades Päästja väge, millest nad midagi ei teadnud. Nad nägid Teda vaid kaugelt. Nad oleks võinud sulle küll öelda, kuidas Ta välja nägi, kuidas rääkis ja kõndis, kuid nad ei jõudnud kunagi Tema ja Ta südame ligi.

Üks suurimaid kurbuseallikaid kogu mu teenistusaja jooksul, on olnud näha läbipõlenud endisi sõltlasi ja alkohoolikuid, kes said imeliselt päästetud kohutava patu ja kuritegude küüsist. Paljud neist oli kutsutud Jumala poolt kuulutama Temast, kuid pastorid ja kogudused kutsusid neid pidevalt üles vaid oma imelisi tunnistusi jagama. Neid meelitati ja julgustati jagama oma mineviku kõige räigemaid detaile. Nüüd aga, aastaid hiljem, räägivad need endised sõltlased seda sama juttu: „15 aastat tagasi olin kupeldaja. Möllasin koos prostituutidega ja istusin kinni 20 korda. Kuid ühel päeval rääkis keegi mulle Jeesusest ja ma sain puhtaks ning vabaks!“

Mu armsad, sajad sellised väärt pöördunud on nüüdseks läbipõlenud, tagasilangenud või lihtsalt ahervared. Neil pole vähimatki Kristuse loomusest ega mingit suhet Jumalaga, sest nad elavad minevikus – selles ühekordses kogemuses. Nad ei pöördunud kunagi Jeesuse poole, ei õppinud kunagi tundma Teda ega hoidnud Ta südame ligi!

Paljud inimesed on meilt küsinud, miks Times Square’i koguduses ei tunnista väliteenistustel päästetud vastpöördunud iga nädal oma tunnistusi? Pole kahtlustki, et neil meestel ja naistel on ühed võrratumad tunnistused, millest sa eales kuulnud oled. Kuid me soovime neile enamat kui vaid jääda oma vana, leierdatud tunnistuse juurde. Me tahame, et nad läheks edasi ühes Jeesusega, et olla võimelised kuulutama oma värskest igapäeva elust Temaga. Sellest, mida Ta nende elus täna teeb!

Me tahame, et neil oleks rohkem Kristust!

kolmapäev, 5. juuni 2013

ÕPI TUNDMA JEESUST

Olles kohtunud kümne pidalitõbisega (vt.Luuka 17:11-19), läksid Jeesus ja Ta jüngrid kindlasti sööma ja asusid seejärel taas teele. Korraga aga kuulsid nad otsekui raketi vihinat oma selja taga ja kui nad ümber pöördusid, nägid nad üht meest nende poole jooksmas, ise kätega vehkimas. Üks jüngritest ütles: „See on ju üks neist kümnest pidalitõbisest sealt alevist!“ Mehe lähenedes kuulsid nad teda hõiskamas: „Tänu Jeesusele! Kiitus ja tänu!“ See oli see samaarlasest pidalitõbine. Jeesuse juurde jõudes langes ta silmili Ta ette maha ja ainult kiitis ja tänas. Kogu tema olemus kiitis ja tänas elava Jumala Poega: „Sina oled Jumala Poeg! Au olgu Sulle!“ Jeesus vaatas ta poole ja ütles: „Eks kümme ole saanud puhtaks? Kus on need üheksa?“ (Luuka 17:17). Ehk teisisõnu küsis Ta: „Miks ainult sina siin oled? Kus su teised sõbrad on, kes ka terveks said?“

Armsad, seda sama küsib Jeesus veel tänapäevalgi! Kõigist nendest suurtest rahvahulkadest, keda Ta on puhastanud ja terviklikuks teinud, tuleb vaid väike käputäis tagasi Ta juurde. Aga kus need teised siis on? Seal samas, kuhu need ülejäänud üheksa pidalitõbist omadega jõudsid: kadunud koguduse keskel ja neelatud religiooni poolt. Mina usun Piibli statistikasse. Ja kui Luuka evangeeliumi selle loo statistika paika peab, siis 90% neist, kes saanud puudutatud Jeesuse poolt, jõuavad tagasi mõnda kuiva ja surnud kogudusse. Nad ei jõua iialgi Jeesuse endani, kuna upuvad religiooni.

Need üheksa pidalitõbist ei jõudnud ära oodata, millal oma eludega edasi minna ja oma perede juurde tagasi jõuda. Nad ütlesid: „Tahame oma eneseväärikust tagasi. Tahame minna tagasi sünagoogi ja uurida saabuva Messia kohta.“

Sa võid nüüd küsida: „Mis selles siis halba on? Kas see pole siis mehe kohus kanda hoolt oma pere eest? Ja kas mitte Taavet ise ei räägi Jumala sügavuste üle mõtisklemisest? Kas kristlased ei peaks olema motiveeritud töötama innukalt ehk tegema seda sama, mida need üheksa pidalitõbist? Ja kas mitte Jeesus ise ei öelnud neile, et mingu nad otse preestrite juurde?“

See kõik on tõsi, kuid samas – see kõik muutub tühiseks, kui sa ei õpi esmalt tundma Jeesust!

teisipäev, 4. juuni 2013

RÕÕMUHÜÜDED

Olles teel Jeruusalemma, läks Jeesus Samaariast ja Galileast läbi, jõudes vahepeal ka ühte nimetusse alevisse. Väljaspool alevit olid koha sisse võtnud 10 pidalitõbist, olles igati räpases ja häbiväärses seisus. 9 neist pidalitõbistest olid juudid ja 1 samaarlane. Tolle aja juudid ei omanud samaarlastega mingit pistmist, rääkimata nende puudutamisest või veel enam koos elamisest. Kuid ühine mure ja häda oli need 10 meest kokku toonud. Kodutute hüljatutena olid nad sunnitud elama alevist väljaspool asuvas isoleeritud laagris.

Seaduse järgi oli pidalitõbistel käsk hoida teistest 60-100 m kaugusele ja kui inimesed neist mööda käisid, pidid nad hüüdma: „Roojane, roojane!“ Need mehed kerjasid, nuiasid ja sõid toitu, mille poole teised isegi ei vaadanud. Eeldatavasti nad toitusidki prügikasti kraamist.
Piibel esitleb pidalitõbist kui võrdkuju patusest, kes elab häbis – väärastatud ja hukka lastud patu kohutavate mõjude poolt.

Mul pole aimugi, kuidas need 10 pidalitõbist Jeesusest kuulsid. Võib-olla mõni hulkurist pidalitõbine oli neist mööda läind’ ja rääkinud neile Jeesuse poolsetes imelistest pidalitõbiste tervendamistest teistes linnades ja külades. Igal juhul – nad teadsid, et Jeesus saab neist mööduma, mistõttu nad ootasid ärevalt Temaga kohtumist.

Olen sageli mõelnud, kas nad – nähes Jeesust ühes jüngritega mööda teed tulemas – hakkasid oma käeköntidega vehkima. Viitasid nad oma puuduvatele jäsemetele? Või lehvitasid oma räpaste riideräbalatega? Me ei tea, kuidas nad Jeesuse tähelepanu püüdsid, kuid kui Jeesus juba kuuldekaugusele jõudis, hüüdsid nad täiest kõrist: „Jeesus, Õpetaja, halasta me peale!“

Nad ei palunud raha ega surres taevasse pääsu. Nad palusid armu! Otsekui anudes: „Jeesus, kuidas Sa saad üldse vaadata sellist armetut olukorda ja mitte olla armuline?“ Olen kindel, et Jeesus ei krimpsutanud mitte hetkekski nägu ega pööranud pilku nende pealt. Ta vaatas neile otse silma ja lausus suures kaastundes: „Minge näidake endid preestritele!“ (Luuka 17:14).

Usun, et elu, tervis ja jõud voolasid koheselt selle kümne mehe sisse. Ja üksteise järel võisid nad näha, kuidas nende käed, näod, soomuseline nahk ja kõik muu hakkasid muutuma. Tervekoeline nahk sai taastatud nende jäsemetel ja nägudel ja nad hakkasid paranema!

Mäletad sa veel seda tundi, mil’ Jeesus oli armuline su suhtes? Kui puhta ja elavana sa siis end tundsid? Hõiskasid sa, kuna kogesid Tema puhastavat väge? Kogesid sa, kuidas uus elu voolas su sisse? Need mehed pidid kogema seda elu! Võid olla enam kui kindel, et suur elevus täitis neid ja nad lasid kuuldavale võimsa rõõmuhüüde!