kolmapäev, 21. aprill 2010

SAMA USK

Kas pole šokeeriv, et Iisraeli lapsed uskusid küll seda, et Jumal võib nad välja viia Egiptusest, kuid ei uskunud seda, et Ta suudab neid juhtida ka tõotatud maale? Nad olid üle elanud kümme üleloomulikku katku. Nad nägid õudusega pealt, kuidas surm röövis kõik Egiptuse esmasündinud, aga jättis nende lapsed puutumata. Nad olid olnud tunnistajaiks uskumatule vaatepildile, kus vesi lõi müürina kahte lehte ja nende ees avanes kuiv tee aitamaks neid läbi mere! Ning seejärel nägid nad hämmingus, kuidas meri langes tagasi vaarao ja tema sõjaväe peale, uputades nad kõik.

„Nõnda päästis Issand sel päeval Iisraeli egiptlaste käest ja Iisrael nägi egiptlasi surnuina mere rannal...ja rahvas kartis Issandat ning nad uskusid Issandat ja Moosest, tema sulast.“ (2Moosese 14:30-31)

Kui elevil küll Iisraeli lapsed olid! Nad olid nüüd päästetud! Kogu nende vana elu oli möödas ja uus elu kuulus neile. Nad tantsisid rõõmust, olles ootusärevad selle aulise uue elu ja maa ees täis ilu ja hingamist. „Sa viid selle ja istutad oma pärisosa mäele, paika, mille sina, Issand, oled teinud oma asupaigaks...“ (2 Moosese 15:17)

Kuid kõigest kuus nädalat hiljem oli see sama rahvas omadega õhtal ja täielikus meeleheites! Nad olid õnnetud, mures, hirmul ja nurisevad. Korraga olid nad unustanud kogu Jumala imettegeva väe. „...teise kuu viieteistkümnendal päeval, pärast Egiptusemaalt lahkumist...kogu Iisraeli laste kogudus nurises kõrbes Moosese ja Aaroni vastu, ja Iisraeli lapsed ütlesid neile: "Oleksime ometi võinud surra Issanda käe läbi Egiptusemaal." (2 Moosese 16:1-3). Ka kõigi järgnevate kuude jooksul kahtles see sama rahvas Jumalas veel kümnel erineval korral.

Jeesus ütles: „Ära karda, sa pisike karjake, sest teie Isal on hea meel anda teile kuningriik!“ (Luuka 12:32) Jumal tahab anda mulle kuningriigi? Kus see siis on? "Jumala riik ei tule ettearvatavalt (nähtavalt)...sest ennäe, Jumala riik on teie seas!" (Luuka 17:20-21) See on midagi, mida sa omad seesmise inimese poolest. See on vabastatud elu!

„Jumala riik ei ole ju söömine ega joomine, vaid õigus ja rahu ja rõõm Pühas Vaimus.“ (Roomlastele 14:17)