reede, 16. aprill 2010

TÕDE USU KOHTA

Kujuta ette, et üks minu poegadest sattuks metsas karu küüsi ja lamaks seal haavatud ning verisena maas, hüüdes appi. Kas ma ta isana peatuksin hetkeks, et analüüsida tema usu kvaliteedi üle? Kas ma küsiksin endalt: „On mu pojal piisavalt usku, et usaldada mind ja teada, et ma lähen talle appi?“

Ei! Sada ja tuhat korda ei! Ma tormaks oma poja juurde ilma ühtegi küsimust esitamata või tema usu kvaliteedi üle kaalumata, sest isa armastus ja haiget saanud laps on need, mis mind tagant sunnivad. Mitte tema usk ega miski muu, mida ta teeks – ainuüksi minu armastus tema vastu. Milline isa jätaks oma lapse verise ja haavatuna keset mahajäetud metsa ainuüksi seetõttu, et laps ei olnud korralikult väljendanud oma usku temasse? Nõnda ei jäta ka Jumal iialgi ühtki oma last üksinda kannatama. Ta ei sulge iialgi oma kõrva nende appihüüu ees vaid seetõttu, et nende usk Temasse on nõder.

„Kui me oleme uskmatud, jääb tema ometi ustavaks, sest ta ei saa ennast salata.” (2Timoteose 2:13) Nii minu, sinu kui meie kõigi usk peab hingama kindlas teadmises, et meie Taevane Isa armastab meid ja hoolib meist. Meid on määratud ausse läbi Isa armastuse ja igavese helduse.

„Vaid kes kiitleb, kiidelgu sellest, et ta on arukas ja tunneb mind, et mina olen Issand, kes teeb head, õigust ja õiglust maal. Sest seesugused asjad on mu meele järgi, ütleb Issand.“ (Jeremija 9:24)

Jumal armastab oma lapsi nii väga, et Ta kuuleb neid enne kui nad üldse veel jõuavad oma suugi avada. Just täpselt nõnda nagu emad tunnetavad ära oma beebide nuttu. Seetõttu Taavet paluski: „Kuule mu häält oma vankumatu armastuse pärast; oo Issand, elusta mind ja kingi mulle elu vastavalt oma õiglasele mõõdule“ (Piibli laiendatud tõlge Psalmid 119:149 põhjal)

Ta armastab mind ja ruttab mind päästma, kui mu usk on nõder või kui ma ei vääri vastuseid Temalt ja seda kõike tänu oma armastusele ja heldusele minu suhtes.”Halastaja ja armuline on Issand, pikameelne ja rikas heldusest.” (Psalmid 103:8)

Suurim rahu voolas mu ellu siis, kui ma veensin end teadmises, et Jumal armastab mind. Seda lausa nii palju, et Ta ruttab mulle appi ja seab asjad korda igas minu eluolukorras. Olgu mu usk tugev või nõrk – Ta armastab mind ikkagi ja miski ei saa seda armastust peatada.