teisipäev, 19. oktoober 2010

VAIMU TUNNISTUS

„...ja Vaim on selle tunnistajaks, sest Vaim on tõde.“ (1Johannese 5:6)

On aegu, kus Püha Vaimu tunnistus minu sees ei lase mul vait olla ja tõuseb mu sees nii tugevalt, et ma lihtsalt pean suu lahti tegema ja midagi ütlema.

Püha Vaim elab meie sees, et ilmutada meile, mis on õige ja mis vale. Ta räägib vaikse tasase häälega sügaval meie südames. Paljud meie pühad esiisad uskusid taolisse Püha Vaimu töösse usklike südameis. Nad kuulutasid palju sellest „tunnistusest“ eneste sees, kuid kahjuks ei kuule ma seda tõde kuulutatavat enam tänapäeval. Tegelikult, Vaimu tunnistusest ei kuule tänapäeva kogudustes enam praktiliselt üldse!

Samas vajavad usklikud Vaimu tunnistust rohkem kui eales varem! Ja mida lähemale Issanda päev jõuab, seda enam me seda vajame. Saatan on hakanud üha jultunumalt võtma valguse ingli kuju, et petta Jumala valituid nii palju kui vähegi võimalik ja kus iganes võimalik. Tema õelad pettused vohavad nii valeõpetuste, valeõpetajate kui valeevangeeliumite kaudu.

Vaimu seesmine tunnistus toimib „rahu printsiibil“. Jumala rahu on võrratuim asi, mida sa kogeda võid ja kui see rahu saab häiritud, võid olla kindel, et Püha Vaim püüab sulle midagi öelda. Kui sinu vaimus on üks rahutus – üks keeris ja vankumine – siis Jumal annab sulle mõista, et midagi on valesti. Sa võid ühes Temaga kogeda piinlikkust, kurbust või viha.

„Ja teie südameis valitsegu Kristuse rahu...“ (Koloslastele 3:15). Ka ükskõik, milline patt, millest pole meelt parandatud, võib röövida uskliku kallihinnalise rahu. Ta süda on kistud kui ribadeks süütunde, hukkamõistu ja hirmu poolt ja Püha Vaimul on vaid kaks asja, mida selle kohta öelda: „Paranda meelt ja põgene!“

Püha Vaim tõepoolest räägib sinuga, et korrigeerida sind ja tegeleda sind puudutava patu, õigluse ja kohtumõistmisega. Sest niipea, kui lugu jõuab juhtnööride andmiseni – seda siis sel tasasel, vaiksel häälel, mis annab sulle teada, kuhu minna või mida teha – siis Ta ei saa tegutseda määrdunud astjate kaudu.

Kui sa jääd oma patu sisse – ei tunnista seda ega tegele sellega – hakkab su süda toitma sind terve rodu valedega. Sa hakkad kuulma õpetusi, mis lubavad sul vabalt tunda end keset oma pattu. Sa võid hakata mõtlema, et: „Ega mu probleem nüüd ikka nii hull ka ei ole ja ma ei tunne end üldsegi mitte süüdi!“ Kuid niiviisi mõeldes lähed sa omadega täitsa rappa.

Jesaja räägib inimestest, kes läksid välja ja kuulutasid oma igatsusest kuulda Jumala nõu. Nad ütlesid: "Tõtaku tema, tehku kiiresti, et me saaksime näha, ja liginegu ning tulgu Iisraeli Püha nõu, et me saaksime teada!" (Jesaja 5:19). Kuid nende inimeste südameis valitses pettus ja nad keerasid oma nõuannetes täitsa ära. Patt oli rikkunud nende arusaamise ja selle tulemusena polnud nad võimelised tegema vahet sellel, mis õige või väär. See omakorda tingis aga selle, et nad hakkasid nimetama asju, mis pühad ja õiged, valedeks. Jesaja ütles neile: „Häda neile, kes hüüavad kurja heaks ja head kurjaks, kes teevad pimeduse valguseks ja valguse pimeduseks, kes teevad kibeda magusaks ja magusa kibedaks!“ (Jesaja 5:20)