KUI JUMAL ÜTLEB „USALDA MIND!“, SIIS TA KA MÕTLEB SEDA!
Mõtle korraks kõigi nende mooduste peale, kuidas Jumal on katnud oma rahva vajadusi läbi ajaloo.
Kui iisraellased olid kõrbes, polnud neil ühtegi supermarketit ega kaubamaja. Neil polnud üht ainsamat rohulibletki silmapiiril! Kuid Jumal lasi taevast mannat sadada, et rahval oleks leiba ja ta lasi lindudel hulganisti taevast alla kukkuda, et neil oleks liha. Ta pani vee kaljust voolama ja hoidis nende riided ja jalatsid 40 aastat kulumatuna.
Võime Vanast Testamendist lugeda, kuidas ronk toitis näljast prohvetit. Kuidas anumatäis jahu ja pudel õli üleloomulikult paljunesid ja kuidas terve vaenlaste armee põgenes, kuuldes imelikku häält, jättes maha piisavalt varustust, et toita ära terve linnatäis näljaseid iisraellasi. Uues Testamendis loeme sellest, kuidas vesi muutus veiniks. Kuidas kala suust leiti raha maksude maksmiseks ja kuidas 5000 inimest toideti ära kõigest viie leivapätsi ja kahe kalaga.
Kõik need varustatuse imed kannavad endas vaid ühte sõnumit: „Jumal on ustav! Teda võib usaldada!“ 3Moosese 25-peatükis võime aga lugeda veel ühest fenomenaalsest üleloomulikust juhtumist – eriti rikkalikust saagist vahetult enne sabati aastat.
Järgmisena andis Jumal oma rahvale korralduse järgida seitset järjestikust sabati tsüklit: „Loe enesele seitse aastanädalat, seitse korda seitse aastat: nõnda saab sulle seitsme aastanädala aega nelikümmend üheksa aastat.“ (3Moosese 25:8). Ehk teisisõnu: „Te peate seda sabatit tähistama iga 7 aasta järel – kokku 49 aasta jooksul. Seitse korda seitse sabatit.“
Piibellikus mõistes võrdub 49-aastane periood terve põlvkonnaga. Ehk kogu selle loo mõte peitub selles, et see periood on piisavalt pikk õpetamaks tervet põlvkonda usaldama Jumalat. Selle aja jooksul jõudsid vanemad ja vanavanemad ehitada üles terve usuajaloo, mida rääkida oma lastele, öeldes: „See vastab tõele! Jumal varustas meid esimese 6.aasta jooksul kõigega, mida vajasime, kuid kui 7.aasta saabus, olid paljud meist hirmul. Ometigi kandis Jumala varustus meid läbi isegi 8. ja 9.aastal. Aegajalt oli see aeg üsna hirmuäratav, kuid meil polnud kunagi millestki puudus. Keegi polnud näljas ja keegi ei pidanud kerjama. Kõik meie vajadused olid kaetud. Jumal pani me usu proovile ja tõestas, et Ta on ustav!“
Ehk kogu loo tuum on: „Kui Jumal ütleb: „Usalda mind!“, siis Ta ka mõtleb seda!“
Kui iisraellased olid kõrbes, polnud neil ühtegi supermarketit ega kaubamaja. Neil polnud üht ainsamat rohulibletki silmapiiril! Kuid Jumal lasi taevast mannat sadada, et rahval oleks leiba ja ta lasi lindudel hulganisti taevast alla kukkuda, et neil oleks liha. Ta pani vee kaljust voolama ja hoidis nende riided ja jalatsid 40 aastat kulumatuna.
Võime Vanast Testamendist lugeda, kuidas ronk toitis näljast prohvetit. Kuidas anumatäis jahu ja pudel õli üleloomulikult paljunesid ja kuidas terve vaenlaste armee põgenes, kuuldes imelikku häält, jättes maha piisavalt varustust, et toita ära terve linnatäis näljaseid iisraellasi. Uues Testamendis loeme sellest, kuidas vesi muutus veiniks. Kuidas kala suust leiti raha maksude maksmiseks ja kuidas 5000 inimest toideti ära kõigest viie leivapätsi ja kahe kalaga.
Kõik need varustatuse imed kannavad endas vaid ühte sõnumit: „Jumal on ustav! Teda võib usaldada!“ 3Moosese 25-peatükis võime aga lugeda veel ühest fenomenaalsest üleloomulikust juhtumist – eriti rikkalikust saagist vahetult enne sabati aastat.
Järgmisena andis Jumal oma rahvale korralduse järgida seitset järjestikust sabati tsüklit: „Loe enesele seitse aastanädalat, seitse korda seitse aastat: nõnda saab sulle seitsme aastanädala aega nelikümmend üheksa aastat.“ (3Moosese 25:8). Ehk teisisõnu: „Te peate seda sabatit tähistama iga 7 aasta järel – kokku 49 aasta jooksul. Seitse korda seitse sabatit.“
Piibellikus mõistes võrdub 49-aastane periood terve põlvkonnaga. Ehk kogu selle loo mõte peitub selles, et see periood on piisavalt pikk õpetamaks tervet põlvkonda usaldama Jumalat. Selle aja jooksul jõudsid vanemad ja vanavanemad ehitada üles terve usuajaloo, mida rääkida oma lastele, öeldes: „See vastab tõele! Jumal varustas meid esimese 6.aasta jooksul kõigega, mida vajasime, kuid kui 7.aasta saabus, olid paljud meist hirmul. Ometigi kandis Jumala varustus meid läbi isegi 8. ja 9.aastal. Aegajalt oli see aeg üsna hirmuäratav, kuid meil polnud kunagi millestki puudus. Keegi polnud näljas ja keegi ei pidanud kerjama. Kõik meie vajadused olid kaetud. Jumal pani me usu proovile ja tõestas, et Ta on ustav!“
Ehk kogu loo tuum on: „Kui Jumal ütleb: „Usalda mind!“, siis Ta ka mõtleb seda!“