NAD KUNAGI EI KUULETUNUD

Iisraeli lastele meeldis kuulda Hesekieli võimsaid jutlusi, kuid nad kunagi ei kuuletunud neile. „Nad tulevad su juurde, nagu rahval on viisiks tulla, ja nad istuvad su ees nagu minu rahvas ja kuulevad su sõnu, aga nad ei tee nende järgi; sest neil on meelitused suus, nad teevad nende järgi ja nende süda ajab taga omakasu. Ja vaata, sa oled neile nagu armastuslaul, ilus kõlalt ja kaunisti kanneldatud: nad kuulevad küll su sõnu, aga nad ei tee nende järgi.“ (Hesekieli 33:31-32).

Kui palju on olnud inimesi, kes on tulnud mu juurde peale teenistust, kallistanud mind ja öelnud: „Oli see alles võimas sõnum, mida täna jagasid, pastor!“ Kuid niipea, kui nad on läinud, on Püha Vaim mulle sosistanud ja öelnud: „Nad ei kuulnud sõnagi sellest, mida rääkisid!“

Heebrea kiri annab meile võimsa hoiatuse: „Täna, kui teie tema häält kuulete, ärge tehke oma südant kõvaks nagu nurina ajal, kiusatusepäeval kõrbes.“ (Heebrealastele 3:7-8). „…kes siis olid need kuuljad, kes nurisesid?“ (s.16). See salm näitab väga selgelt, et südame kangus ei ole seotud ei ateismi, kommunismi ega ühegi teise „ismiga“, vaid pigem sellega, et küll kuuldakse Jumala Sõna, aga ei tehta selle järele.

Iisrael kuulas suure rõõmuga prohvet Jesaja võimsaid jutlusi. Samas aga õigustas pidevalt oma pattu, nimetades kurja heaks ja head kurjaks. Mispeale Jumal juhatas Jesajat: „Mine ja ütle sellele rahvale: Kuuldes kuulete ega mõista; nähes näete ega taipa! Tee tuimaks selle rahva süda ja tee raskeks ta kõrvad ning sule ta silmad, et ta oma silmadega ei näeks ja kõrvadega ei kuuleks, oma südamega ei mõistaks ja ei pöörduks ega paraneks!” (Jesaja 6:9-10).

Jumal teadis, et iisraellased ei ole valmis loobuma oma salajastest pattudest. Nende maised naudingud ja jumalatud kaaslased olid nii kallid nende jaoks. Mistõttu Jumal ütles Jesajale: „See rahvas ei muuda iialgi oma südant, mistõttu tänasest alates ei räägi ma neile enam sõnagi. Tahan pigem, et ajaksid neid veelgi enam takka oma südame tuimaks muutmisega, sest sel moel ehk leidub keegigi, kes paneb tähele enne, kui on juba hilja!“

Kõige lihtsamalt öelduna: Jumal kutsus oma rahvast üles täielikule alistumisele. Tänu Jumalale nende suurte hulkade kristlaste eest, kelle teekond Jeesusega algas õigel moel; kes armastasid tõde ja kuuletusid Tema Sõnale. Hüljates oma lihalikud teed, armusid nad Issandasse ja Tema Sõna sai neile valguseks jalgteel.