kolmapäev, 29. mai 2013

MIDAGI HULLEMAT KUI LÄBIKUKUMINE

Isusin oma autos ja nutsin, kuna pidasin end kohutavaks läbikukkujaks. Mind oli ilma pikema jututa kohtumajast välja visatud, kuhu olin läinud enda arvates Jumala juhtimisel, et tunnistada seitsmele teismelisest mõrtsukale. Mõtlen õudusega, kui paljudest õnnistustest oleks ma ilma jäänud, kui oleksin sel’ „pimedusetunnil“ alla andnud. Ja kui tänulik ma olen täna, et Jumal õpetas mind seisma silmitsi oma läbikukkumisega ning liikuma edasi Tema järgmiste sammude suunas oma elus.

Tean kahte väga erakordset Jumala meest – mõlemad neist on kuulutanud tuhandetele – kes langesid samasse pattu, mida Taavet tegi Batsebaga. Üks neist jumalasulastest otsustas, et ei saa seetõttu enam jätkata ja täna ta joob ning neab Kristust, Kellest ise kord kuulutas, maa põhja. Teine mees parandas meelt ja alustas otsast peale, olles tänaseks ühe rahvusvahelise misjoniprogrammi juhiks, mis jõuab sõnumiga Kristusest tuhandeteni. Tema läbikukkumine on jäänud selja taha ja ta liigub edasi.

Oma töös sõltlaste ja parandamatute inimestega olen märganud, et need, kes on mingil hetkel oma vanade harjumuste juurde tagasi pöördunud ja seejärel jälle Issanda juurde tulnud, saavad oma läbikukkumiste ja Issanda poole pöördumise läbi oluliselt tugevemaks kui teised. Seda seetõttu, et neil on üks eriline teadlikkus Saatana väest ja nad ei looda vähimalgi määral omaenese liha peale. Kui Aadam tegi pattu, püüdis ta peituda Jumala eest. Kui Joona keeldus kuulutamast Niinivele, ajas tema hirm teda pakku ookeani avarustesse, et peituda Jumala ligiolu eest. Kui Peetrus eitas Kristust, kartis ta seista silmitsi Temaga.

Jumal on näidanud mulle tõde, mis on aidanud mind mitmeid kordi: oluliselt hullem kui läbikukkumine, on hirm, mis sellega kaasas käib. Aadam, Joona ja Peetrus põgenesid Jumala eest mitte seetõttu, et oleksid kaotanud oma armastuse Tema vastu, vaid hirmu tõttu, et Issand on liiga vihane nende peale ega mõista neid. Saatan kasutab taolist hirmu, et panna inimesi mitte isegi üritama enam.

Kui Taavet oleks oma läbikukkumisele alla vandunud, poleks me vist enam iial temast midagi kuulnud. Kuid tema jooksis jumalakotta ja leidis andestust ning rahu, pöördudes tagasi oma tähetunni juurde. Sama võib kehtida ka sinu puhul!