teisipäev, 21. mai 2013

TEDA OODATES

Prohvet Saamueli korraldus kuningas Saulile oli: „Mine siis minu ees alla Gilgalisse, ja…oota.., kuni ma tulen su juurde ja teen sulle teatavaks, mida sa pead tegema!” (vt.1 Saamueli 10:8). Sauli ainukeseks ülesandeks oli oodata! Jumal ootas Sauli ütlevat: „Jumal peab oma sõna, sest mitte kordagi pole ükski Saamueli huulilt lähtunud sõna läinud tühja. Kui Jumal ütles, et pean ootama Tema korraldusi, siis seda ma ka teen.“ Uhkus aga ajab oma joru: „Jumal ei saanud seda ikka päris nii mõelda. Võib-olla ma kuulsin valesti.“ Ja selle asemel, et seista Jumala sõnal, hakkame me ise asju omas jõus välja nuputama. Lamades hilja õhtul voodis, ütleme me: „Issand, see on see, kuidas mina arvan, et see võiks olla.“ On lausa kuritegelik teha midagi loogilist ja mõistuspärast, kui Jumal ise pole selleks selgeid juhiseid andnud. Kui tahad midagi Jumalale tõestada, siis tõesta seda, et suudad kannatlikult oodata, kuni Tema tegutseb.

Aga Saamuel ütles: „Mis sa oled teinud!” Ja Saul vastas: „Kui ma nägin, et rahvas mu juurest laiali valgus ja sina ei tulnud määratud ajaks, vilistid aga kogunesid Mikmassi, siis ma mõtlesin: Nüüd tulevad vilistid mu vastu alla Gilgalisse, aga mina ei ole veel Issanda palet leevendanud. Siis ma söandasin ja ohverdasin põletusohvri.” Saamuel ütles Saulile: „Sa oled talitanud mõistmatult…Aga nüüd ei jää su kuningriik püsima: Issand on enesele otsinud oma südame järgi mehe ja Issand on teda käskinud olla vürstiks oma rahvale, sest sina ei ole pidanud, mis Issand sind on käskinud.” (1 Saamueli 13:11-14). Saul ootas seitse päeva – kuid ta ei teinud seda jumalakartlikult. Ta oli kannatamatu, vihane, hirmunud ja mossis.

Me peame ootama usus, uskudes, et Jumal hoolib meist ja armastab meid ja et Ta on õigel ajal õiges kohas. See ootamise teema on nii tähtis, et pean selle kinnitamiseks tooma esile paar kirjakohta:


Ja sel päeval öeldakse: „Vaata, see on meie Jumal, keda me ootasime, et ta meid päästaks. See on Issand, keda me ootasime, hõisakem ja tundkem rõõmu tema päästest.“ (Jesaja 25:9). 

„Ükski kõrv ei ole kuulnud, ükski silm ei ole näinud muud Jumalat peale sinu, kes tema ootajale seesugust võiks teha.“ (Jesaja 64:4).