kolmapäev, 29. aprill 2015

ÄRKAMISE ALGUS

Tõeline ärkamine saab alguse alles siis, kui jumalakartlik seltskond usklikke võtab omaks Issanda koorma oma patu lõksu jäänud koguduse või linna pärast. See seltskond palvetab ja paastub, anudes Jumalat, et too ehitaks taas üles müürid ja väravad, kaitsmaks oma rahvast iga vaenlase eest.

Niipea, kui Jeruusalemma müürid said taas üles ehitatud ja linnaväravad paika pandud, määrati igale kojale väravavahid ja valvurid. Müüridest ja väravatest pole väravavahtideta mingit kasu, kes ju teavad, keda lasta sisse ja keda mitte. Seetõttu Nehemja ütleski: „Kui müür oli üles ehitatud ja ma olin väravad ette pannud, siis seati väravahoidjad, lauljad ja leviidid kohtadele.“ (Nehemja 7:1).

Pane tähele, et need väravavahid polnud otseselt preestrid. Nad olid tavakodanikud – muusikud, uksehoidjad, inimesed erinevatelt elualadelt, kellele oli antud korraldus: „Jeruusalemma väravaid ei tohi lahti teha enne, kui päike palavasti paistab. Ja kui veel seistakse, suletagu ja riivistatagu väravad!“ (Nehemja 7:3). Jumal ütles oma rahvale: „Minu koda peab olema valguse paik, kuhu pole lubatud mingit pimedust. Kõik ja igaüks, kes/mis siit väravaist sisse tuleb, peab olema kui avatud raamat, kandes endas minu Sõna valgust.“

Tahaks siinkohal öelda igale koguduse juhile, kes seda sõnumit loeb – sh Times Square’i Koguduse juhtidele: ärge kunagi laske end petta „Jumala Sõnaga“ tänu sellele, et omate lähedasi suhteid mõne teise jumalasulasega. Jumal ise on teid määranud olema Tema koja väravavalvuriks ja kui keegi tahab tuua te kogudusse mõnda evangeeliumi, mis ei ole kooskõlas Tema Sõnaga, tuleb teil armastuses sellele kõnelejale öelda, et ta eksib. Väravavahtidena peame alandlikkuses kaitsma Jumala koja uksi, tehes seda läbi palve, paastu ja ka oma tähelepanekute avaldamise jumalakartuses.

Nehemja ütles: „Ja Jeruusalemma elanikest pandagu vahte, igaüks oma vahipostile ja igaüks oma koja kohale!” (Nehemja 7:3). Nehemja korraldus ei hõlmanud väravavahtide seadmist ainuüksi linna väravatele, aga ka igale kodule. Ehk lühidalt öeldes, iga pere pead – st lapsevanemad – vastutasid kõige eest, mida nad oma koju lubasid.