laupäev, 11. aprill 2015

ÕPETUSE PIIRID by Jim Cymbala

Siinkohal tahan öelda midagi väga julget: kristlus ei ole peamiselt õpetav religioon. Oleme praegusel ajal lausa üle ujutatud kõnelejate kultusest. Isikut, kes suudab tõusta ja anda edasi korrektset õpetust, peetakse lausa eluoluliseks. Kirik isegi ei teaks, mida ilma taolise talendita peale hakata. Põhja-Ameerika kogudused on teinud jutlusest oma jumalateenistuste keskse osa, selle asemel, et anda see armutrooni kätte, mille kaudu Jumal peamiselt inimeste eludes tegutseb.

Jeesuse päevil valitsesid juudi usu üle rabid – käsuseaduse õpetajad. Nende õpetus oli väga põhjalik. Jeesus ütles neile: „Te uurite pühi kirju, sest te arvate nendest saavat igavese elu - ja just need on, mis tunnistavad minust. Aga te ei taha tulla minu juurde, et saada elu.“ (Johannese 5:39-40). Nad tundsid Jumala kirjapandud Sõna väga hästi, kuid nad ei tundnud elavat Sõna, kes seisis otse nende ees. Seega, Jumala Sõna pole niivõrd eesmärk omaette, kuivõrd nool, mis suunab meid elu muutva Kristuse juurde. Kahjuks aga ei mõistnud rabid kunagi, kes nende keskel oli. Vaid mõni päev enne Jeesuse ristilöömist, nuttis Ta Jeruusalemma pärast ja ütles: „Sa ei ole ära tundnud oma soosinguaega.” (Luuka 19:44).

Selles pole midagi halba, et selgitada Jumalat, kuid tänapäeval on liiga vähe neid, kes ka tegelikult kogevad elavat Kristust oma elus. Me ei näe ega koge oma kogunemistel Jumala külastusi. Me ei ole enam valvel Tema välja sirutatud käe ja tegude osas.

Selge ja konkreetne õpetus on kui eelmänguks üleloomulikule. See on kui teejuhiks, kätkedes endas teatud piire, mis hoiavad emotsioonid ja joovastuse õigetes proportsioonides. Kuid nagu Pauluski ütles: „Kirjatäht suretab, aga Vaim teeb elavaks.“ (2 Korintlastele 3:6). Kui Püha Vaimule ei anta maad me keskel, kui Tema tööd ei tervitata me keskel ja me pigem kardame, mida Ta küll teha võib, ei jäta me endile midagi enamat, kui vaid surma.

__________

Jim Cymbala alustas Brooklyn’i Tabernacle kogudusega väikeses, viletsas seisus hoones, mis asus kahtlases linnaosas ja kuhu kuulus algul vaid 20 liiget. Põlise Brooklyn’i asukana on ta nii David kui Gary Wilkersoni pikaajaline sõber ja pidev kõneleja World Challenge’i poolt korraldatavatel pastorite ja juhtide konverentsidel.