VÄGI TÄNASEKS PÄEVAKS
Apostel Peetrus oli lihast ja luust inimene nii nagu me kõik. Samas aga omas ta vaimulikku meelevalda Saatana üle. Ta ütles jalutule mehele templi väravas: „Jeesuse Kristuse, Naatsaretlase nimel - tõuse ja kõnni!” (Apostlite teod 3:6) ja see mees sai koheselt terveks. Tolle aja religioossed juhtid märkasid seda Peetruses olevat väge ja küsisid: „Missuguse väega või millise nime abil te olete seda teinud?” (Apostlite teod 4:7).
Piiblis pole kusagil ühtegi viidet sellele, otsekui see sama vägi poleks mõeldud ka meie jaoks täna. Pole seal ju kusagil kohta, kus Issand oleks öelnud oma kogudusele: „Olen teid siiani aidanud, kuid edasi vaadake ise, kuidas saate.“ Milline Jumal annaks oma rahvale väe keset kõrbe, kui nad seda kõige enam vajasid - annaks väe Iisraeli kuningatele, prohvetitele nagu Eelija ja suurtele rahvahulkadele Nelipüha päeval – kuid taandaks selle siis oma lõpuaegade koguduselt, kui me vajame seda enam kui ükski varasem põlvkond?
Piibli kohaselt on Saatana vägi kasvanud meie aegadel veelgi: „Sest kurat on tulnud alla teie juurde; ta on suures raevus, teades, et tal on aega üürikeseks.” (Ilmutuse 12:12). Miks peaks Jumal laskma Saatanal rünnata nõrka ja väeta kogudust, kes ei suuda end kaitsta? Fakt on see, et Ta rahvas ei ole kunagi kaotanud ligipääsu Tema jumalikule väele. Kahjuks aga on suurel hulgal kristlastest vildakas arusaam vaimsest autoriteedist. See puudutab eriliselt karismaatilisi ringkondi. Tean mitmeid ja mitmeid „väe“ üritusi, kus jutlustajad panevad käsi inimeste peale, et võida neid vaimse meelevallaga. Samas aga, kui need inimesed siis pärast koju lähevad, kukuvad nad hingevaenlase vastu tõustes haledalt läbi. Ja nad küsivad sama küsimust, mida jüngrid kord Jeesuseltki: „Miks me küll ei suutnud deemoneid välja ajada?“
Üleloomulik vägi pole omistatav vaid käte peale panemise kaudu. Tegu pole mingi kingituse, vaid eluviisiga – Jeesusega koos elamisega. Seetõttu ka mitte igaüks, kes palub taolist meelevalda, ei muutu üle öö vaimseks jõujaamaks. Fakt on see, et Jumal usaldab oma jumaliku meelevalla vaid neile, kelle kohta Peetrus ütles: „Vaid selleks olgu varjul olev südame-inimene, tasase ja vaikse vaimu kadumatuse ilus, mis on Jumala silmis palju väärt.“ (1 Peetruse 3:4).
Piiblis pole kusagil ühtegi viidet sellele, otsekui see sama vägi poleks mõeldud ka meie jaoks täna. Pole seal ju kusagil kohta, kus Issand oleks öelnud oma kogudusele: „Olen teid siiani aidanud, kuid edasi vaadake ise, kuidas saate.“ Milline Jumal annaks oma rahvale väe keset kõrbe, kui nad seda kõige enam vajasid - annaks väe Iisraeli kuningatele, prohvetitele nagu Eelija ja suurtele rahvahulkadele Nelipüha päeval – kuid taandaks selle siis oma lõpuaegade koguduselt, kui me vajame seda enam kui ükski varasem põlvkond?
Piibli kohaselt on Saatana vägi kasvanud meie aegadel veelgi: „Sest kurat on tulnud alla teie juurde; ta on suures raevus, teades, et tal on aega üürikeseks.” (Ilmutuse 12:12). Miks peaks Jumal laskma Saatanal rünnata nõrka ja väeta kogudust, kes ei suuda end kaitsta? Fakt on see, et Ta rahvas ei ole kunagi kaotanud ligipääsu Tema jumalikule väele. Kahjuks aga on suurel hulgal kristlastest vildakas arusaam vaimsest autoriteedist. See puudutab eriliselt karismaatilisi ringkondi. Tean mitmeid ja mitmeid „väe“ üritusi, kus jutlustajad panevad käsi inimeste peale, et võida neid vaimse meelevallaga. Samas aga, kui need inimesed siis pärast koju lähevad, kukuvad nad hingevaenlase vastu tõustes haledalt läbi. Ja nad küsivad sama küsimust, mida jüngrid kord Jeesuseltki: „Miks me küll ei suutnud deemoneid välja ajada?“
Üleloomulik vägi pole omistatav vaid käte peale panemise kaudu. Tegu pole mingi kingituse, vaid eluviisiga – Jeesusega koos elamisega. Seetõttu ka mitte igaüks, kes palub taolist meelevalda, ei muutu üle öö vaimseks jõujaamaks. Fakt on see, et Jumal usaldab oma jumaliku meelevalla vaid neile, kelle kohta Peetrus ütles: „Vaid selleks olgu varjul olev südame-inimene, tasase ja vaikse vaimu kadumatuse ilus, mis on Jumala silmis palju väärt.“ (1 Peetruse 3:4).