KRISTUSE LIGIOLU KAOTAMINE
Ilmutuse raamatu 2 ptk’s kirjeldatud Efesose kogudus oli kaotanud Kristuse ligiolu enese keskelt. Näen selles olukorras paralleele ka tänapäevaga. Osad kõige külmema kõhuga inimesed, keda ma eales näinud olen, on need, kes on töötanud sotsiaalhoolekande vallas. Inimesed, kes algselt olid tõeliselt siirad ja pühendunud, kuid kes tänu kannatustele ja valule, mida nad igapäevaselt nägid, kogesid, et seda on liiga palju kanda. Sama lugu võib juhtuda ka kristlastega. Jumalasulased ja kogudustes teenivad ilmikud näevad inimeste eludes nii palju valu ja pattu, et see võib paadutada nende südamed. See on just see, mida Jeesus ütles Efesose koguduse pastorile: „Sa olid kord õrn teiste vastu. Sul oli armastust inimeste vastu ja sa kuulasid neid ära. Kuid nüüd oled vaid kui üks kurt kõrv nende suhtes. Sa küll võtad aega nende jaoks, kuid sa oled paadutanud oma südame nende appihüüu suhtes. Sa teenid mind ja mu rahvast kui trenažööril tammudes, kuid selles puudub elu. Seetõttu pole mul muud valikut, kui kõrvaldada oma ligiolu su juurest.“
Vaimselt näljased inimesed ei jää pidama sinna, kus Jeesuse ligiolu pole ilmne. Nad soovivad meeleheitlikult kogeda Tema lähedust ja kui nad seda ei koge, lähevad nad kusagile mujale, kust seda leida. Ma saan mitmeid kirju samade muredega: „Ma ei suuda leida kogudust, mis oleks täis elu tänu Kristuse ligiolule.“ Olen olnud tunnistajaks paljude kristlaste traagilisele äralangemisele, kes on kogenud sama. Nad ei leia omale kunagi kogudust, nii et nad jäävad hoopis koju ja jälgivad jutlusi teleri vahendusel. Nende vaimulikust toidust puudub igasugune tahke roog ja mingi aja pärast hakkab külmus sisse hiilima. Peagi aga hülgavad nad koguduse täielikult. Nad eiravad usklike kokkusaamisi, mille osas Heebrea kirja autor meid hoiatab (vt Heebrealaste 10:25) ja muutuvad täiesti ükskõikseks Kristuse ja Tema ligiolu suhtes.
Olgu siinkohal öeldud, et Jumal ei võta kuulda ühegi sellise inimese vabandust. Sest Jeesus võib olla su kõik kõiges, kui vaid jätkad suhtlemist Temaga. Vahet pole, millises seisus su kogudus on – sina pead endiselt olema innukas pühendama Jumalale oma kallist aega. Pead ammutama süviti Tema ligiolust, kui soovid, et Ta Sõna saaks elavaks su jaoks. Ilmutuse raamatu 1-3 ptk’i valguses peaks iga usklik küsima endalt: „Kas mu head teod – kõik mu piiblitunnid ja jumalariigis teenimine – on röövinud minult aega Jeesusega? Janunen ma Ta järele ikka veel samal moel, kui alguses või on mu elust midagi kaotsi läinud“
Vaimselt näljased inimesed ei jää pidama sinna, kus Jeesuse ligiolu pole ilmne. Nad soovivad meeleheitlikult kogeda Tema lähedust ja kui nad seda ei koge, lähevad nad kusagile mujale, kust seda leida. Ma saan mitmeid kirju samade muredega: „Ma ei suuda leida kogudust, mis oleks täis elu tänu Kristuse ligiolule.“ Olen olnud tunnistajaks paljude kristlaste traagilisele äralangemisele, kes on kogenud sama. Nad ei leia omale kunagi kogudust, nii et nad jäävad hoopis koju ja jälgivad jutlusi teleri vahendusel. Nende vaimulikust toidust puudub igasugune tahke roog ja mingi aja pärast hakkab külmus sisse hiilima. Peagi aga hülgavad nad koguduse täielikult. Nad eiravad usklike kokkusaamisi, mille osas Heebrea kirja autor meid hoiatab (vt Heebrealaste 10:25) ja muutuvad täiesti ükskõikseks Kristuse ja Tema ligiolu suhtes.
Olgu siinkohal öeldud, et Jumal ei võta kuulda ühegi sellise inimese vabandust. Sest Jeesus võib olla su kõik kõiges, kui vaid jätkad suhtlemist Temaga. Vahet pole, millises seisus su kogudus on – sina pead endiselt olema innukas pühendama Jumalale oma kallist aega. Pead ammutama süviti Tema ligiolust, kui soovid, et Ta Sõna saaks elavaks su jaoks. Ilmutuse raamatu 1-3 ptk’i valguses peaks iga usklik küsima endalt: „Kas mu head teod – kõik mu piiblitunnid ja jumalariigis teenimine – on röövinud minult aega Jeesusega? Janunen ma Ta järele ikka veel samal moel, kui alguses või on mu elust midagi kaotsi läinud“