teisipäev, 17. mai 2016

JUMALALE MEELEPÄRANE USK

„Ta (Aabraham) ei jäänud usus nõdraks, pannes tähele oma elatanud, ligi saja-aastast ihu ja Saara surnud lapsekoda.“ (Roomlastele 4:19)

Tõelise usu tuum on leitav just selles salmis. Jumal oli just tõotanud Aabrahamile, et ta saab endale poja, kes saab kui seemneks paljudele rahvastele. Märkimisväärne on see, et Aabraham ei kohkunud selle tõotuse ees tagasi, kuigi oli juba ammu lapse sigitamise east väljas. Selle asemel võime lugeda hoopis Piiblist, et peale tõotuse saamist „ei jäänud ta usus nõdraks, pannes tähele oma elatanud, ligi saja-aastast ihu ja Saara surnud lapsekoda.“

Inimlikult võttes oli selle tõotuse täitumine võimatu. Kuid Aabraham ei jäänud kinni sellesse võimatusse. Pauluse sõnul ei mõelnud me suur usuisa kordagi, kuidas Jumal küll seda tõotust täita kavatseb. Ka ei hakanud ta Jumalaga arutlema: „Aga Jumal, mul pole ühtki seemet, mida külvata. Ja ka Saara üsa on juba surnud viljastumiseks. Mu naine on juba ammu üle lapse saamise ea, nii et kuidas Sa seda kõike küll teha kavatsed, Issand?“ Selle asemel, et taolisi küsimusi oma peas kedrata, Aabraham lihtsalt ei pööranud tähelepanu neile asjadele.

Fakt on see, et kui Jumal tegutseb, et tuua esile usku, mis on läbi katsutud ja kallim kullast, surmab Ta esmalt kõik inimlikud võimalused ja allikad. Ta sulgeb ukse inimlikele arutlemistele, minnes mööda igast võimalikust inimlikust lahendist.

Jumalale meelepärane usk sünnib surnud olekust. Pean siinkohal silmas inimlike võimaluste surnud seisu. See on koht, kus inimlikud plaanid võivad küll algul õitseda, kuid leiavad seejärel oma lõpu. See on koht, kus inimlikud lootused võivad pakkuda hetkelist kergendust, kuid kukuvad seejärel kokku, tuues kaasa abituse tunde. Oled sa kunagi olnud sellises surnud seisus? On sul olnud tunne, et sul pole enam mingeid valikuid? Et sul pole enam kedagi, kellele helistada. Et taevas kõmiseb kui vask vastu su palvetele ja need kukuvad kolinal tagasi maale.

Las ma sel juhul kuulutada sulle – see on Jumala töö. Tema Vaim teeb oma tööd su sees, et lõpetaksid võimatustele mõtlemise; et lõpetaksid inimlike lahenduste ja ressursside otsimise ja omaenese tarkuses väljapääsu leidmise. Püha Vaim õhutab sind: „Lõpeta abi otsimine inimestelt! Ning lõpeta mõtlemast sellele, kui lootusetu su olukord on. Need kõik vaid takistavad sind uskumast.“