neljapäev, 12. mai 2016

MEIE KOHT KRISTUSE IHUS

On oluline, et sa poleks häiritud asjaolust, et sa pole misjonär kusagil Aafrikas või mõnel muul maailma misjonipõllul. Jumal ei mõista kunagi ühtki oma last hukka tema kutsumise pärast, kui Ta on asetanud su just sinna, kus sa Tema ihus oled. „Aga nüüd on Jumal seadnud iga üksiku liikme ihu külge, nõnda nagu tema tahtis.“ (1 Korintlastele 12:18).

Loomulikult on oluline olla avatud ja valmis kuulma Jumala Vaimu häält võimaliku mujal teenimise osas. Kuid see teema tuleb täielikult usaldada Jumala õhutuse ja juhtimise hoolde. Küll Jumal juba teab, kuidas meid inspireerida ja avada meile teenimise võimalusi nii kodus kui välismaal.

Apostel Paulus toob esile sügavalt puudutava sõnumi Issanda teenimise vallas. Ta oli misjonär, kes liikus mööda maailma ja kelle süda valutas vaeste pärast. Ta kuulis vaeste appihüüdu iga rahva seas, keda külastas ja juhendas igat pastorit ning evangelisti pidama meeles vaeseid. Ta kogus ka regulaarselt korjandusi vaeste heaks, külastades kord isegi mitmeid linnu, et koguda toetust Jeruusalemma jaoks, kus valitses põud. Kõigi seast, kes eales elanud, mõistis Paulus enam kui hästi inimeste vajadusi. Ja ometi, kui palju ka see jumalakartlik apostel ei ohverdanud – kuni selleni välja, et suri ise vaese märtrina – andis ta ühe väga tugeva hoiatuse: „Ja kui ma kõik oma vara ära jagaksin ja kui ma oma ihu annaksin põletada, aga mul ei oleks armastust, siis ma ei saavutaks midagi.“ (1 Korintlastele 13:3).

Mõtlen endamisi: oleme me valmis võtma vastu seda tõsist sõnumit, mida Paulus jagas? Sest ütles ta ju sisuliselt järgmist: „Te võite ju nutta vaeste meeleheitliku nutu pärast. Võite käia läbi kasvõi 50 Aafrika slummi. Võite olla isegi valmis minema märtrisurma. Kuid kui teil kõige selle keskel pole armastust, on kõik, mida te teete, tühine. Olgu see siis kodus või välismaisel misjonipõllul.“