MIS KÜLL RÕÕMUST SAI?
Püha Vaimu suurim igatsus on tuua Jumala rahvas tagasi paika, kus nad võiksid rõõmu ja hõiskamisega teenida oma Issandat. Milline kurb vaatepilt avaneb taevas kõigest sellest meeleheite ja kurbuse loorist, mis on langenud nii paljude kristlaste üle.
Psalmist kuulutas: „Õnnis on rahvas, kelle Jumal on Issand.“ (Psalmid 144:15)
Jesaja ütles: „Te ammutate rõõmuga vett päästeallikaist.“ (Jesaja 12:3)
Kui Püha Vaim hakkas minu elus tegutsema seoses sellega, et ma teeniks Teda rõõmuga, oli mul üsna raske tulla toime selle teema tõsidusega. Ma ei mõistnud lõpuni Jumala mõtteviisi selles küsimuses ja ma mõtlesin, et kui tõsine see küsimus siis nüüd ikka olla võib võrreldes kõigi tänapäeva maailmas valitsevate südantlõhestavate probleemidega?!
Väge vähesed kristlased mõistavad tõde, mis peitub Kolgatal toimunuga kaasnevas vabaduses ja vabastavas ohvris. Nad pole iialgi lasknud ristil vabastada end kõigest hirmust ja sidumistest. Me ei saa hõisata ja tunda ülevoolavat rõõmu oma suhtes Issandaga, kui meil on hägune arusaam sellest, mis ristil tegelikult juhtus.
Sa ei pea teadma kõiki doktriine lunastuse, lepituse, armu, pühitsuse jne. kohta. Kõik, mida sa pead teadma selleks, et elada rõõmsalt Issandas, on üks ja ainukene põhitõde: JUMAL OLI TÄIELIKULT RAHUL KRISTUSE TOODUD OHVRIGA RISTIL!
Sellest täiesti piisas! Ja seetõttu annab ka Jumal vabalt ja rõõmsal meelel andeks igaühele, kes otsustab meelt parandada.
Suutmatus tunda rõõmu Kristuse andestusest, tähendab kahelda selles, et Tema ohvriks toodud elu ei ole täielikult piisav kate meie pattude eest. Andku Püha Vaim sulle siis mõista, et meid on kutsutud vabaduseks! Jumal tahab, et me kogeks rikkalikku rõõmu – rõõmu, mis on terviklik ja täieline. Täistuubitud ja ülevoolav!
Jumala Sõna annab meile väga selgelt mõista Tema igatsusest selle järele, et Ta lapsed tunneks Temast rõõmu:
„....et minu rõõm oleks täielikult neis enestes.“ (Johannese 17:13)