PÜHENDUNUD ISSANDALE – TULGU ELU VÕI SURM

„Nebukadnetsar hakkas rääkima ja ütles neile: "... aga kui te ei kummarda, siis heidetakse teid otsekohe tulisesse ahju. Ja kes oleks see jumal, kes teid päästaks minu käest?" (Taaniel 3:14-15)

Taanieli sõbrad seisid silmitsi hullema olukorraga, mida inimlikult eales ette kujutada võiks. Kui Jumal poleks tulnud ja neid ime läbi päästnud, oleksid nad kõik surnud!

Mis on see, mis toob Kristuse sinu kriisiolukordadesse? Ta tuleb, kui sa otsustad pühenduda samal viisil nagu need kolm Heebrea meest, kes: „...kostsid ning ütlesid kuningale: "Nebukadnetsar! Selle peale pole meil tarvis sulle vastata sõnagi. Kui see peab olema, võib meie Jumal, keda me teenime, meid päästa: ta päästab meid tulisest ahjust ja sinu käest, oh kuningas! Aga kui mitte, siis olgu sul teada, kuningas, et meie ei teeni su jumalaid ega kummarda kuldkuju, mille sa oled lasknud püstitada." (Taaniel 3:16-18)

Ehk teisisõnu: „Olukord on täiesti lootusetu. Kui Jumal ei saada korda üht imet, oleme me kõik surmalapsed. Ometigi on Jumal võimeline päästma meid sest’ hirmuäratavast olukorrast. Ja kui Ta ka ei peaks seda tegema, ei loobu me Temast siiski. Tulgu elu või surm, meie lootus on siiski Tema peal!“

Armsad, selline on usk, mis paneb inglid taevas rõkkama ja valmistab head meelt Jumalale. Sest usk on see, mis ütleb: „Issand, ma olen veendunud ja täiesti kindel, et sina oled võimeline mind päästma. Piisab vaid ühest sõnast su suust ja see kõik on möödas. Aga kui ka mitte, siis ma ei põgene kuhugi ega ka süüdista sind minu mahajätmises. Ma jään ustavaks ja truuks. Sinu teed on kõrgemad kui minu teed, Issand ja mu elu on sinu kätes. Ja kui ma peakski surema, usaldan ma sind siiski.“


See on see, mis toob KristusE meie raskustesse – kindel veendumus, et Tema on võimeline päästma ja vabastama meid ükskõik, millistest raskustest. See on üks kindel usk, et ükskõik, mis ka ei tuleks, me elud on Tema kätes.