neljapäev, 12. november 2009

JULGUSTUS JA KOSUTUS

Kuidas julgustas Püha Vaim Paulust aegadel, mil too oli omadega madalseisus? Apostel ise ütleb meile: “Aga Jumal, kes julgustab alandlikke, on meid julgustanud Tiituse tuleku kaudu.” (2 Korintlastele 7:6) Tiitus saabus Makedooniasse ühe kosutava vaimsusega ja Pauluse süda sai korraga kinnitatud. Nende kahe mehe vaheline osadus tingis selle, et rõõm hakkas voolama Pauluse ihus, hinges ja vaimus ning ta kirjutab meile: ”Mul on rohkelt julgust...mul on ülikülluses rõõmu igas meie kitsikuses.” (2Korintlastele 7:4). Ehk teisisõnu kuulutas Paulus, et: ”Kuigi ma seisan silmitsi probleemidega, on Jumal varustanud mind kõigega, mis lahingus tarvis. Ta on julgustanud mind läbi Tiituse.”


Teenistuses oldud aastate jooksul olen ma näinud Jumala mehi ja naisi jõudmas kannatuste viimse piirini, olemas täiesti sirakil maas ja üdini segaduses. Olen äganud nende kallite kannatavate õdede ja vendade pärast ning küsinud Jumalalt: ”Issand, kuidas küll su teenrid sellest kannatuste mülkast välja saavad? Kus on vägi, mis tooks neid välja? Mida saaks mina teha või öelda, et neid aidata?”


Ma usun, et vastus peitub siinsamas, Pauluse tunnistuses. Siin oli üks mees, kes oli omadega nii läbi, et ta polnud enam tema ise. Paulus oli jõudnud oma teenistuse kõige pimedamasse ja madalamasse punkti kui veel üldse jõuda oleks andnud. Ometigi, ainuüksi paari tunni pärast oli ta sealt pimedusest täielikult väljas ja säras ning hiilgas rõõmust. Apostel tundis end taaskord armastatud ja vajalikuna.


Kuidas see juhtus? Esiteks, vaatame, mis juhtus Korintoses. Kui Tiitus koguduse juhtidega kohtumise eesmärgil Korintosesse jõudis, sai ta esmalt ise auliselt kastetud. Ärkamine leidis koguduses aset, kuna nad olid otsustanud järgida Pauluse juhtnööre ja Jumal õnnistas neid selle eest võimsalt. Tiitus läks tagasi Makedooniasse julgustavate sõnumitega: ”Paulus, Korintose vennad saadavad sulle oma parimad tervitused! Nad on kõrvaldanud patu eneste keskelt ja tegelenud valeprohvetitega. Nad ei heitu enam sinu kannatustest vaid rõõmustuvad sinu tunnistuse üle.”


See kalli venna poolt toodud värskendav sõnum tõmbas Pauluse hoobilt masendusest välja: “Aga Jumal, kes julgustab alandlikke, on meid (mind) julgustanud Tiituse tuleku kaudu.” (2 Korintlastele 7:6). Kas te näete ühte mudelit siin? Jumal kasutab inimesi toomaks julgustust ja kosutustt inimestele. Ta ei saatnud inglit julgustama Paulust. See julgustus, mille osaliseks Paulus sai, lähtus Tiituse vaimu värskendusest, kes omakorda kosutas Paulust.