reede, 13. november 2009

KOSUTAJATE TEENISTUS

Apostlite teguse 27-peatükis viibis Paulus laeva peal, mis oli suundumas Rooma ja tegi vahepeatuse Siidonis. Paulus küsis väesalga pealikult luba minna külastama oma sõpru selles linnas ja: ”Julius kohtles Paulust lahkesti ning andis talle loa minna oma sõprade juurde, et need saaksid tema eest hoolitseda.” (Apostlite teod 27:3) Samas on ka veel üks teine näide, kus Jumal kasutab usklikke kosutamaks teisi usklikke ja me näeme seda 2 Timoteose raamatus, kus Paulus kirjutab ühest konkreetsest usklikust:


”Issand andku halastust Onesiforose kodule, sest tema on mind sagedasti kosutanud ega ole häbenenud mu ahelaid, vaid kui ta juhtus Rooma, otsis ta mind hoolega ning leidis üles...Ja kui palju ta on abistanud mind Efesoses, tead sina kõige paremini.”


Onesiforos oli üks Pauluse vaimulikest poegadest ja armastas Paulust nii väga ja tingimusteta, et ta otsis Pauluse üles isegi keset tolle kannatusi. Kord, kui Paulus pandi vangi, käis Onesiforos kogu linna läbi, kuni leidis ta. Tema motiiv oli väga lihtne: ”Minu vend on kannatamas. Ta on üleelanud laeva huku ja nüüd Saatan väntsutab teda siia-sinna. Ma pean teda julgustama.”


Kosutajate teenistus tähendab otsida üles need, kes on kannatamas. Tänapäeval kuuleme me väga palju räägitavat koguduses peituvast väest: väest tervendada haigeid, väest võita uskmatuid, väest ületada pattu. Kuid mina ütlen, et võrratult suur tervendav vägi voolab välja inimesest, kes on saanud kosutatud ja uuendatud. Masendus, meeleheide või koormatud süda võivad põhjustada erinevaid füüsilisi haigusi, kuid vaim, mis on saanud värskendatud ja julgustatud – hing, mis tunneb end vastuvõetud, armastatud ja vajalikuna – on just see tervendav palsam, mida kõige enam vaja läheb.


Taolist kosutajate teenistust võib kohata juba Vanas Testamendis. Kui Taavet oli sunnitud põgenema kuningas Sauli eest nii ööd kui päevad – väsinud ja kurnatuna – tundis ta end mahajäetuna nii Jumala juhtide kui ka rahva poolt. Kuid siis, kõige kriitilisemal hetkel ”võttis Joonatan, Sauli poeg, kätte ja läks Taaveti juurde metsakurusse ning kinnitas tema kätt Jumalas. Ja ta ütles temale: "Ära karda, sest mu isa Sauli käsi ei leia sind, vaid sina saad Iisraeli kuningaks ja mina olen sinust järgmine!" (1 Saamueli 23:16-17).


See oli kõik, mida Taavet vajas kuulda ja koheselt sai ta hing kosutatud. Taoline mudel tuleb Piiblis esile ikka ja jälle: Jumal ei saada ei inglit ega nägemust, vaid hoopis kaasuskliku kosutama oma armsaid.