teisipäev, 24. november 2009

VAENLASE VALED

Keset raskusi ja kiusatusi tuleb Saatan oma valedega ja ütleb: “Sa oled omadega lõksus! Siit pole mingit väljapääsu. Sinust suuremadki Jumala sulased on sarnastes olukordades alla andnud, mistõttu nüüd on sinu kord allamäge minna. Sa oled ikka täielik läbikukkuja, sest vastasel juhul ei peaks sa läbi minema sellest kõigest. Sul on ikka midagi tõsist viga ja Jumal on tõeliselt pettunud sinus.”

Hesekiel tunnistas oma abitust keset oma katsumusi. Kuningas mõistis, et ta ei suuda omast jõust peatada hääli, mis ta kallal närisid; hääli, mis tõid kaasa heitumuse, ähvardused ja valed. Ta teadis, et ta ei suuda omal jõul sellest lahingust läbi minna, mistõttu ta otsis abi Issandalt. Ja Jumal vastas, saates prohvet Jesaja Hesekieli juurde, kelle sõnum oli: ”Jumal on kuulnud su appihüüdu. Ütle nüüd Saatanale oma väravas: Hoopis sina oled see, kes läheb allamäge! Seda sama teedpidi, midapidi sa siia tulid, sa siit ka lahkud!”


Hesekiel oleks äärepealt jäänud uskuma Saatana valesid. Fakt on see, et kui ka meie ei tõuse Saatana valede vastu – kui keset oma kriisihetki me ei pöördu usus ja palves Jumala poole ega ammuta jõudu Jumala tõotusest päästa meid – kasutab Saatan ära meie kõikuvat usku ja tugevdab oma rünnakuid meie vastu.


Hesekiel ammutas julgust sõnast, mille ta oli saanud ja ta oli võimeline ütlema kuningas Sanherib’le otse ja konkreetselt: ”Sina kuri kuningas, sa ei pilganud mitte mind, aga Jumalat ennast. Minu Jumal saab vabastama minu, kuid kuna sina pikasid Teda, tuleb Tema viha sinu peale.”

Piiblis on kirjas, et Jumal vabastas sel samal õhtul üleloomulikult nii Hesekieli kui Juuda: ”Ja sel ööl sündis, et Issanda ingel läks välja ning lõi maha Assuri leeris sada kaheksakümmend viis tuhat; ja kui hommikul vara üles tõusti, vaata, siis olid need kõik surnud.” (2Kuningate 19:35)

Tänapäeva usklikud ei seisa ainuüksi Kristuse tõotuste, aga ka Tema valatud vere peal. Ja selles veres peitub võit iga patu, iga kiusatuse, iga võitluse üle, millega me silmitsi seisame. Võib-olla oled sa hiljaaegu saanud vaenlaselt mingi sõnumi, kuid luba mul küsida: usud sa, et Jumalal on võime teada ette igat tulevast katsumust? Igat sinu rumalat sammu? Igat sinu hirmu ja kahtlust? Kui nii, siis olgu sulle eeskujuks Taaveti näide, kes palus: “See vaene mees palus ja Issand päästis ta.” Oleksid sa nõus tegema sedasama?