esmaspäev, 9. november 2009

ÜLIM USUPROOV

Iga uskliku – kui ka koguduse – elus tuleb ette aegu, kus Jumal paneb meie usu proovile ülimal viisil. See on sama test, millega Iisrael seisis silmitsi Jordani äärses kõrbes. Mida see test endas kätkeb?


See kätkeb endas näha kõiki ohte enda ees – hiiglaslikke probleeme, kõrgeid kannatuste müüre, võime ja vägesid, kes tahavad meid hävitada– ja usaldada end täielikult Jumala tõotuste alla. See test tähendab pühendada kogu oma usk ja lootus Tema Sõnale kogu oma eluaja. See tähendab pühenduda uskuma, et Jumal on suurem kui kõik meie probleemid ja vaenlased.


Meie Taevane Isa ei otsi usku, mis tegeleb probleemidega ükshaaval. Ta otsib eluaegset usku; eluaegset pühendumist uskumaks võimatut Tema käest. See on usk, mis toob rahu ja hingamise me südameisse sõltumata sellest, mis on meie olukorrad. Ja meil on rahu seetõttu, et me oleme otsustanud jäädavalt ja vankumatult uskuda: ”Minu Jumal on suurem ja ta on võimeline tooma mind välja ükskõik, millistest raskustest või kannatustest.”


Meie Issand on küll armastav ja pika meelega, kuid ta ei luba elada oma lastel uskmatuses. Sind on võib-olla mitmeid kordi proovile pandud, kuid nüüd on aeg otsustada. Jumal tahab näha usku, mis peab vastu kõige suurematelegi proovidele; usku, mis ei lase millelgi panna sind kahtlema Jumala ustavuses.


Usuteema ümber keerleb palju teoloogilisi õpetusi, kuid – see ei ole meie võimuses usku esile tuua. Me ei saa seda luua pidevalt korrutades: ”Ma usun, ma tõesti usun...”. Ei. Usk on pühendumine, mille kaudu me kuuletume Jumalale. Sõnakuulelikkus peegeldab usku.


Kui Iisraeli rahvas seisis silmitsi Jeeriko müüridega, anti neile käsk lausuda mitte sõnagi ja lihtsalt marssida. Need ustavad usklikud ei pomisenud omaette: ”Aita mul uskuda, Issand! Ma nii väga tahan uskuda!” Ei. Nende tähelepanu oli vaid ühe asja peal, mida Jumal oli palunud neil teha ja see oli: kuuletuda Tema Sõnale ja minna edasi.


See on usk. See tähendab häälestada oma süda kuuletuma kõigele, mis on kirjas Jumala Sõnas, ilma küsimusi esitamata või sellesse liiga kergelt suhtumata. Ja me teame, et kui me oma südames oleme otsustanud kuuletuda, siis Jumal kannab hoolt ka selle eest, et Ta Sõna oleks meile arusaadav ja mitte segadust tekitav. Veelgi enam – kui tema annab meile korralduse teha midagi, siis ta annab meile ka jõu ja väe kuuletuda.


”Viimaks veel: saage vägevaks Issandas ja tema tugevuse jõus!” (Efeslastele 6:10)