kolmapäev, 4. november 2009

LIBISTA SÕRMED LÄBI JUUSTE

Kristus kirjeldas viimseid päevi kui murettekitavaid ja hirmuäratavaid aegu: “...rahvastel on kitsikus ja nõutus...Inimesed jäävad hingetuks maailma peale tulevate sündmuste kartuses ja ootuses...” (Luuka 21:25,26)


Mida andis Jeesus valmistamaks meid ette nendeks rahutusteks? Mis oli tema vastumürk hirmu suhtes, mis on tulemas? Ta kinkis meile pildi Isast, kes valvab iga varblase üle ja kel’ on teada iga väiksemgi juuksekarv me peas. See näide omandab veelgi suurema tähenduse siis, kui me mõtleme konteksti peale, milles Jeesus selle inimestele andis.


Ta jagas neid näiteid oma jüngritega ajal, mil ta oli neid välja läkitamas kuulutamaks evangeeliumi Iisraeli linnades ja külades. Ta oli just äsja andnud neile väe ajada välja kurje vaime ja tervendada rahvast kõigist nende hädadest ja haigustest. Kujuta ette, milline põnev hetk see võis olla ta jüngrite jaoks!! Neile anti vägi saata korda imesid ja tunnustähti! Kuid siis tulid hoiatavad sõnumid Isandalt: ”Teil ei saa olema ühtegi senti taskus ega kodu, veel enam katust pea kohal, kus puhata. Selle asemel hakatakse teid kutsuma ketseriteks ja deemoneist vaevatuiks. Teid pekstakse sünagoogides, veetakse kohtuid pidi ja visatakse vangikongi. Teid põlatakse ja vihatakse, petetakse ja piinatakse. Te peate põgenema linnast linna ning vältima kividega surnuks viskamist.”


Kujutage nüüd ette neid mehi ammulisui kuulamas seda kõike. Eeldavasti olid nad hirmust kanged! Ma kujutan ette, kuidas nad võisid mõelda: “Mis värki teenistus see siis selline on? Kas selles seisnebki meie tulevik? See on kõige haledam variant elust, millest me eales kuulnud oleme!”


Ja ometigi, keset seda kõike, ütleb Jeesus oma kallitele sõpradele kolmel korral: “Ärge kartke!” (Matteuse 10:26,28,31) Siis andis ta aga neile vastumürgi hirmu jaoks: ”Jumala pilk valvab alati oma varblaste üle. Kui palju enam valvab see siis teie, tema armastatute üle?!” Sellega tahtis ta öelda seda, et: ”Kui kahtlused ründavad sind laviinina ajal, kui sa oled omadega täitsa läbi ja sul on tunne, et keegi ei mõista, millest sa läbi lähed, siis siin on viis, kuidas leida rahu ja kindlust. Vaata väikesi linnukesi oma akna taga, libista sõrmedega läbi juuste ja tuleta meelde, et need väikesed olendid omavad Jumala jaoks tohutult suurt tähtsust. Samas tuletagu su juuksed sulle meelde, et sina omad Jumala jaoks veelgi suuremat tähtsust. Ta pilk on alati sinu peal ja ta kuuleb ning näeb igat sinu liigutust, olles sulle väga lähedal.


See on viis, kuidas Isa hoolib meist rasketel aegadel.