reede, 30. september 2011

USKMATUS BLOKEERIB JUMALA LÄHEDUSE!

„Aga ilma usuta on võimatu olla meelepärane, sest kes tuleb Jumala juurde, peab uskuma, et tema on olemas ja et ta annab palga neile, kes teda otsivad.“ (Heebrealastele 11:6).

Sa võid paluda nii, et maa on must, kuid sellest pole vähimatki kasu, kui sa ei lisa oma palvetele usku! Sa võid paastuda kolm päeva või kolm nädalat, kuid ilma usuta pole see Jumalale meelepärane. Kõik su tundideviisi kestvad palved, kõik su anumised, kõik su „Issanda ette minemised“ ei too sulle mingit kasu, kui need pole ankurdatud usus! „Aga ta palugu usus, ilma kahtlemata, sest kahtleja sarnaneb tuule tõstetud ja sinna-tänna paisatud merelainega. Selline inimene ärgu ometi arvaku, et ta midagi saab Issandalt.“ (Jakoobuse 1:6-7).

Kui sa veedad 2 tundi Jumala palge ees, aga samas ei usu, et Ta võiks vastata sulle, häbistad sa Jumalat kõik need 2 tundi! Sa võid ju tunda end raskelt hästi ja pühana, kuid tegelikkuses raiskad sa lihtsalt aega, kinkides Jumalale vaid 2 tunni jagu uskmatust ja kahtlusi. Ma tean kristlasi, kes endi sõnul paluvad iga päev, sageli lausa nuttes Issanda ees, kuid ometi midagi ei juhtu. Nende süda on ikka raske ja heitunud. Nende elud on kui üks pidev keeristorm ja seda kõike vaid tänu sellele, et nad on häbistanud Jumalat tulles Tema ligiollu kahtlustega selles osas, kas Ta ikka teeb, mida on tõotanud?!

„Seepärast ma ütlen teile: Kõike, mida te iganes palves endale palute - uskuge, et te olete saanud, ja see saabki teile!“ (Markuse 11:24).

“Ja kõike, mida te iganes palves palute uskudes, seda te saate." (Matteuse 21:22).

Paljud Jumala lapsed elavad kui vaimsed kehvikud, kuna nende elus on toimunud midagi, mis on neid pannud kahtlema Jumala armastuses. Nad ütlevad: „Kuidas ma küll saan usaldada Jumalat, kui mul ei mahu pähe, kuidas Ta lasi üldse millelgi sarnasel juhtuda?“ Inimlikult puudub vastus nende segadusele. Kuid Jumal teab alguses ka juba lõppu ja alles siis, kui oleme üks päev taevas, saame me mõistma, miks osad neist tuultest ja tormidest meid siia-sinna väntsutasid ja miks Jumal sel kõigel sündida lasi.

Jesaja andis meile vastuse ja ma usun, et see on ka kõik, mida hetkel teadma peame: “Kas naine unustab oma lapsukese ega halasta oma ihuvilja peale? Ja kui nad ka unustaksid, ei unusta mina sind mitte. Vaata, ma olen sind märkinud oma peopesadesse, su müürid on alati mu silme ees.” (Jesaja 49:15-16).

Jumal on kinkinud meile oma Sõna: „Sa oled mu laps. Sinu nimi on märgitud mu peopesadesse, mistõttu usalda mind!“

neljapäev, 29. september 2011

USKMATUS TEEB JUMALAST VALETAJA!

“Kes ei usu Jumalat, see on teinud tema valelikuks, sest ta pole uskunud tunnistust, mille Jumal on andnud oma Poja kohta.” (1 Johannese 5:10).

Mõtle kõigi nende kõrbes kordasaadetud pattude peale, mida Iisraeli kohta on räägitud: nurisemine, kaeblemine, ebajumalate kummardamine, tänamatus, mässumeelsus, liigne tundelisus. Ometigi ei toonud ükski neist kaasa Jumala viha. Hoopis nende uskmatus oli see, mis Jumalat vihastas! “Ja Issand ütles Moosesele: "Kui kaua see rahvas põlgab mind ja kui kaua nad ei usu mind hoolimata kõigist tunnustähtedest, mis ma nende keskel olen teinud?” (4 Moosese 14:11). Jumal ütles Moosesele: „See rahvas muudab valeks kõik, mida ma nende heaks teinud olen! Ma olen saatnud korda ime ime järel ja päästnud neid ikka ja jälle. Millal ometigi nad küll hakkavad usaldama mind ja hingama minus?“

Peatu hetkeks ja mõtle kõigi nende asjade peale, mida Jumal on sinu heaks teinud: Ta on hoidnud sind; vastanud sinu sellele ja tollele palvele; olnud koos sinuga selles ja tolles kriisis. Ta on kandnud sind läbi raskuste, toitnud sind taevamannaga ja teinud su heaks asju, mis pole midagi vähemat kui imed ise.

Iisraellased unustasid Jumala Sõna 38-aastaks ja lasid Ta imedel tuhmuda oma mälus. Ja kuna nad ikka ja jälle langesid tagasi virisemise ja nurisemise lõksu, ütles Jumal lõpuks: „Ma löön neid katkuga ja hävitan nad“ (vt.4 Moosese 14:12). Ta ütles Moosesele: „Ma loobun oma rahvast, kuna neil pole kavaski hakata usaldama mind!“

Kui Iisrael oli jõudnud võidukana teisele poole Jordanit, andis Mooses pühaliku tõotuse: „Vaata, Issand, su Jumal, annab maa sulle ette: mine võta see enesele…Ärge heituge ja ärge kartke neid! Issand, teie Jumal, kes käib teie ees, sõdib teie eest…Aga sellest hoolimata ei ole te uskunud Issandasse, oma Jumalasse…Kui Issand kuulis teie valju kõnet, siis ta vihastus ja vandus, öeldes: "Tõesti, ükski neist meestest sellest pahast sugupõlvest ei saa näha seda head maad, mille ma vandega olen tõotanud anda teie vanemaile.“ (5 Moosese 1:21, 29-30,32, 34-35).

Jumala jaoks on Tema Sõna sama kõrge kui Ta nimi. Ta on mõelnud iga sõna, mille Ta on öelnud ja kõike seda, mida Ta omal ajal ütles Iiraelile, on Ta öelnud ka meile. Seetõttu luba mul küsida: kas mitte ka meie ei või langeda Ta viha alla, kui elame endiselt uksmatuses?

Me loeme Ta Sõna ja kuuleme kantslist Tema tõotustest, kuid seejärel läheme ja väriseme oma nurgas, kuna ei näe Teda koheselt tegemas seda, mida ootame. Kui me ei ankurda oma hinge Tema Sõna külge; kui me kuuleme kõigist Tema võrratutest tõotustest, kuid käitume seejärel kui hüljatud lapsed, teeme me Jumalast suurima valetaja!

kolmapäev, 28. september 2011

KÕIGI PATTUDE KURJAJUUR

Ma võiksin koostada terve nimekirja pattudest, mida usklikud teevad, kuid ükski neist ei jõua ligilähedalegi patule, millest järgnevalt rääkida tahan. Kõigi pattude kurjajuur – see ainus, mis sünnitab kõiki teisi – on uskmatuse patt!

Ma ei räägi siinkohal paadunud südamega patuse uskmatusest. Hukkaläinute, agnostikute ja ateistide uskmatus jätab Jumala külmaks. Rohkem kui midagi muud, ärritab aga Jumalat kõigi nende uskmatus ja segased kahtlused, kes nimetavad end Tema nime järgi! Tema lapsed, kes ütlevad: „Olen Jeesuse oma“, kuid kes samas kannavad oma südames hirmu, kahtlusi ja uskmatust. See kõik kurvastab Jumalat rohkem kui miski muu!

Kui tõsiselt võtab Jumal seda uskmatuse pattu? Juuda hoiatas kogudust järgmiste sõnadega: „Aga ma tahan meenutada teile, kes te seda kõike küll juba teate, et Issand, kui ta kord oli päästnud rahva Egiptusemaalt, teisel korral hukkas uskmatud.“ (Juuda 5). Juuda tuletab usklikele meelde Jumala seisukoha uskmatuse suhtes. Ta ütleb: „Ma tuletan teile meelde, kui väga Jumal vihkab uskmatust oma päästetud rahva seas. Olles päästnud oma rahva, ta hävitas need, kes olid uskmatud.“

Armsad, ma usun, et Jumal on kutsunud mind tuletama kogudusele meelde kõike seda sama!
“Aga kõik see sai neile osaks näite pärast ning on kirjutatud hoiatuseks meile, kelle ajal jõuab kätte ajastu lõpp.” (1 Korintlastele 10:11). Jumal ei pruugi küll tänapäeval hävitada enam oma rahvast füüsiliselt nagu Ta tegi seda Vana Testamendi ajal, kuid Tema kohtumõistmine meie uskmatuse üle on vaimne ja sama tõsiseltvõetav.

Uskmatus omab tänapäeval sama hävitavat mõju kui varasematelgi aegadel. Me võib-olla ei muutu soolasammasteks, kuid me võime muutuda kangekaelseteks ja kibestunuteks! Maapind me all küll ei avane ega neela meid, kuid selle eest teevad seda meie mured, stress ja pereprobleemid. Taevast küll ehk ei lange enam tuld, mis hävitaks meid, kuid meie vaimulik elu saab hävitatud.

Paljud meist on süüdi kõigi pattude kurjajuure omamises oma elus, kuid see ei hirmuta meid üldse. Me ei võta oma uskmatust tõsiselt; veelgi enam – me elame suhtumisega, otsekui Jumal pigistaks silma kinni selles osas. Ja ometigi on tegu ühe ja ainsa patuga, mis avab meie ihu ja vaimu igale teisele patule, mida inimene eales tunda võib.

teisipäev, 27. september 2011

KUS ON TARKUS?

“Aga tarkus - kust seda leitakse? Ja kus on arukuse asupaik? Ei tunne inimene selle hinda ja seda ei leidu elavate maal.” (Iiob 28:12-13).

Tarkus –
kes seda leiab?
Kuskohast?
Sügavus ütleb: "Minu sees seda pole."
Ja meri ütleb: "Ei ole minu juures."
Puhta kulla eestki ei saa seda osta
ega hõbedaga selle hinda vaagida.
See pole makstav
ei kalli oonüksi ega safiiriga.

Seda ei saa vahetada vääriskivide vastu;
ei korallide ega mägikristallide vastu,
sest tarkuse hind ületab rubiinide oma.
Kust tuleb siis tarkus
ja kus on arukuse asupaik?
Jumal, tema tunneb teed sinna
ja tema teab selle asupaika.

Tema, kes valvab üle kogu taevalaotuse
Ja mõõdab tuule kaalu,
ütleb inimestele:
"Vaata,
Issanda kartus - see on tarkus,
ja hoidumine kurjast on arukus!""

Issanda kartus
on kõige tarkuse algus.
Seetõttu kõik,
kes soovivad tarkust,
alistugu armastuses Jumalale
ja hüljaku oma patud.

esmaspäev, 26. september 2011

TEMA AVAB TAEVALUUGID

Uus Testament on täis tõotusi, mis kinnitavad, et Jumalale meeldib vastata üle oma laste palvete!

Üks tuntumaid tõotusi peitub Efeslastele kirjas 3:20. Me kõik teame seda salmi väga hästi, kuid vaid vähesed meist elavad nii nagu me seda ka usuks. „Aga Jumalale, kes meis tegutseva väega võib korda saata palju rohkem, kui oskame paluda või isegi mõelda.“

Jumal on võimeline vastama meie palvetele, kuid Ta tahab seda teha viisil, mis ületab kõik meie ootused! Ta tahab vastata meile mitte tuginedes meie alandlikele pöördumistele, vaid oma rikkustele ja väele. Piibel viitab Jumala kalduvusele vastata rikkalikult.

„Andke, ja teile antakse - hea, tihedaks vajutatud, raputatud, kuhjaga mõõt antakse teie rüppe.“ (Luuka 6:38).

“Kuid nõnda nagu on kirjutatud: "Mida silm ei ole näinud ega kõrv kuulnud ja mis inimsüdamesse ei ole tõusnud - selle on Jumal valmistanud neile, kes teda armastavad." Aga meile on Jumal selle ilmutanud Vaimu kaudu, kuna Vaim uurib läbi kõik, ka Jumala sügavused.” (1 Korintlastele 2:9-10)

“Sel viisil on meile kingitud kõige kallimad ja suuremad tõotused, et te nende kaudu võiksite põgeneda kaduvusest, mis valitseb maailmas himude tõttu, ja saada jumaliku loomuse osaliseks.”
(2 Peetruse 1:4).

“…loodaks…vaid Jumalale, kes valmistab meile kõike rikkalikult maitsmiseks;” (1 Timoteosele 6:17).

Jumal piltlikult öeldes anub meid paluma suuri asju!

Meile meeldib nimetada Issandat „oma kuningaks“, kuid kas me ka palume piisavalt suuri palveid, mis väärilised meie Kuninga suurusele? Kuningas on kohustatud kandma hoolt oma alluvate eest ja tema rahvas austab teda seeläbi, kui palub suuri asju ja usub, et kuningal on olemas kõik, mida nad vajavad ja ta varustab neid rikkalikult. Mu armsad, te ei saa kutsuda Jumalat „kuningaks“ ja samal ajal süüdistada Teda selles, et osad Ta lapsed on endiselt puuduses!

Olete te häbistanud Jumalat oma piiratud palvetega? „Proovige mind ometi sellega, ütleb vägede Issand. Tõesti, ma avan teile taevaluugid ja kallan teile õnnistust küllastuseni.” (Malaki 3:10).

reede, 23. september 2011

TÄIELIK VÕIT

„Ja ammonlased läksid üle Jordani sõdima ka Juuda, Benjamini ja Efraimi soo vastu; ja Iisraelil oli väga kitsas käes.“ (Kohtumõistjate 10:9).

Jumal oli kasutanud ammonlasi korrigeerimaks Iisraeli patte (vt. Kohtumõistjate 10:6-8) ja nüüd oli nende sõjavägi suundumas otse Iisraeli vastu! Jumala rahvas oli kohkunud ja hirmul ning hakkas oma patte üles tunnistama: „Siis Iisraeli lapsed ütlesid Issandale: "Me oleme pattu teinud! Talita sina meiega, nagu see sinu silmis hea on, aga päästa meid praegu!"“ (Kohtumõistjate 10:15). Rahvas oli nii oma pattudest haaratud, et nad ei osanudki midagi enamat Jumalalt paluda kui vaid seda, et Too neid päästaks. Nende palve oli lihtsaimast lihtsam: „Issand, päästa meid vaid see üks kord! Ära lase me vaenlasel meid võita!“

Nad palusid vaid ühtainust võitu, kuid Jumalal oli midagi enamat plaanis ja Ta vastas võimsasti üle nende palvete! Seetõttu ei kogenud Iisrael vaid kaitset, vaid ka võitu, vallutades ammonlased! „Siis Jefta läks ammonlaste vastu, et nendega sõdida, ja Issand andis nad tema kätte. Ja ta lõi neid väga suures tapluses Aroerist kuni Minniti teelahkmeni, kahtkümmend linna, ja kuni Aabel Keramimini; nõnda alandati ammonlased Iisraeli laste ees.“ (Kohtumõistjate 11:32-33). Jumal ainuüksi ei päästnud Iisraeli, vaid andis neile ka julguse ja juhised, kuidas võita ammonlasi! Nad alistasid nad sellest hetkest alates ega kogenud nendepoolset tülitamist enam kunagi! Nad saavutasid täieliku võidu!

Nõnda samuti tahab Jumal vastata ka oma tänapäeva laste palvetele! Enamus kristlasi palub: „Issand, kingi mulle võit vaid selles ühes lahingus!“, kuid Jumal vastab ja ütleb: „Ma annan sulle selle võidu, kuid samas on mul sulle nii palju enamat. Ma tahan alistada su vaenlased, kuid mitte ühekordse võidu läbi, vaid täieliku ja lõpliku võidu läbi!“

Mu armsad, Ta tahab anda teile väe mitte vaid kuidagimoodi toimetulekuks, aga vaenlase alistamiseks! Ta ei taha, et te ainuüksi ületaksite patu, aga oleksite täielikud võitjad patu üle. Et teil poleks ainuüksi elu, aga kõike ülirohkesti. Mitte ainuüksi rõõm, aga kirjeldamatu rõõm ja täielik au. Mitte olla vaba hirmust vaid päevaks, nädalaks või kuuks, aga kogu eluks!

neljapäev, 22. september 2011

JUMAL VASTAB ÜLE PALVETE!

Üks kogudustes enim levinumaid väljendeid on: „Jumal vastab palvetele!“ Kuid see on vaid osaliselt õige, sest tegelikult vastab Jumal üle palvete!

Hoosea kuulutas Iisraelile: „Sa oled tagasilangenud, aga siiski Jumala rahvas“ (Hoosea 14:2). „Võtke enestega kaasa sõnad ja pöörduge Issanda poole, öelge temale: "Anna andeks kõik süü, võta meid armulikult vastu…!“ (Hoosea 14:3).

Iisraeli palve oli lihtne. Kõik, mida nad Jumalalt palusid, oli see, et Jumal kustutaks nende patud ja võtaks neid armulikult vastu. „Issand, halasta! Puhasta meid ja too meid tagasi oma armu sisse.“ Kuid Jumal ainuüksi ei puhastanud neid ega võtnud neid armulikult tagasi, vaid Ta ka õnnistas neid rohkem kui keegi oleks eales suutnud ette kujutada!

“Mina parandan nende taganemise, ma armastan neid oma heast tahtest, mu viha pöördub nendelt ära. Ma olen Iisraelile nagu kaste: tema õitseb nagu lilleke ja juurdub otsekui Liibanon. Tema võsud levivad, tal on otse õlipuu kaunidus ja Liibanoni lõhn. Nad pöörduvad tagasi, elavad minu varju all, kasvatavad vilja ja õitsevad nagu viinapuu. Ta on kuulus nagu Liibanoni vein.” (Hoosea 14:5-8).

See taeva „kaste“ (s.6) tähendab Jumala ligiolu. Kuni selle ajani oli valitsenud meeletu põud ja kõik oli kärbumas, kuna Jumal oli taandanud oma soosingu oma laste elude üle. Kuid nüüd, tänu tõelisele meeleparandusele ja südameist lähtuvatele palvetele, ütles Jumal, et Ta laseb elul taas tõusta ja voolata igast küljest. Iisrael ei kogenud ainuüksi andestust, aga ka täit õide puhkemist! Nad juurdusid sügavale, laienesid ja edenesid jõudsasti! Kõik, mida nad palusid, oli halastus, andestus ja vastuvõtt. Selle asemel aga avas Jumal oma taevaluugid ja valas välja oma õnnistused, millede sarnast nad poleks osanud uneski näha! Jumal vastas üle nende palvete!

Seda sama on Jumal teinud ka sinu heaks! Kui sa meelt parandasid, ei palunud sa midagi enamat kui vaid puhast südant, andestust ja rahu. Samas aga vaata, kuidas Ta on teinud palju enam: Ta kinkis sulle üha enam januneva südame Jeesuse järele! Ta kinkis sulle silmad, et näha ja kõrvad, et kuulda. Ta on kaitsnud sind mässava, vihase Saatana käest ja täitnud su hinge rõõmu, lootuse ja hõiskamisega!

Sina palusid vaid päästet ja puhastust, kuid Jumal on õnnistanud sind õnnistusega õnnistuse järel. Ta on vastanud üle su palvete!

kolmapäev, 21. september 2011

JAAKOB VÕITLES JUMALAGA

Suurimaid õppetunde, mida eales omandada võime, on see, et me ei sõdi kunagi inimestega. Mitte iialgi kolleegide, naabrite või päästmata lähedastega, vaid ainuüksi Jumalaga!

Kui su asjad saavad korda Jumala ees, laabub ka kõik muu iseenesest. Kui sa oled õige Tema ees - olles piserdatud Kristuse verega, ilma patuta ja püsides palves – ei saa ükski deemon selle vastu, mida Jumal tahab teha! Just seesugust püha jõudu tahab Ta sulle anda.

Hoosea ütles: „Aga Issandal on riid Iisraeliga (oma rahvaga)”. (Hoosea 12:3). Milles peitub vastuolu, mida Jumal kogeb oma koguduse suhtes? See on vaimne laiskus! Me kõik igatseme imede, õnnistuste ja vabanemise järele, kuid ilma hinda maksmata; ilma omapoolse panuseta! Kes tänapäeva Jumala lastest palvetaks öö läbi - madistades, võideldes, nuttes ja hüüdes Jumala poole nii nagu Jaakob seda tegi? Kes igatseb pühaduse, puhtuse ja Kristuse sarnasuse järele nii väga, et sulgeks end Jumalaga palvekambrisse seniks, kuni läbimurre on saavutatud? Kes sooviks olla Jumalale nii meeletult meelepärane, et loobuda kõigist himudest ja harjumustest, hüüdes Jumala poole ja võideldes ja maadeldes Jumalaga seni, kuni Ta murrab kõik ahelad? Hoosea ütles Iisraelile: „Kõik, mida sa tahad, on hea käekäik ja turvalisus! Kuid sa pole valmis võtma seisukohta. Sa ei taha elada meelepäraselt Jehoovale, aga iseendale!“

Jaakob oli võitleja alates päevast, mil ta siia ilma sündis. Ta jäi ellu tänu oma jõule ja nõnda peaks olema sinu ja minugagi! Jumal on kinkinud meile oma jõu, kuid me ei kasuta seda!

“Ning saaksite vägevaks kogu väega tema kirkuse tugevust mööda kõigeks püsivuseks ja pikaks meeleks, rõõmuga.” (Koloslastele 1:11).

“Et ta teile oma kirkuse rikkust mööda annaks väge saada tema Vaimu läbi tugevaks seesmise inimese poolest.” (Efeslastele 3:16).

Jeesuse Kristuse kogudus ei saa kunagi nägema täiel määral seda, mis Jumalal oma ihu jaoks valmis on pandud, kui Ta ei näe neid end siiralt otsivat! Õige inimese mõjuvõimas eestpalve saadab palju korda.” (Jakoobuse 5:16).

Jumal tahab, et sa haaraksid Temast kinni, kuna Ta armastab sind nii väga! Ta ütleb: „Siin see on. Kui soovid seda, siis tule ja võta!“ Ta tahab teha sinust tugeva sõduri, kes sobiks Tema armeesse!

teisipäev, 20. september 2011

JUMAL ON MINU POOLT

Ma hüüan Jumala, Kõigekõrgema poole, Jumala poole, kes juhib mu asja. (Psalm 57:3).

Mina usun Jumalasse, kes tegutseb.
Kes suudab hoida mind kukkumast
ja hoida mind alal keset rahutuid aegu.
Kui ma kardan, siis ma loodan Tema peale
ja Ta päästab mu hinge lahingust,
mis suunatud mu vastu.
Ma hüüan Jumala poole
ja Ta päästab mu.
Ta kogub kokku kõik mu pisarad
ja paneb kirja iga mu sammu.
Kui ma hüüan Ta poole,
siis vaenlased taanduvad,
sest Jumal on minu poolt
ja ainuüksi Tema peale ma loodan.
Ma ei karda, mida keegi võib teha mulle;
mu süda on kindel kui kalju
ja ma laulan ning toon oma kiituse.
Mu hing saab kosutatud.
Tema kannab mind läbi tule ja vee
igatsetud varjupaika.
Ta laseb oma pale paista mu üle
ja täidab mind iga päev oma heldusega.
Ta ei peida oma palet,
vaid kuuleb mind koheselt.
Ta ei lase mul kogeda segadust,
vaid on andnud käsu mind päästa,
sest Jumal on minu poolt.

esmaspäev, 19. september 2011

JAAKOBI KRIISIHETKED – JÄLLE!

Jaakob seisis silmitsi kohutava kriisiga – jälle! – ja ta ei teadnud, kuidas sellest välja tulla. Piiblis on öeldud, et Jumal ütles Jaakobile: "Võta kätte, mine üles Peetelisse, ela seal…Ja Jaakob ütles:…“Ja me võtame kätte ning läheme üles Peetelisse ja teeme sinna altari Jumalale, kes mind kuulis mu ahastuse ajal ja oli minuga teel, mida käisin." (1Moosese 35:1-3).

Peetel on paik, kuhu minna oma ahastuse hetkedel! Õppetund nii tolle aja Iisraelile kui ka meile tänapäeval on järgmine: millal iganes Jaakob oli hädas või ohus – kui kõik tundus halvaendeline ja lootusetu – siis ta teadis, kuhu minna ja mida teha! Jumal ütles Jaakobile: „Sa tead, kus ma sinuga kõnelen ja kus sa mu häält kuuled. Mine tagasi Peetelisse! Mine tagasi altari juurde, kus ma sinuga kohtusin. Heida silmili maha mu ette ja puhasta oma koda kõigist ebajumalatest!“

Jaakob käskis oma poegadel tuua lagedale kõik oma ebajumalad, mille ta tamme alla maha mattis. Seejärel viis ta aga oma pere Peetelisse, kuhu rajas altari Jumalale. Ja taaskord ütles Jumal Jaakobile: „Ma olen koos sinuga!“ (vt.1 Moosese 35:9-13). Piibel ütleb: „…aga hirm Jumala ees lasus ümberkaudseil linnadel ja need ei ajanud taga Jaakobi poegi.” (1Moosese 35:5).
Ümbruskaudsed linnad kartsid Jaakobit, seda väikest Juudi klanni, kuna Jumal oli selle seadnud nii.

Issand on endiselt Peeteli Jumal Ja Ta ütleb meile: „Minge Peetelisse ja ma kohtun seal teiega! Igakord, kui kogete häda või hirmu, jookske altarile! Hüüdke mu poole ja võtke aega, et olla koos minuga!“ Ta ootab, et me kohtuks Temaga oma salajastes palvekambrites!

Jaakob teadis, kuhu minna, et saada selget sõnumit Jumala enda käest! Ta läks Peetelisse, otse altarile! Ta sulges end koos Jumalaga salajasse paika! Ja ma usun, et nõnda samuti räägib Jumal meiegagi. Ma usun, et Ta annab meile sõnad, kuid see kõik juhtub vaid me põlvedel! See on see, kus Jumal meiega kohtub!

Jumal kutsub teid täna tõstma oma silmad oma probleemidelt. Ärge hinnake ühtki asja hetkeolukordade põhjal. Ärge püüdke ka ise asju lahti harutada. Ärge laske hirmul end maha suruda, sest Jumal tuleb ja kohtub teiega palves!

neljapäev, 15. september 2011

VÕITLUSLAINEL

Eesav sündis siia ilma esimesena – beebina, kellel oli palju juukseid (see on, mida ta nimi tähendab: „karvane“). Kuid tema kaksikvend Jaakob haaras tema kannast veel siis, kui nad alles ema ihus olid. Milline šokk võis see küll ämmaemandale olla, kui ta nägi Eesavit sündimas väike käsi ümber ta jala! „Emaihus haaras ta oma vennal kannast ja meheeas võitles ta Jumalaga. Ta võitles ingliga ja võitis, ta nuttis ja anus teda; Peetelis leidis ta tema ja seal rääkis ta meiega..” (Hoosea 12:4-5).

Selles väga lühikeses lõigus Jaakobi kohta võtab prohvet Hoosea kokku selle, kuidas saada kätte ja hoida alal kõik see, mis lähtub Jumalast. Hoosea sõnum ütles: „Siin oli üks mees, kes oli näljane Jumala järele ja janunes kõige järele, mis Jumalal oli varuks ta jaoks!“ Jaakob väljus emaihust võitluslainel, igatsedes Jumala õnnistuste järele! Selles lapses peitus üks jumalik instinkt. Ta oleks otsekui öelnud: „Vennas, kui sina ei taha seda Jumala täiust, siis mina ometigi tahan. Astu tee pealt eest! Ma ei kavatse jääda ilma Jumala õnnistustest!“

See esmasünniõigus ja õnnistus, mille järele Jaakob igatses läbi kogu elu, esindab ka kõiki neid õnnistusi, mis on varjul Jeesuses Kristuses! Jaakob ei igatsenud sugugi mitte oma isa kahekordse varanduse või maa järele. Ei. Jaakob igatses millegi enama järele. Ta tahtis saada osa Jumala õnnistusest, et olla osa Messia sugupuust! Ja ta tahtis saada osa ka preesterlikust õnnistusest, mis ei tähendanud ainuüksi oma klanni preestriks olemist, aga ka võimalust olla õnnistuseks teistele! Me näeme seda preesterlikku teenistust läbi 1Moosese 27-nda peatüki, kus Iisak pani oma käed Jaakobi peale ja õnnistas teda: „…et su (st.Iisaki) hing mind õnnistaks!" (1 Moosese 27:19). See tähendas suurt au omada Jumala kätt enese üle ja ka võimet õnnistada teisi!

Mu armsad, see on see, mida oodatakse ka viimse päeva usklikelt! Jumal tahab tõsta esile inimesi, kes ei muretse ainuüksi omaenese elatise teenimise pärast või selle pärast, et omada maja või sõita uhke autoga. Ta otsib neid, kes janunevad Jumala õnnistuste järele mitte selleks, et neid ise tarbida, aga selleks, et olla kasutatud Jumala poolt teiste heaks!

kolmapäev, 14. september 2011

VÄRSKE VÕITUD VÄGI

Jumal laseb katsumustel tulla su ellu, kuna Ta tahab sind muuta „Saatana-kindlaks“! See ei tähenda seda, et sa enam kunagi rünnakute alla ei sattuks, vaid seda, et sind on õpetatud jääma püsima! See on kõik osa Tema ettevalmistustööst sinu suuremaks teenistuseks, võidmiseks ja Tema kuningriigi laiendamiseks.

Veelgi enam, Jumal tahab sind muuta tugevamaks Saatana ahvatluste suhtes. Ta tahab tuua esile usklike kogu, kes on seisnud silmitsi Saatanaga, on saanud tugevaks tema suhtes ja teab kõiki tema salalikke käike ega karda neid! Jumal ütleb: „Niipea, kui sa mõistad, miks sa sellest kõigest läbi lähed, saad sa võtta ka tagasi kõik selle, mille siini oled rünnaku tõttu kaotanud. Sa saavutad jälle kontrolli, kuid seda Püha Vaimu väe läbi!“

Peale seda, kui Eelija katsumus läbi sai (vt.1 Kuningate 19), ei tormanud ta enam kunagi. Ta oli saanud kätte oma õige suuna ja koges kindlust oma vaimus. Seda seetõttu, et Jumal oli saatmas teda paljude rahvaste juurde tõstmaks esile kuningaid, juhte ja prohveteid! Jumal ütles Eelijale: "Mine tagasi oma tuldud teed…ja võia Hasael Süüria kuningaks! Jehu, Nimsi poeg, aga võia Iisraeli kuningaks ja Eliisa, Saafati poeg Aabel-Meholast, võia enda asemel prohvetiks! (1 Kuningate 19:15-16). Elijale sai osaks värske võitud vägi ja tal oli taaskord kontroll kõige üle! Nii et „ta läks sealt ära“ (s.19). Eelija tuli koopast välja, et täita Jumala tahet! Ta ei pidanud selle teada saamiseks valama tonnide kaupa pisaraid. Ei! Ta lihtsalt oli kuulnud Jumala Sõna!

Mu armsad, ainukene asi, millega Saatan saab teid tagasi hoida, on hirm ja seetõttu peate te selle usus maha raputama! Te peate ütlema: „Ma ei lähe põhja. Jumal annab mulle taevast värske võidmise ja saab kasutama mind!“

Usud sa, et Jumal ei ole veel sinuga lõpetanud? Et Ta õpetab ja treenib sind paremate asjade tarvis? Ta tahab kõnelda sinuga sinu rusutuse koopas. Ta tahab öelda sulle, mida teha ja kuhu minna ja Ta tahab tuua sind välja sealt! Mistõttu: aja jalad alla ja raputa eneselt kõik hirmu ja masenduse ahelad! Välju oma koopast ja sa näed, et niipea, kui sa tõused ja lähed, tuleb võidmine koos sinuga!

teisipäev, 13. september 2011

ILMUTUSE KEEL

„Mõni paiskab sõnu otsekui mõõgapisteid, aga tarkade keel on terviseks.“ (Õpetussõnad 12:18)

Suuri ja ülespuhutud sõnu
räägivad revolutsionäärid.
Otsekui mõõgapisted
sähvavad nad oma keelega.
Päeva korralisest käigust
kaevab õel üles kurja
ja tema huultelt lahvab põletav tuli,
kustumatu põrgu leek.
Õelad langevad püünisesse,
mis seatud nende endi huulte üleastumisest.
See, kes valvab oma suud,
hoiab alal oma elu;
kes aga laseb oma huultel käia,
sattub hävingusse.
Sest õiglane inimene vihkab petlikke huuli
ja sõnu, mis ei too tervist.
Kurjade lamp kustutatakse
ja nende suu seotakse kinni,
sest kõik negatiivne jutt hävib,
aga tarkade keel toob tervise.

esmaspäev, 12. september 2011

PUHTA JA LAITMATU ELU VÄGI

Kui sina häälestad oma südame elama laitmatut elu Jumala ees – elama nii, et oled meelepärane Jumalale – koged sa peagi hirmu ja põlastust nende poolt, kes on kaotanud Jumala soosingu ja õnnistused. Leiged ja kompromissi-aldid kristlased on täiega häiritud su elust ja hakkavad sinust eemale hoidma! Näeme selle kohta väga elavat näidet 1 Saamueli raamatust: „Saul kartis Taavetit, sest Issand oli temaga, olles aga Saulist lahkunud…Taavetil oli edu kõigil oma teedel ja Issand oli temaga. Kui Saul nägi, et tal oli suur edu, siis ta tundis tema ees hirmu.” (1 Saamueli 18:12-15).

Taaveti laitmatu elu tekitas hirmu Sauli südames! Millal iganes ta Taaveti lähedusse sattus, meenus talle aeg, mil ta ise oli kogenud Jumala soosingut ja austust inimeste poolt. Kuid sõnakuulmatus, kadedus, uhkus ja omaenda tahe läksid Saulile maksma iga väiksemagi kui grammi Jumala väest. Nõnda samuti nagu inimeste austusegi.

Saul seisis silmitsi noorema mehega – mehega, kellel oli palju vähem kogemusi ja kes polnud ka teab, mis sõnaosav – kuid kellest ometigi kiirgas väge ja pühaduse ehedust. Taavet oli puhas oma südamelt ning täis Püha Vaimu ja see tekitas Saulis hirmu! Pidage siinkohal meeles, et tegu polnud mingi ebajumalaid kummardava paganaga, kes Taavetit kartis. Ei! Saul oli mees, kes oli ise kogenud Püha Vaimu väge! Kord oli tema olnud see Jumala võitu; võimas mees, kes valitud Jumala enese poolt! Taavet aga elas lihtsalt puhast elu ja Jumal valas oma soosingu ta üle! „Aga kogu Iisrael ja Juuda armastas Taavetit, kui ta läks välja ja tuli tagasi nende eesotsas.” (1 Samuel 18:16).

Saul ei tahtnud olla Taaveti lähedal. Piiblis on öeldud, et: „Siis Saul eemaldas Taaveti oma ligidusest…”(1 Samuel 18:13). Kahjuks esindab aga Saul ka tänapäeva kompromissidele läinud kogudust; kristlasi, kes on läinud kompromissile ja kaotanud oma võidmise Jumalas. See on tüüp usklikke, kes olid kord täis Püha Vaimu, ristitud ja põlemas Jumalale kõige täiega, kuid kes tänu oma sõnakuulmatusele ja himudele on kaotanud kõik, mida nad kord Jumalast teadsid ja kogesid.

Kompromissidele läinud kristlase jaoks pole midagi hirmuäratavamat kui püha ja laitmatu elu. Ja mida enam su elu joondub Jumala tahte –ja Tema pühadusega, seda enam vastumeelsemaks muutud sa tagasilangenud usklike jaoks.

reede, 9. september 2011

ELADES JUMALA SOOSINGU ALL

Jumal lubab laitmatule usklikule imelist soosingut: „Mu poeg, ära unusta mu õpetust…Heldus ja tõde ärgu jätku sind maha! Seo need enesele ümber kaela, kirjuta need oma südamelauale, siis sa leiad armu ja heakskiitu Jumala ja inimeste silmis!“ (Õpetussõnad 3:1-4). Jumal annab mõista, et kui sa otsustad elada laitmatut elu Ta ees, võid sa elada ka Tema soosingu all ning olla Talle meelepärane. Kuid see ei ole veel kõik. Jumala soosing hõlmab endas ka väge! Paulus ütles: „Sest meie evangeelium ei ole teie juurde tulnud palja sõnana, vaid ka väes ja Pühas Vaimus ning täieliku veendumusega.” (1 Tessalooniklaste 1:5). Tema soosing toob kaasa Püha Vaimu väe kõige üle, mida ütled ja teed. Seetõttu ei lähe su sõnad lihtsalt tühja, vaid kannavad endas Püha Vaimu väge. Ja Paulus ütles, et need Püha Vaimuga täidetud sõnad kannavad ka head vilja: „Ja te võtsite eeskujuks meid ning Issandat, kui te rohkest viletsusest hoolimata sõna vastu võtsite Püha Vaimu rõõmuga.” (1 Tessalooniklaste 1:6).

Miks olid Pauluse sõnad nii mõjuvõimsad ja efektiivsed? Aga seetõttu, et ta ütles, et nad on saanud eeskujuks kõigile usklikele (1 Tessalooniklaste 1:6). Küsimus polnud mitte Pauluse jutlustamises ega palvetamistes, mis inimesi Issandale võitis, vaid tema eeskujulikus elus! Jumal oli leidnud Pauluses ühe puhta südame – millegi, mille üle Ta võis laotada oma soosingu ja Püha Vaimu väe!

Jumala jumalik soosing toob kaasa ka inimeste austuse. Taaveti kohta on kirjutatud, et: “Taavetil oli rohkem edu kui kõigil teistel Sauli sulastel; ja tema nimi oli väga austatud.” (1 Saamueli 18:30). Inimene, kes elades püha elu kaitseb Jeesuse nime teiste ees, leiab ka austuse teiste silmis ja see antakse talle Jumala poolt! Mõned kristlased võivad muidugi öelda, et: „Mul suva mu nimest. Vahet pole, mida inimesed minust arvavad. Tahan lihtsalt olla tundmatu; tahan olla eikeegi. Las Jumalale kuuluda kogu au.“ See võib kõlada küll ütlemata alandlikuna, kuid Piibel ütleb, et: „Aus nimi on kallim kui suur rikkus, hea kuulsus on parem kui hõbe ja kuld.” (Õpetussõnad 22:1). Jumal kingib oma õigetele ausa nime, et nad võiksid seeläbi austada Tema nime veelgi suuremal määral!

neljapäev, 8. september 2011

MILLES SEISNEB LAITMATU ELU?

Apostel Pauluse kohaselt seisneb laitmatu uskliku käitumine järgnevas:

1. Olla laitmatu tähendab seda, et sinus ei esine midagi eksitavat. „Sest meie manitsus ei tule mitte eksimeelest, ei ebapuhtast mõttest ega kavalusest.“ (1Tessalooniklastele 2:3). Laitmatu kristlane on see, kelle südames ei esine mingit pettust. Paulus ütles: „Ma polnud mingi petis, kes rääkis üht ja elas teist. Kogu mu elu ja käitumine oli kui avatud raamat.“

2. Olla laitmatu tähendab mitte puutuda seda, mis ebapuhas. „Sest meie manitsus ei tule mitte…ebapuhtast mõttest.” (1Tessalooniklastele 2:3).

Paulus rõhutab viimase juures eelkõige sensuaalsust või iharust. Ta ütleb: „Te ei kuulnud mu suust ühtainustki rüvedat sõna. Minu kõne oli puhas, lähtudes puhtast südamest.“ Paulusel oli kontroll oma ihu üle. Ükski lihalik himu ei ajanud teda takka; mitte üks hooruse vaim ega himurus ei kontrollinud ta meeli. Ta oli vaba mees!

Usklik, kes teeb roppe nalju, räägib seksuaalselt kahemõttelisi jutte või vahib kilava pilguga ringi, on keegi, kelle süda pole veel puhtaks saanud! Jumal ütleb: „Kui sa tahad laitmatult elada mu ees, peavad sul ka olema puhtad kõrvad, puhas süda ja puhas suu!“

3. Olla laitmatu, tähendab loobuda kavalusest. „Sest meie manitsus ei tule mitte… kavalusest.“ (1Tessalooniklastele 2:3).

Kristlane, kelles ei ole kavalust, ei püüa olla ütlemata nutikas, loov ja manipuleeriv. Ta ei oma varjatud tagamõtteid ja ta on avatud ning aus. Paulus ütles: „Ma ei meelitanud teid kavalusega jumalariiki ega kasutanud ka ilusaid sõnu või mänginud te tunnetega. Ma jagasin evangeeliumi just nii nagu see oli!“

Paulus ei mänginud kunagi mingeid sõnamänge – ta ei kasutanud psühholoogilisi võtteid selleks, et inimestele meeldida. Paulus ütles: „Vaid me olime malbed teie keskel, nii nagu toitja ema hellitab oma lapsi;” (1Tessalooniklastele 2:7). Kui aga patt trügis sisse, sõitles ta seda välguga taevast! Ta ei igatsenud ega vajanud ühegi inimese heakskiitu – samas armastas kõiki inimesi kogu südamest. „Sest nagu te teate, ei ole me kunagi tulnud lipitsevate kõnedega ega ajendatuna ahnusest, Jumal on tunnistajaks. Me ei otsi kiitust inimestelt, ei teilt ega muilt.” (1Tessalooniklastele 2:5-6).

Paulus oli alati teadlik, et Jumal jälgib teda ning katsub läbi kõik tema motiivid. Ta „hoidus igasuguse kurja eest“ (1Tessalooniklastele 5:22) ja elas otsekui Jeesus naaseks tunni aja pärast!

kolmapäev, 7. september 2011

LAITMATU ELU VÄGI

“Teie ja Jumal olete tunnistajaks, kui vagalt ja õiglaselt ja laitmatult me oleme käitunud teiega, kes te usute.” (1 Tessalooniklastele 2:10).

See on ikka üks võimas julgustükk kutsuda Jumalat tunnistajaks oma pühadusele! Paulus kuulutas ilma vähimagi kõhkluseta ja uhkustundega kõigile Tessaloonika usklikele: „Mina ja mu kaastöölised oleme elanud laitmatult nii teie kui Jumala ees. Meie teod on olnud puhtad ja õiged. Ja Jumal ise, nii nagu teiegi, olete olnud tunnistajateks meie pühale käitumisele. Te ise olete näinud, et me oleme elanud püha ja laitmatut elu nii Jumala kui inimeste ees!“

Paulus oli mõjuvõimas jutlustaja ja ta teadis ka, milles peitus tema mõju saladus, mis suunas rahvast Jumala poole. Ta võis seista julgelt iga elava hinge ja võimu ees ning tunnistada: „Ma elan igat oma päeva püha Jumala valvsa pilgu all. Ma käitun otsekui Ta pühad silmad oleks kinnitatud mulle ja seetõttu võite te kõik olla tunnistajateks minu laitmatust elust!“

Apostli igatsuseks oli, et iga usklik võiks omada seda sama väge, mida temagi omas, mis viis rahvast lähemale Jumalale. Ta palus nii ööd kui päevad, et Jumala rahvas oleks rajatud pühalt ja laitmatult Jumala palge ees: „et kinnitada teie südameid olema pühaduses laitmatud Jumala ja meie Isa palge ees, kui meie Issand Jeesus tuleb kõigi oma pühadega.” (1 Tessalooniklaste 3:13).

Üks rikas noormees, kes kord Jeesuse juurde tuli, oli käitunud õigesti oma nooreeast alates ja pälvis sellega Jeesuse armastuse ning austuse (vt.Matteuse 19:16-20). Kuid ometigi jäi tal millestki puudu ja see „miski“ on miski, mis muudab kõik! Armsad, kui teie sõnad ja teod ei ole kantud sellest samast eesmärgist, ei saa te iialgi olema laitmatud Jumala ja inimeste ees. Ja see eesmärk on: “Et meie Issanda Jeesuse nimi kirgastuks teis.” (2 Tessalooniklaste 1:12)

See on, mis motiveeris Paulust elama laitmatut elu: ta kaitses kiivalt Jeesuse nime ja au! Ta teadis, et kõik, mis tal oli, tuli rajada sellele alusele, sest kogu inimlik headus on vaid kui räpased räbalad! Laitmatut elu eristab tavalisest elust põlev igatsus austada Jeesuse nime kõigi inimeste ees.

teisipäev, 6. september 2011

HIRMU ÜLETAV VÄGI

„Sel päeval, kui ma kardan, loodan ma sinu peale“ (Psalmid 56:3)

Ma kardan.
Hirm ja kartus on tulnud mu üle;
surmahirm on vallanud mind.

KARDAN,
sest minus on rohkem halba kui head,
valet rohkem kui õiglust,
jõuetust tugevuse asemel.
Ma olen kui toores oliivipuu,
mis ei kanna vilja.

Oh oleks mul tuvi tiivad,
et lennata ära, leida hingamist.
Ma kiirustaks põgenema
kõigi tuuliste tormide-maru eest.

KARDAN,
et Jumal võib mind hüljata
ja needa selle rohelise puu,
sest Ta tuli ju otsima vilja,
kuid ei leidnud ühtegi.

KARDAN,
mistõttu mul ei jää muud üle
kui vaid usaldada Teda.
Ma hüüan Ta poole
ja Ta päästab mu.
Ta kuuleb mu häält
ja päästab mu hinge hukatusest
ja lahingust, mis suunatud mu vastu.
Ta kogub kokku kõik mu pisarad.
Jumal on minu poolt.
Ta hoiab mind langemast,
et võiksin käia Ta ees valguses

ELAVATE MAAL.

esmaspäev, 5. september 2011

MIKS JUMAL VASTAS TAAVETI PALVELE?

Taavet ütleb meile, miks Jumal ta palvele vastas: „Ta tõi mu välja lagedale, ta päästis minu, sest tal oli minust hea meel.“ (Psalmid 18:19)

See hea meel siinses kontekstis tähendab „tunda naudingut või rõõmu“. Taavet ütles: „Ma valmistan Jumalale rõõmu. Ta päästis mu lihtsalt seetõttu, et Ta tunneb minust rõõmu!“ Ja mu armsad, Jumal tunneb rõõmu ka sinu ja minu üle!

Meie, kes me usume Jumalasse, oleme Tema püha Siion, Tema pühad järelejäänud. See järelejäänud tähendab lihtsamini öeldes „need, kes puhtast südamest hüüavad oma Issanda poole!“ Need on need, kes on kutsutud välja laisast kristlaskonnast ja on täielikult pühendunud Jeesusele. Jumal ütleb Siioni valitutele: „Siis oled sa toredaks krooniks Issanda käes ja kuninglikuks peaehteks oma Jumala pihus. Sinust ei kõnelda enam kui "Hüljatust" ega kõnelda su maast enam kui "Laastatust", vaid sind hüütakse "Minu armsam" ja su maad "Abikaasa", sest Issand armastab sind ja su maa saab mehele.“ (Jesaja 62:3-4).

Miks tuleb Jumal mulle appi, olles nii valmis mind päästma? Aga seetõttu, et Ta tunneb head meelt mu üle! Ma valmistan Talle rõõmu ja Ta naudib minu sõprust!

Üks armas noormees ütles mulle kord: „Ma pole iialgi tundnud täit kindlust sellest, et olen Jumalale vastuvõetav. Harva tunnen end olevat piisavalt hea Ta jaoks ja pigem on mul tunne, et ma ei vasta nõuetele. Seetõttu püüan läbi teiste aitamise leida rahu Temaga.“

Kui paljud kristlased tunnevad nii! Olen aastate jooksul tundnud paljusid vanemaid kristlasi, kes pole kunagi omanud kindlust Jumalas. Nad tundsid end väärtusetute, räpaste ja mittearmastatutena. Nad ei uskunud kunagi, et valmistavad rõõmu Jumalale, mistõttu nad püüdsid saavutada oma elus midagigi sellist, mis oleks Jumalale meelepärane. Kui nad põrusid läbi ühes vallas, püüdsid nad saavutada kolme muud asja teises vallas, et valmistada heameelt Jumalale.

Mu armsad, see ei tohiks olla nii! Jeesuse juurde tulles ei saa sa millegagi tasuda selle eest. Ei! Jeesus ise tahab korvata kõik, sest selline Ta juba kord on! Ta ütleb: „Ja ma tasun teile nende aastate eest, kui saagi sõid rohutirtsud, vastsed, mardikad ja röövikud - see mu suur sõjavägi, kelle ma läkitasin teie kallale.“ (Joel 2:25).

Seetõttu, ükskõik, milles sa ka läbikukkunud või puudulik poleks – Jumal tahab selle sulle heastada kõik!

reede, 2. september 2011

KAS JUMAL ON VALMIS AITAMA?

Usud sa, et Jumal on valmis kiirelt tulema ja lahendama su mure?

See on küsimus, milles paljud kristlased põruvad. Nad küll teavad, et Jumalal on kõik, mida nad vajavad; nad isegi tunnistavad, et Jumal hoolib, kuid nad pole veendunud selles, et Ta on ka valmis kiirelt tulema ja aitama neid. Kui Jumal koheselt ei vasta, hakkavad inimesed kujutama ette takistusi ja seesmisi blokeeringuid iseendis. Nad mõtlevad välja kõikvõimalikke põhjuseid, miks Issand pole valmis neid aitama.

Karmeli mäel süüdistas Eelija paganate jumalat Baali oma laste ignoreerimises: „Siis hüüdsid nad Baali nime hommikust lõunani, öeldes: "Baal, vasta meile!" Aga ei häält ega vastust.“ (1Kuningate 18:26). „Aga lõunaajal Eelija pilkas neid ning ütles: "Hüüdke valjema häälega, sest ta on ju jumal! Vahest on ta mõtteis, on läinud kõrvale või viibib teekonnal? Vahest ta magab? Aga küllap ta ärkab!" Siis nad hüüdsid valjema häälega ja täkkisid end mõõkadega ja piikidega oma viisi järgi, kuni neil veri hakkas voolama…aga ei häält, ei vastust ega tähelepanu.“ (1Kuningate 18:27-29).

Pange veelkord tähele neid sõnu: „Aga ei häält…ega vastust…ega tähelepanu.“

Just samamoodi süüdistame meie oma Jumalat oma laste eiramises! Me palume ja hüüame kogu hingest Ta poole, kuid siis läheme oma teed uskumata, et Ta üldse meid kuulis! Me eemaldume Jumala ligiolust – eemaldume ka kogudusest ja oma salajasest palvekambrist – kaheldes, kas Ta üldse on meile kunagi tähelepanu pööranud!

Kuid Jumal on alati valmis kuulama ja vastama meie appihüüdudele. Mulle meeldib, mida kuningas Taavet Tema kohta ütles: „Sest sina, Issand, oled hea ja andeksandja, ja rikas heldusest kõigile, kes sind appi hüüavad…Oma ahastuse päeval hüüan ma sind appi, sest sa vastad mulle.“ (Psalmid 86:5,7). Ehk teisisõnu ütles Taavet: „Mu Jumal tahab ja on valmis vastama mulle sel samal hetkel, kui ma hüüan Ta poole. Ma ei jää paigale ega heieta pidevalt oma mure üle. Ma ei kurvasta ega püüa mõista, miks nii on? Ma lihtsalt lähen oma Issanda ette ja hüüan: „Aita!“

See on kõik, mida Jumal ootab – südame murtusest lähtuvat hüüdu, mis kantud lapsemeelsest usust!

neljapäev, 1. september 2011

KAS JUMAL NÄEB JA HOOLIB SELLEST, MILLEST MA LÄBI LÄHEN?

Jumal küsib: „Kas sa tõesti usud, et ma näen täpselt, millest sa oled praegu läbi minemas?“ Võib-olla hetkel, mil seda sõnumit loed, oled just läbi minemas millestki, mis eeldab Tema poole hüüdmist ja Temapoolset sekkumist. Sinu probleem vajab lahendamist.

Mu armsad, usute te, et Jumal jälgib igat te sammu, nõnda nagu maine isa jälgib oma väikest maimukest? Teate te oma südameis, et Jumal mõistab igat te mõtet? Usute te, et Tema on toimetamas, kogudes kokku iga te ainsamagi pisara, kuuldes igat te ohkamist, valvates te üle, hoolides ja armastades teid? Sest Piibel ütleb, et just täpselt seda Ta teebki!

“Issanda silmad on õigete poole ja tema kõrvad nende appihüüdmise poole…Õiged kisendavad ja Issand kuuleb ning tõmbab nad välja kõigist nende kitsikustest.” (Psalmid 34:16,18).

„Sest Issanda silmad jälgivad kogu maad, et võimsasti aidata neid, kes siira südamega hoiavad tema poole.“ (2Ajaraamatu 16:9)
Usud sa, et Jumal on täielikult teadlik igast sinu mõttest, kurvastusest, katsumusest, valust, rahalistest raskustest ja pereprobleemidest ning Ta tahab kanda sind läbi neist kõigist? Psalmist ütleb: „Otsekui isa halastab laste peale, nõnda halastab Issand nende peale, kes teda kardavad.“ (Psalmid 103:13).

Heebreakeelne tähendus siinsele sõnale halastama tähendab „hellalt paitama, kaisutama, armastama, kaastundlik olema“. Jumala Sõna ütleb, et Jumal kaisutab hellalt oma embuses neid, kes Teda kardavad. Jumal paneb oma käed õrnalt su ümber, paitab su palet ja lihtsalt hoiab sind. Ta ütleb sulle: „Ma tean kõiki su mõtteid ja muresid; igat su võitlust, millest läbi lähed ja tea, et mulle läheb see korda!“

Ukskõik, millest sa ka läbi ei lähe; ükskõik, kuidas sa ka end ei tunneks – Jumal näeb seda kõike! Ta tunneb sinu jõuetust ja teab igat sinu sõna ja tegu ja sammu.

Jumal ei ole pahane su peale. Ei! Ta mõtleb armsaid, hellitavaid mõtteid su suhtes. Ta teab, kuidas sa tunned ja Ta hoolib sellest! Ta ütleb sulle: „Jah, sa oled läbi minemas raskest katsumusest; sa koged kiusatusi ja väntsutusi. Kuid sa oled Minu laps ja ma ei lase vaenlasel sind iialgi neelata. Ma kannan su läbi!