IISEBELI ÕPETUS

Loe Ilmutuse raamatu 2:18-29 ja sa näed, kuidas Kristus hoiatas kogudust Iisebeli õpetuse eest. „Kuid mul on sinu vastu, et sa lased naist Iisebeli, kes nimetab end prohvetiks ja õpetab, eksitada ka minu sulaseid hoorama ja sööma ebajumalate ohvreid.“ (Ilmutuse 2:20). Kreekakeelne tähendus „Iisebelile“ on „valeõpetaja“. Ta esindab väga selgelt valeõpetusi. Jeesus teeb asja veelgi selgemaks, öeldes: „kellel ei ole seda õpetust“ (Ilmutuse 2:24).

Siin on üks hulk Jumala rahvast, kes teeb rohkelt head ja tegeleb heategevusega; omab kindlat usku ja on kannatlik. Kuid keset kõike seda head ja kiiduväärset, on toimumas midagi väga ohtlikku ja petlikku, mille kohta Jeesus hoiatab, et Ta saadab selle eest oma kohtu ja teeb neist hoiatuse kõigile teistele kogudustele. Teatud koguduseliikmed olid „müünud end“ Saatanale. Kõiki nende häid tegusid, heategevust, teenimist, usku ja kannatlikkust varjutas valeõpetuste petlikkus. Nad olid sattunud valeõpetuse lummusesse, mis väitis end olevat tõeline Jumala sõna, kuid tegelikkuses osutus lähtuvat Saatanast.

On äärmiselt ohtlik jääda valeõpetuse kütkesse, kuna Kristus ei võta seda sugugi kergelt. Ta silmad puurivad läbi koguduse ja Ta on tulnud hoiatama, paljastama ja päästma oma rahvast sellest kohutavast pettusest. See, kus koguduses sa käid, keda kuulad ja millist õpetust oma südamesse vastu võtad, omab väga, väga suurt ja tõsist kaalu.

Petta saanud kristlase tunnuseks on see, et ta on „kaasa kistud“ igatsusest leida mõnda uut, erinevat ja kummalist õpetust. Kuid Piibel hoiatab meid: „Ärge laske endid õigelt teelt eksitada igasugustel võõrastel õpetustel.“ (Heebrea 13:9). See salm räägib ühest kohast teise jooksmisest; ühelt seminarilt teisele konverentsile, kogudusest kogudusse, omamata mingeid juuri kusagil. Taoliste inimeste kõrvad sügelevad alati millegi uue, sensatsioonilise ja meelelahutusliku järele. Millegi järele, mis meelepärane nende inimlikule loomusele. Me näeme neid oma Times Square’i koguduseski: ühest kohast teise jooksjad; „kustpoolt tuul-sealtpoolt meel“ tegelased, kes kantud erinevatest õpetuste tuultest. Nad esindavad kui ateenlasi, kellel „ei olnud ju muuks aega, kui vaid rääkida ja kuulata midagi uut.“ (Apostlite teod 17:21). Paulus hoiatas Timoteost: „nad ei salli tervet õpetust, vaid otsivad endile oma himude järgi õpetajaid, kes kõditavad nende kõrvu.“ (2 Timoteose 4:3).