ILMA USUTA ON VÕIMATU OLLA TALLE MEELEPÄRANE by Claude Houde
Usun täiesti siiralt, et uskmatuse patt on üks hävitavamaid patte kaasaja kristluses. Uskmatus suigutab meid vaimsesse unne ja seob meid tasapisi aasta aasta järel seni, kuni lepime leppimatuga.
Jumala kuningriik on hetkel kogemas suurimat ülemaailmset vaimset ärkamist kogu inimkonna ajaloos. Samal ajal aga, vaatamata samale ajaperioodile, pole enam kui 90% evangeelsetest kogudustest nii Põhja-Ameerikas kui Euroopas, näidanud üles mingeid erilisi kasvu märke. Nad pigem kahanevad, kuna on jäänud kinni kunagistesse mineviku ärkamistesse või siis klammerduvad meeleheitlikult viimase aja tõotustesse mingite hingematvate ja koheste läbimurrete kohta. Ärge saage minust valesti aru – kõik Aafrikas, Hiinas, Koreas, Ladina-Ameerikas ja „Raudse eesriide“ taga asuvates maades toimuvad ärkamised valmistavad meile suurt rõõmu ja panevad tänama Jumalat. Samuti olen ma Jumalale tänulik kõige eest, mis Ta tegi eile, aga – mina elan siin ja praegu! Pean parandama meelt (muutma suunda) oma usuleiguse pärast, mis on pannud mind tolereerima asju, mida ei peaks. On enneolematu elada keset taolist vaimset põuda ja leppida hirmuäratava rutiiniga, kui meie endi silme all kirjutatakse üle maailma toimuva ajaloo suurima hingi võitva ärkamise uusi lehekülgi.
Uskmatus on palju tõsisem ja hävitavam kui me suudaks eales mõista või aduda. Olles ümbritsetud maailmast, kus valitsesid ebamoraalsus, ebajumalate teenimine ja deemonlikud religioossed rituaalid, seisis Jeesus kindla ja vankumatuna. Küll aga nuttis Ta uskmatuse pärast. See sisuliselt purustas Ta hinge. Evengeeliumites, kus Jeesus tegeles Laatsaruse lähedastega, Ta nuttis, kuna nende südamed olid kanged ja nad keeldusid uskumast Temasse (Johannese 11:33-35). Ta nuttis, kui nad keeldusid uskumast Tema tõotusi Tema väe ja ülestõusmise kohta. Ja nõnda samuti nutab Ta ka meie pärast, kui istume oma mugavas vaimses apaatias, ehitades üles ratsionaalseid ja häbiväärseid pseudoreligioosseid „doktriine“, rituaale ning seletusi, mis kõik lubavad meil õigustada oma elusid, mis nii tühjad tõelisest väest ja üleloomulikust viljast.
Sõbrad, Jeesus on see sama eile, täna ja igavesti ja me Jumal ei tee vahet inimeste vahel (vt. Heebrealastele 13:8 ja Apostlite teod 10:34-35). Ta on muutumatu, kõikvõimas (pole midagi, mida Ta ei suudaks teha), absoluutselt õiglane ja täielikult pühendunud meie eludele, linnadele ja kogudustele, tegemaks kõike seda sama, mida on üleloomulikult tegemas üle kogu maailma. Kuid meie ja Tema piiramatu väe vahel laiutab sügav uskmatuse kuristik. Seetõttu ei saa me elada enam päevagi, hüüdmata: „Issand, suurenda me usku!“
_________
Claude Houd on Eglise Nouvelle Vie (Uue Elu Koguduse) juhtivpastor Montrealis, Kanadas. Pidev kõneleja World Challenge’i poolt korraldatavatel pastorite ja juhtide konverentsidel. Uue Elu Kogudus on kasvanud tema juhtimise all käputäiest inimestest enam kui 3500 liikmeliseks, olles üks väheseid edukaid protestantlikke kogudusi Kanadas.
Jumala kuningriik on hetkel kogemas suurimat ülemaailmset vaimset ärkamist kogu inimkonna ajaloos. Samal ajal aga, vaatamata samale ajaperioodile, pole enam kui 90% evangeelsetest kogudustest nii Põhja-Ameerikas kui Euroopas, näidanud üles mingeid erilisi kasvu märke. Nad pigem kahanevad, kuna on jäänud kinni kunagistesse mineviku ärkamistesse või siis klammerduvad meeleheitlikult viimase aja tõotustesse mingite hingematvate ja koheste läbimurrete kohta. Ärge saage minust valesti aru – kõik Aafrikas, Hiinas, Koreas, Ladina-Ameerikas ja „Raudse eesriide“ taga asuvates maades toimuvad ärkamised valmistavad meile suurt rõõmu ja panevad tänama Jumalat. Samuti olen ma Jumalale tänulik kõige eest, mis Ta tegi eile, aga – mina elan siin ja praegu! Pean parandama meelt (muutma suunda) oma usuleiguse pärast, mis on pannud mind tolereerima asju, mida ei peaks. On enneolematu elada keset taolist vaimset põuda ja leppida hirmuäratava rutiiniga, kui meie endi silme all kirjutatakse üle maailma toimuva ajaloo suurima hingi võitva ärkamise uusi lehekülgi.
Uskmatus on palju tõsisem ja hävitavam kui me suudaks eales mõista või aduda. Olles ümbritsetud maailmast, kus valitsesid ebamoraalsus, ebajumalate teenimine ja deemonlikud religioossed rituaalid, seisis Jeesus kindla ja vankumatuna. Küll aga nuttis Ta uskmatuse pärast. See sisuliselt purustas Ta hinge. Evengeeliumites, kus Jeesus tegeles Laatsaruse lähedastega, Ta nuttis, kuna nende südamed olid kanged ja nad keeldusid uskumast Temasse (Johannese 11:33-35). Ta nuttis, kui nad keeldusid uskumast Tema tõotusi Tema väe ja ülestõusmise kohta. Ja nõnda samuti nutab Ta ka meie pärast, kui istume oma mugavas vaimses apaatias, ehitades üles ratsionaalseid ja häbiväärseid pseudoreligioosseid „doktriine“, rituaale ning seletusi, mis kõik lubavad meil õigustada oma elusid, mis nii tühjad tõelisest väest ja üleloomulikust viljast.
Sõbrad, Jeesus on see sama eile, täna ja igavesti ja me Jumal ei tee vahet inimeste vahel (vt. Heebrealastele 13:8 ja Apostlite teod 10:34-35). Ta on muutumatu, kõikvõimas (pole midagi, mida Ta ei suudaks teha), absoluutselt õiglane ja täielikult pühendunud meie eludele, linnadele ja kogudustele, tegemaks kõike seda sama, mida on üleloomulikult tegemas üle kogu maailma. Kuid meie ja Tema piiramatu väe vahel laiutab sügav uskmatuse kuristik. Seetõttu ei saa me elada enam päevagi, hüüdmata: „Issand, suurenda me usku!“
_________
Claude Houd on Eglise Nouvelle Vie (Uue Elu Koguduse) juhtivpastor Montrealis, Kanadas. Pidev kõneleja World Challenge’i poolt korraldatavatel pastorite ja juhtide konverentsidel. Uue Elu Kogudus on kasvanud tema juhtimise all käputäiest inimestest enam kui 3500 liikmeliseks, olles üks väheseid edukaid protestantlikke kogudusi Kanadas.