OLLES KRISTUSES
„Kiidetud olgu Jumal ja meie Issanda Jeesuse Kristuse Isa, kes meid on taevast õnnistanud kõige vaimuliku õnnistusega Kristuses.“ (Efeslastele 1:3) Paulus ütleb meile, et kõik, kes järgivad Jeesust, on õnnistatud vaimulike õnnistustega taevast, kus Jeesus elab. Milline võrratu tõotus Jumala rahvale!
Kuid need sõnad jäävad tühipaljasteks sõnadeks, kui me ei tea, mida need vaimulikud õnnistused endast kujutavad. Kuidas me saame nautida Jumala poolt tõotatud õnnistusi, kui me ei mõista nende sisu?
Paulus kirjutas selle kirja „usklikele Jeesuses Kristuses“ (Ef.1:1). See tähendas inimesi, kes olid kindlad oma päästes. Efeslased olid evangeeliumi ja igavese elu suhtes korralikult väljaõpetatud. Nad teadsid täpselt, kes nad on Kristuses ja olid kindlad oma taevases positsioonis Tema läbi.
Need usklikud mõistsid täiega, et „Jumal sai tegevaks Kristuses, kui ta tema üles äratas surnuist ja pani istuma oma paremale käele taevas.“ (Ef.1:20). Nad teadsid, et nad olid Jumala poolt väljavalitud juba „enne maailma rajamist olema pühad ja laitmatud tema palge ees armastuses.“ (Ef.1:4). Nad adusid, et neid oli ette ära määratud „lapseõiguse osalisteks Jeesuse Kristuse kaudu enese juurde.“ (Ef.1.5) Jumal oli neid toonud oma perekonda, kuna niipea, kui nad kuulsid tõe sõna, nad uskusid sellesse ning võtsid selle vastu.
Väga paljud andeks ja vabaks saanud inimesed elavad kannatades, kogemata kordagi terviklikkuse tunnet Kristuses. Selle asemel pendeldavad nad pidevalt mäetippude -ja sügavate orgude; -vaimulike õnnistuste –ja masendavate nullhetkede vahel. Kuidas nii? Aga seetõttu, et väga paljud neist ei jõua iialgi kaugemale ristilöödud Päästjast ülestõusnud Issandani, kes elab kogu hiilguses ja aus.
Jeesus ütles oma jüngritele: „Sest mina elan ja ka teie peate elama. Sel päeval te tunnete ära, et mina olen oma Isas ja teie minus ja mina teis.“ (Johannese 14:19-20). Meie elame nüüd „sel päeval“, millest Jeesus rääkis ja seetõttu peame ka mõistma oma taevast positsiooni Kristuses.