kolmapäev, 2. september 2009

PATUSTE SÕBER

Luuka 7-peatükis võime me lugeda variserist nimega Siimon, kes kutsus Jeesuse enda juurde õhtusöögile. Ma pole küll päris kindel, miks pidi üks variser kutsuma Jeesuse enese juurde söömaajale – veel enam terve karja meestega, kes tema jaoks hoopis teisest usust?! Eeldatavasti oli põhjuseks asjaolu, et Siimon ühes oma sõpradega tahtis veenduda, kas Jeesus ikka on prohvet või tegelikult – nad tahtsid selle asjaolu pigem ümber lükata. Sest nimetatud piiblilõik annab selgelt mõista, et Siimon teadis Jeesust kui prohvetit (Luuka 7:39)

 

Piibel ei anna meile teada, millest too seltskond seal õhtusöögilauas kõneles, kuid me võime oletada, et jutt käis teoloogilistel teemadel. Olid ju variserid selle ala spetsialistid ja püüdnud Jeesust varemgi oma kahemõtteliste küsimustega lõksu püüda. Kuid Kristus teadis, mis on nende meeste südameis ja peagi sai see selgeks teistelegi. Järgmise asjana võime me lugeda, et üks „patune naine“ tänavalt lõhkus kogu idülli. Piibel ütleb meile: „...ja pöördudes naise poole...“ (Luuka 7:44). Selle teo kaudu ma näen, kus Jeesus tahab, et meie fookus oleks mitte valeõpetustel ja valeõpetajatel, vaid patustel.

 

Vaadates mööda nii Siimonist kui tolle külalistest, pöördus Jeesus naise poole ja ütles: „Seepärast, ma ütlen sulle, on temale palju patte andeks antud, sest ta on palju armastanud...Sinu usk on sind päästnud, mine rahuga!" (Luuka 7:47, 50) Jeesus ilmutas nende sõnade kaudu oma tegeliku tuleku põhjuse: olla sõber ja taastada kõik need, kes on kukkunud; kel pole sõpru ja kelle üle patt on võimust võtnud. Ja sedasama ütleb Ta ka meile tänapäeval: „See on see, milles kogu minu teenistus seisneb!“

 

Paulus ütleb, et nendel samadel asjadel peaks olema ka meie fookus. Meid ei ole kutsutud langenud inimesi hukka mõistma, vaid neid taastama ja aitama. Muide, ta muutis meie valmiduse aidata langenud inimesi otsekui testiks meie vaimulikkuse tasemele. „Vennad, kui inimest peaks ka tabatama mingilt üleastumiselt, siis teie, vaimusaanud, parandage niisugust tasase vaimuga, jälgides ennast, et te ise ei satuks kiusatusse.“ (Galaatlastele 6:1) Seejärel aga lisas kiiresti: „Kandke üksteise koormaid, nõnda te täidate Kristuse seadust.“ (Galaatlastele 6:2). Mis on see Kristuse seadus? See on armastus! „Ma annan teile uue käsu: armastage üksteist! Nõnda nagu mina teid olen armastanud, armastage teiegi üksteist!“ (Johannese 13:34)