teisipäev, 30. august 2011

TEMA VÄGEVUSE ÄIKE

„Vaata, need on ainult tema tee ääred. Ja see on siiski ainult sosin, mida me temast kuuleme. Aga tema vägevuse äikest - kes seda suudaks mõista?" (Iiob 26:14)

Inimene vajab väge,
et aidata neid, kel seda pole;
anda jõudu neile, kel’ see raugenud;
anda nõu neile, kel’ puudub tarkus;
et nimetada asju õigete nimedega;
et elustada surnud vaimud
ja katta põrgu avalik hävitustöö.
Jumalal on kogu vägi,
et laotada universum kõige tühjuse üle
riputades maa eimillegi kohale.
Ta seob veed oma tihedatesse pilvedesse
ja seab piirid kõigile vetele.
Oma väega eraldab Ta mered
ja kukutab kõik uhked.
Oma Vaimu läbi ehib Ta taevad;
Ta isegi lõi valeliku mao.
Kuid need on vaid killukesed Tema väest –
vaid väike osa sellest, kes Ta tegelikult on.
Ta on tõotanud anda oma väe kõigile inimestele,
peale mida Püha Vaim langes nende üle.
Ja selles väes peitub äike –
äike, mis tõuseb ebaõigluse,
ebamoraalsuse ja kuritegevuse vastu.
Äike, mis tõuseb silmakirjalikkuse
ja türannia vastu väikestes asjades.
Äike materialismi ja vihkamise vastu.
Kuid sügavaim neist kõigist
on armastus, milles peitubki vägevuse äike.