kolmapäev, 10. august 2011

USKUDES JUMALA ARMASTUSSE

Püha Vaim on juhtinud mind palvetama suurema arusaamise pärast Jumala armastusest. Peale seda, kui olin lugenud 1 Johannese 4:16, mõistsin, kui vähe ma tegelikult tean Jumala armastuses elamisest ja käimisest. „Ja me oleme tunnetanud ja uskunud armastust, mis Jumalal on meie vastu. Jumal on armastus ja kes püsib armastuses, püsib Jumalas ja Jumal püsib temas.” (1 Johannese 4:16).

Ma usun, et enamus kristlasi teab Jumala armastusest enda vastu vaid teoloogilisel tasandil. Nad on lugenud armastuse kohta Piiblist ning kuulnud sel teemal erinevaid jutlusi ja ometigi piirdub nende arusaam lastelaulust tuntud refrääniga: „Ma tean, et Jeesus armastab mind, sest Piibel ütleb nii!“ Me kõik usume, et Jumal armastab meid ja kogu maailma ning kõiki „kadunud hingi“, kuid see on kõigest abstraktne usk! Pole just eriti palju neid kristlasi, kes suudaksid täie meelevallaga väita: „Jah ma tean, et Jeesus armastab mind ja mul on täielik arusaam Tema armastusest enda vastu.

See on aluseks kogu mu igapäeva elule.“ Paljude kristlaste igapäeva elu aga ei ole rajatud usule Jumala armastusest. Selle asemel elavad nad hoopis süütunde, hirmu ja hukkamõistu all. Kuid Jumal ei päästnud sind selleks, et panna sind elama süütunde alla. Jeesus ütles: “Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, kes kuuleb minu sõna ja usub teda, kes minu on saatnud, sellel on igavene elu, ning ta ei lähe kohtu alla, vaid on läinud surmast ellu.” (Johannese 5:24).

“Nii ei ole nüüd enam mingit hukkamõistu neile, kes on Kristuses Jeesuses.” (Roomlastele 8:1). Kogu hukkamõist ja süütunne lähtuvad ilmselgelt Kuradist. Hukkamõistu teine tähendus on ka raev või viha, mis tähendab seda, et sa ei kuulu kohtu alla; et suurel Kohtupäeval pääsed sa Jumala vihast. Kuid hukkamõist tähendab ka “tunnet, et ma ei vasta standarditele.” Kuid Jumala Sõna õpetab meile, et ükski usklik ei tohiks kunagi tunda, et ta pole piisavalt hea või et ta ei vea välja!

“…et Kristus usu kaudu elaks teie südameis ning te oleksite juurdunud ja kinnitatud armastuses, et te suudaksite koos kõigi pühadega tunnetada, milline on armastuse laius ja pikkus ja sügavus ja kõrgus, ning ära tunda Kristuse armastust, mis ületab iga tunnetuse, et te oleksite täidetud Jumala kogu täiusega.” (Efeslastele 3:17-19). „Juurdunud ja kinnitatud“ tähendab siin „enda alla sügava ja tugeva aluse rajamist, mis tugineb teadmisele ja arusaamisele Jumala armastusest sinu vastu.“ Ehk teisisõnu: teadmine Jumala armastusest peab saama alustõeks, millele rajada kõik ülejäänud tõed!

Jumal armastab sind!