kolmapäev, 31. august 2011

KAS JUMALAL ON VASTUS KÕIGILE MU KÜSIMUSTELE?

Iga usklik, kes tahab olla Jumalale oma palveeluga meelepärane, peab leidma endas vastuse järgnevatele küsimustele: „Kas Jumalas peitub kõik, mida ma vajan või pean mujalt vastuseid otsima?“ Ühest küljest tundub see ju ütlemata lihtne küsimus; midagi sellist, mida ei peaks isegi küsima. Ja enamus kristlasi vastaks sellele koheselt: „Muidugi! Loomulikult ma usun, et Jumalas peitub kõik, mida ma vajan.“ Kuid fakt on see, et paljud pole selles siiski veendunud! Me ütleme, et usume seda. Me isegi laulame laule ja kõneleme jutlusi sellest, kuid niipea, kui mõni raskus meid jalust niidab ja tundub, et Jumal vaikib, ei usu me just eriti kindlalt, et Temas peitub kõik, mida vajame!

Paulus ütleb: „Küll mu Jumal täidab kõik teie vajadused oma rikkust mööda kirkusega Kristuses Jeesuses.” (Filiplastele 4:19). Issandal on oma külluslik varaait, mille abil täita kõik meie vajadused!

Miks see vaevatud naine seal Jeesuse tähendamissõnas jätkas ebaõiglase kohtuniku tüütamist, saamaks oma õigust? Aga seetõttu, et ta teadis, et ainuüksi sel kohtunikul on piisavalt väge ja meelevalda lahendamaks tema probleemi. Seetõttu polnudki tal kellegi teise juurde minna (vt. Luuka 18:1-8).

Oh kui meil vaid oleks seda seesmist veendumust, et Jumalal on kõik, mida vajame, sest siis ei peaks me iialgi pöörduma asjata ühegi teise allika poole. Issand on õige ja õiglane kohtunik ja Tal on kogu tarkus, vägi ja meelevald lahendamaks ükskõik, millised probleemid, millega silmitsi seisame. Jumal kulutas 40 aastat veenmaks Iisraeli lapsi, et nad ei saa kunagi millestki puudust tundma; et Tema on nende pidev allikas ja varustaja: “Tõesti, Issand, sinu Jumal, on sind õnnistanud kõigis su kätetöis, ta tunneb su rännakut selles suures kõrbes. Need nelikümmend aastat on Issand, su Jumal, olnud sinuga, sul ei ole midagi puudunud.” (5 Moosese 2:7). Jumal ütles sellega: „Minu juures pole mingit puudust. Mul on kõik, mida eales vajad!“

“Sest Issand, su Jumal, viib sind heale maale…kus sul midagi ei puudu…et kui sa sööd ja su kõht saab täis…” (5 Moosese 8:7-10, 12)

Tänaseks on Issand meid juba toonud oma tõotatud maale, milleks on Kristus! Jeesus on see muutumatu paik me jaoks, kus ei puudu miskit. Tema on see, kes esindab jumaliku kolmainsuse täiust ihulikul kujul.

teisipäev, 30. august 2011

TEMA VÄGEVUSE ÄIKE

„Vaata, need on ainult tema tee ääred. Ja see on siiski ainult sosin, mida me temast kuuleme. Aga tema vägevuse äikest - kes seda suudaks mõista?" (Iiob 26:14)

Inimene vajab väge,
et aidata neid, kel seda pole;
anda jõudu neile, kel’ see raugenud;
anda nõu neile, kel’ puudub tarkus;
et nimetada asju õigete nimedega;
et elustada surnud vaimud
ja katta põrgu avalik hävitustöö.
Jumalal on kogu vägi,
et laotada universum kõige tühjuse üle
riputades maa eimillegi kohale.
Ta seob veed oma tihedatesse pilvedesse
ja seab piirid kõigile vetele.
Oma väega eraldab Ta mered
ja kukutab kõik uhked.
Oma Vaimu läbi ehib Ta taevad;
Ta isegi lõi valeliku mao.
Kuid need on vaid killukesed Tema väest –
vaid väike osa sellest, kes Ta tegelikult on.
Ta on tõotanud anda oma väe kõigile inimestele,
peale mida Püha Vaim langes nende üle.
Ja selles väes peitub äike –
äike, mis tõuseb ebaõigluse,
ebamoraalsuse ja kuritegevuse vastu.
Äike, mis tõuseb silmakirjalikkuse
ja türannia vastu väikestes asjades.
Äike materialismi ja vihkamise vastu.
Kuid sügavaim neist kõigist
on armastus, milles peitubki vägevuse äike.

esmaspäev, 29. august 2011

JUMALA LAPSED ON TÄTOVEERITUD JUMALA PEOPESADESSE!

Siin on üks mu lemmikpiiblisalme:

“Hõisake, taevad, ja ilutse, maa, mäed, rõkatage rõõmust, sest Issand trööstib oma rahvast ja halastab oma viletsate peale! Aga Siion ütleb: "Issand on mu maha jätnud, Jumal on mu unustanud." Kas naine unustab oma lapsukese ega halasta oma ihuvilja peale? Ja kui nad ka unustaksid, ei unusta mina sind mitte. Vaata, ma olen sind märkinud oma peopesadesse, su müürid on alati mu silme ees.” (Jesaja 49:13-16).

Jumal ütleb, et ma olen märgitud tema peopesade sisse! Heebrea keeles tähendab see sõna „graveeritud“, mis tähendab keemiliselt sisse söövitatud ja kustutamatu. Seetõttu ei saa Ta kunagi sirutada oma käsi välja ilma minu peale mõtlemata!

Mu armsad, tahan siinkohal kinnitada teile: te võite minna läbi erinevatest katsumustest ja kannatustest. Võite olla kaugel sellest, kes te oma Jumalas olla sooviksite. Kuid ühes asjas võite olla kindlamad kui milleski muus: te valmistate Talle suurt rõõmu!

Ma kirjutan teile kindla teadmise ja kindlustundega südames, et vaatamata sellele, et ma isegi pole veel omadega pärale jõudnud, on Ta siiski määranud mind olema osa oma viimse päeva jäägist. Usun kogu oma südamest, et olen kuninglik kroon Tema käes ja rõõm Tema südamele. Ta ei ole pahane mu peale, vaid tunneb head meelt mu üle!

Pange tähele seda võrratut tõotust:

“Ma ilutsen ja olen rõõmus su heldusest, et sa oled vaadanud mu viletsuse peale ja oled tundnud mu hinge kitsikust. Sa ei andnud mind vaenlaste kätte, vaid sa asetasid mu jalad avarasse kohta…Kui suur on sinu headus, mille sa oled tallele pannud neile, kes sind kardavad, ja oled osutanud neile, kes sinu juures pelgupaika otsivad inimlaste nähes.” (Psalmid 31:8-9, 20).

Jumal on andnud sulle kõik, mida vajad, et olla vaba ja võidukas. Ta näeb sinu olukorda ja Ta hoolib sellest. Ta embab sind, kui hüüad Ta poole ja on valmis aitama sind igal hetkel.

reede, 26. august 2011

TÄIELIK LIGIPÄÄS

Iga 4 aasta järel, jaanuaris, õnnistab Ameerika ametisse oma presidendi, kellele saab osaks nn. „võimsaim ametikoht maa peal“. Tema allkiri kinnitab seadused. Ta käsutab maailma kõige võimsamat sõjaväge ja ta võib vaid ühe nupu vajutusega hävitada kõik rahvad. Kuid võim, mis kuulub talle, pole vähimalgi määral võrreldav väega, mille Jeesus on andnud sulle ja mulle! See peitub nimelt selles, et meil on täielik ligipääs elava Jumala ligiollu, nõnda nagu Temal on ligipääs meienigi! “Vennad, et meil on siis Jeesuse vere varal julgus sisse minna kõige pühamasse paika - selle tee on ta avanud meile uuena ja elavana…mingem Jumala ette siira südamega usukülluses…” (Heebrealastele 10:19-22).

See ligipääs sai aga kättesaadavaks alles peale seda, kui Jeesus oli ristilöödud, surnud ja surnuist ülestõusnud. See sai kättesaadavaks alles siis, kui templi eesriie oli kärisenud kaheks. Selle sündimine andis märku sellest, et inimene võib siseneda Jumala ligiollu ja Jumal saab tulla inimese ligi, et kohtuda meiega! Sõna „julgus“ viitab antud salmis „avalikule, varjamata tegevusele“, mis on eelkõige oluline Saatana pärast! See tähendab seda, et me võime öelda igale põrgu deemonile: „Jeesuse Kristuse vere läbi on mul õigus minna Jumala ligiollu ja kõnelda Temaga nõnda nagu Tema kõneleb minugagi!“

Usud sa, et ka sinul on see õigus? Et Jumal on valmis tulema ja kohtuma sinuga? Hoidkem kõik Tema ligi täieliku usujulgusega! Me ei lähe Tema ette mitte mõne linnu või kitse või härja vere kaudu, vaid Jeesuse Kristuse vere kaudu. “Mitte sikkude ja vasikate verega, vaid iseenda verega, minnes ühe korra kõige pühamasse paika, saavutas ta meile igavese lunastuse. Sest kui sikkude ja härgade veri ja lehma tuhk, mida piserdatakse rüvetunute peale, pühitseb liha puhtuseks, kui palju enam siis Kristuse veri. Kristus, kes igavese Vaimu läbi ohverdas iseenese laitmatuna Jumalale, puhastab meie südametunnistuse surnud tegudest teenima elavat Jumalat.” (Heebrealastele 9:12-14).

Miski ei rõõmusta Jumalat rohkem kui Tema lapsed, kes lähevad Tema palge ette täie julgusega, ilma hirmu tundmata! Ta tahab, et me läheks ja ütleks: „Mul on õigus olla siin! Ja isegi kui mu süda mind hukka mõistab, on Jumal siiski suurem kui mu süda!“ (vt.1 Johannese 3:20)

neljapäev, 25. august 2011

JUMAL TAHAB SINUGA RÄÄKIDA

Jumal igatseb sinuga rääkida otsekui ühises õhtusöögi lauas istuva sõbraga. Ta tahab sinuga vestelda südamest südamesse kõigist ja kõigest! Piiblis on öeldud: “Ennäe, ma seisan ukse taga ja koputan. Kui keegi kuuleb mu häält ja avab ukse, siis ma tulen tema juurde sisse ning soon õhtust temaga ja tema minuga.” (Ilmutuse 3:20). Seda salmi kasutatakse tihti siis, kui räägitakse päästmata inimestest. Me räägime Jeesusest, kes seisab patuse inimese südame ukse taga ja ootab võimalust sissepääsuks. Kuid tegelikult räägib Kristus hoopis usklikest! Salmi kontekstist on näha, et Kristus räägib nendest, kes on riietatud valgete rüüdega (st. õigsusega), kes on ostnud tules läbikatsutud kulda, kelle silmad on võitud (omades ilmutust) ja keda Jumal armastab, noomib ja karistab (vt. Ilmutuse 3:15-19). Need on meeleparandus aldid pühad inimesed, kes igatsevad kuulda oma Jumala häält!

Lugedes ja uuesti üle lugedes salmi 20, torkasid mulle silma kaks sõna: „Ava uks! Ava uks!“ Ja Püha Vaim kõneles väga selgelt mu südamesse, öeldes: „David, põhjus, miks sa pole kuulnud mu käest nõnda nagu ma tahaks olla kuuldud, on tingitud sellest, et sa ei ole täielikult avanud oma vaimu, et kuulda!“

Minu arusaamist mööda esindab see uks pühendumist - aspekti, mida paljud kristlased pole täielikult teinud. Enamus usklikke paluvad: „Issand, kõik, mida ma vajan, on veidike nõu; paar juhendavat sõna – meeldetuletust sellest, et sa armastad mind. Lihtsalt anna mulle teada, olen ma õigel või valel teel. Mine minu eel ja ava need uksed!“ Kuid Jeesus vastab meile: „Kui kõik, mida sa minult vajad, on juhised, võin ma saata su juurde mõne prohveti. Kui sa tahad teada, kuhu minna või mida teha, võin ma saata kellegi, kelle kaudu sa võid võimalikud variandid läbi katsuda. Kuid keset seda kõike jääd sa ilma minust!“

Jeesus igatseb sinu läheduse järele; sinu sügavaimate tunnete ja isikliku ruumi järele. Ta tahab istuda maha koos sinuga ja jagada kõike, mis Ta südames – kõnelda sinuga silmast-silma. Ilmutuse 3 peatükk loob võrratu pildi sellest. See räägib armastusest ja lähedusest, jagatud saladustest ja õrnadest häältest.

Kui Jeesus tuleb, toob Ta endaga kaasa nii toiduse kui leiva ehk teisisõnu iseenda! Kui sa toitud Temast, saavad ka su vajadused täielikult rahuldatud!

kolmapäev, 24. august 2011

JUURDUNUD JA KINNITATUD ARMASTUSSE

“Et Kristus usu kaudu elaks teie südameis ning te oleksite juurdunud ja kinnitatud armastuses, et te suudaksite koos kõigi pühadega tunnetada, milline on armastuse laius ja pikkus ja sügavus ja kõrgus, ning ära tunda Kristuse armastust, mis ületab iga tunnetuse, et te oleksite täidetud Jumala kogu täiusega.” (Efeslastele 3:17-19).

Juurdunud ja kinnitatud tähendab siin „enesele sügava ja kindla aluse rajamist, mis tugineb teadmisele ja arusaamisele Jumala armastusest sinu vastu.“ Ehk teisisõnu, teadmine Jumala armastusest sinu vastu on fundamentaalne tõde, millele kõik ülejäänud tõed rajada! Siinkohal näide selle kohta, millele jumalakartus rajatud on. Tõeline jumalakartus oli ei ole hirm selle ees, et Jumal su koheselt maha lööb, kui mõne väikese süüteoga vahele jääd. Pigem on see hirm Tema pühaduse ees ja selle ees, mis saab neist, kes armastavad pimedust enam kui valgust.

Kristlased, kes elavad süütunde, hirmu ja hukkamõistu all, ei ole „juurdunud ja kinnitatud“ Jumala armastusse. Meie Taevane Isa saatis oma Poja surema meie pattude ja nõrkuste eest. Ja seni, kuni sa ei mõista ega tunne täielikult Tema armastust enese suhtes, ei saa sul ka iialgi olla püsivat või stabiilset alust! “Et te suudaksite…tunda Kristuse armastust…” (Efeslastele 3:18-19). Kreekakeelne tähendus sõnale mõistma või ära tundma on „innukalt kinni haarama“. Apostel Paulus tahab, et sa haaraksid kinni sellest tõest ja muudaksid selle oma kristliku elu aluseks. Ta tahab, et sa sirutaksid oma vaimulikud käed ja ütleks: „Ma hoian sellest kinni!“

Võib-olla oled sa kimpus mõne kiusatusega, millest sa ei suuda kuidagi vabaks saada. Või võib-olla sa kannad endaga pidevalt kaasas üht tunnet, et sa ei saa iialgi olema piisavalt hea ja sa oled väärtusetu. Sul on hirm, et Saatan niidab su jalust ja sa valmistad Jumalale pettumuse.

Kuid täna on päev, et äratada end üles Jumala armastuse suhtes! Minu palve on, et seda sõnumit lugedes miski sähvataks sügaval su südames ja sa oleks võimeline ütlema: „Sul on õigus, vend Dave. Jutt käib minust, kuid ma ei taha enam elada nii!“ Minu palve on, et see tõde jõuaks sulle kohale – et see avaks su silmad ja aitaks sul siseneda täiesti uude reaalsusesse täis rõõmu ja rahu oma igapäeva elus koos Jumalaga.

teisipäev, 23. august 2011

VÄLJAPÄÄSUTEE

„Meres on sinu tee ja su teerada suurtes vetes, aga su jälgi ei olnud tunda.“ (Psalmid 77:20).

Jumal on tõotanud
​valmistada väljapääsutee kiusatusest.
Tee, mis viib merre
​ja raja sügavatesse vetesse.
Ma nurisesin
​ ja mu vaim oli murtud.
Väljapääsutee? Merre?
Sügavale, suurde vette?
Pidasin nõu oma südamega,
​ uurisin teda kohe põhjalikult.
Sügavad veed ümbritsevad mind,
​ ma ujun katsumuste meres.
On’s Jumal unustanud mind?
​ On’s Ta soosing jätnud mind?
Ta arm lahkund’ igaveseks?
​ On Jumal unustanud oma armulikkuse?
On Ta oma vihas sulgenud mind
​ segaduste merre?
Kuid siis mulle meenus,
​ et sina juhid oma rahvast kui karja
otsekui Moosese käe läbi
​ uurtesse vetesse.
Veed nägid sind, Jumal;
​ veed nägid sind ja vabisesid,
ka ürgveed värisesid.
​ Nad kuuletusid
ja lõid kahte lahku.
​ Ka mina sisenen usus
suurtesse vetesse.
​Ja kui ma ei kuulegi
su samme enese taga,
​lähen siiski edasi
pidades meeles,
​ kuidas sina lahutasid mere
ja tõstsid veed kui suure seina.
​ Ja ma lähen läbi. Koos nendega.

esmaspäev, 22. august 2011

KUULETUDES JUMALA HÄÄLELE

Kui sina vajad juhiseid – kui sa arvad, et oled valmis tegema mida iganes Ta sinult palub – siis luba mul küsida midagi: „Oled sa valmis rahutuks tegevaks sõnumiks; raskusi või hülgamist kaasatoovaks ülesandeks; eluks, mis tugineb vaid usule ja kus puudub igasugune garantii julgustusele või toele väljaarvatud see, mis tuleb Püha Vaimu käest?“

Just selline lugu juhtus Jesajaga! Prohvet kuulutas vabatahtlikult: „Saada mind, Issand!“ ja Jumal saatis ta raskele ning katsumusi täis missioonile! Ja tema ütles: "Mine…Tee tuimaks selle rahva süda ja tee raskeks ta kõrvad ning sule ta silmad, et ta oma silmadega ei näeks ja kõrvadega ei kuuleks, oma südamega ei mõistaks…!" (Jesaja 6:9-10). Sõna, mille Jesaja sai, polnud just kõige ülevam! Otse vastupidi – see pidi muutma ta vihatuks ja ebapopulaarseks. Issand ütles talle: „Mine ja paaduta need, kes keelduvad kuulmast minu kõnet! Sulge nende silmad ja kõrvad!“

Kui sina tahad tunda Jumala häält, pead sa olema valmis kuulma kõike, mida Ta ütleb! Jumal ei ütle kunagi: „Mine!“, enne kui Ta pole küsinud: „Kes läheb?“. Ta tuleb su juurde ja küsib: „Oled sa valmis tegema kõike, mida ma sul palun ja tegema seda minu viisil? Oled sa valmis panema maha oma elu?“

Kui ma aastaid tagasi Jumalalt juhtnööre palusin, ütles Issand mulle väga selgelt: „Mine tagasi New Yorki!“ See oli minu jaoks kõige ebamugavam sõnum üldse! Ma olin valmistunud pensionile jääma. Olin valmis hakkama kirjutama raamatuid ning kõnelema valitud paikades, mistõttu mõtlesin endamisi: „Issand, minu parimad aastad seal on juba möödas. Anna mulle nüüd ometi aega hingata!“

Jah, me tahame küll kuulda Jumala häält, kuid kuulda seda mugaval viisil! Me ei taha, et see raputaks meid. Kuid samas, miks peaks Jumal andma meile juhtnööre, kui Ta ei saa olla kindel selles, et me Talle kuuletume?

Aabraham õppis kuulma Jumala häält seeläbi, et ta kuuletus kõigele kuuldule niipea kui seda kuulis! Jumala sõna talle puudutas oma poja Iisaku ohverdamist (vt. 1 Moosese 22:2). Aabraham tegutses selle sõna põhjal ja tema kuulekus muutus magusaks aroomiks, mis puudutas kogu maailma: „Ja sinu soo nimel õnnistavad endid kõik maailma rahvad, sellepärast et sa võtsid kuulda mu häält!" (1 Moosese 22:18).

reede, 19. august 2011

KUULDES JA TUNDES TEMA HÄÄLT

Peetrus hoiatab viimse aja usklikke Saatana eest, kes tuleb nende juurde kõva häälega ja püüab neid hirmutada. „Olge kained, valvake! Teie süüdistaja, kurat, käib ringi nagu möirgav lõvi, otsides, keda neelata.” (1 Peetruse 5:8).

Minu mõte aga on järgmine: kui Saatan teeb end viimseil päevil valjuhäälselt kuuldavaks, ilmutades oma võimu ja väge suurele hulgale kadunud hingedele, siis kui palju olulisem on, et Jumala rahvas tunneks oma Isa häält? Kas te arvate, et Jumal istuks lihtsalt käed rüpes ja vaataks rahumeeli pealt, kuidas Saatan maailma peale möirgab? Ei iial! Jesaja ütles: „Ja Issand annab kuulda oma võimsat häält!” (Jesaja 30:30)

Jumal on rääkinud inimestega alates Aadama ja Eeva aegadest. „Ja nad kuulsid Issanda Jumala häält…” (1 Moosese 3:8). Aadam ütles: "Ma kuulsin su häält rohuaias ja kartsin…” (1 Moosese 3:10). Alates 1 Moosese raamatust kuni Uue Testamendini välja on Jumal teinud oma hääle rahvale kuuldavaks. Prohvetite raamatuis on korduvalt kirjas: „Ja Jumal ütles…“ Rahvas tundis ja mõistis Jumala häält. Jeesus kinnitas seda Uues Testamendis, kasutades näidet heast karjasest.

“Lambad kuulevad ta häält…ning lambad järgnevad talle, sest nad tunnevad tema häält.” (Johannese 10:3-4)

Aadam peitis end Jumala hääle eest tänu patust tingitud häbile ja süütundele. Ja see on olukord, milles paljud tänapäevagi Jumala lapsed viibivad – pugedes peitu ja kartes kuulda Jumala häält!

Kui sina tahad kuulda Jumala häält, pead sa olema valmis puhastama oma hinge. “Kui me oma patud tunnistame, on tema ustav ja õige, nõnda et ta annab andeks meie patud ja puhastab meid kogu ülekohtust.” (1 Johannese 1:9)

neljapäev, 18. august 2011

MINA OLEN SU JUMAL

“Ära karda, sest mina olen sinuga; ära vaata ümber, sest mina olen su Jumal: ma teen su tugevaks, ma aitan sind, ma toetan sind oma õiguse parema käega!” (Jesaja 41:10).

Aabrahami, Iisaku ja Jaakobi Jumal
on sinu Jumal,
et päästa sind ja anda sulle jõudu
nõnda nagu Ta tegi seda su isaisadelegi;
et aidata sind ja hoida sind alal.
Ära karda ega ehmu.
Need, kes tunnevad oma Jumalat
hakkavad tegema suuri asju
ja saavad tugevaks.
Tema vaigistab sinu vaenlased ja kättemaksjad.
Tema jõud saab täieliseks
sinu nõtruste keskel,
sest Temal on kogu vägi ja jõud
teha üle kõige selle,
mida sa eales suudad mõelda või paluda.
Ta ütleb sulle:
„Mina olen sinuga,
ma olen su Jumal
ja ma aitan sind!“

kolmapäev, 17. august 2011

MINE VARAAITA!

Siin on viis, kuidas minna Jumala varaaita ja võtta sealt kõik, mida vajad:

1. Tule julgusega Tema trooni ette ja palu täiega armu ja halastust, saamaks jagu igast kiusatusest ja katsumusest. Kuradil on miljon viisi, kuidas panna sind tundma süütunnet, hirmu, hukkamõistu ja segadust. Ta ütleb sulle: „Sa tunned seda kõike, sest su süda on täis saasta!“ Kuid mina lõpetasin juba ammu oma südamesse vaatamise, kuna seal valitses alati pimedus. Kuid minu Isa jaoks oli see puhas, kuna see oli kaetud Talle verega! Seetõttu pole vahet, kuidas sa end tunned! Lihtsalt vaata Jumala Sõnale ja sellele, mida Jeesus on teinud. Ta on teinud sind kõigiti puhtaks!

2. Tuleta Jumalale meelde, et see oli Tema idee kutsuda sind sisse. Ega sina ju olnud see, kes läks Jumala juurde ja ütles: „Isa, ma tahan kõike, mis sul on!“ Tema oli see, kes sind kutsus ja ütles: „Kõik, mis mul on, on sinu. Tule ja võta!“

3. Võta Jumalat Tema Sõnast! Piiblis on öeldud, et kõik, mis Ta on meie jaoks valmis pannud, on kättesaadav usu kaudu. Seetõttu pead sa vaid usus ütlema: „ Issand Jeesus, täida mind oma rahuga, kuna sa oled öelnud, et see kuulub mulle! Seetõttu ma võtan selle vastu oma hinge.“ Sa ei saa seda kuidagi muudmoodi üles õhutada või laulu või ülistuse kaudu endasse toppida. See lähtub vaid sellest, et sa oled rajatud ja juurdunud ilmutusse Jumala armastusest sinu vastu. See ei lähtu ka ühestki tundest, vaid Sõnast, mida Ta ise on rääkinud: „Minu kojas on küllaldaselt toidust!“

4. Võta Jumala Sõna ja purusta sellega kõik oma hirmud, süütunne ja hukkamõist. Hülga see kõik, sest see pole Jumalast! Sa võid öelda: „Las Saatan rünnata mind oma valedega. Mu Isa teab seda kõike ja on juba andestanud mulle ning puhastanud mind. Seetõttu pole enam mingit süüdistust ega hukkamõistu! Olen täiega vaba!“

Mu armsad, ma usun, et kui te paluks Püha Vaimu abi just praegu, et haarata kinni sellest tõest – et saada rajatud ja juurdunud sellesse – siis kõik eesootavad päevad saavad olema parimad kui eales varem. Te võite öelda: „Issand Jeesus, ma tean, et saan eksima tulevikuski, kuid miski ei saa mind kõigutada, kuna mul on kõik, mida vajan, et saavutada võit ja elada selles!“

Mine siis Tema varaaita ja saa osa kõigest sellest, mille su armastav Isa on su jaoks valmis pannud!

teisipäev, 16. august 2011

LÕPETA KERJUSENA ELAMINE

Oled sa väsinud elamast kui kerjus, samal ajal, kui kõik, mida vajad, on sinu jaoks valmis pandud? Võib-olla on su fookus vales kohas? Kipud sa ehk jääma kinni oma nõrkustesse, kiusatustesse ja mineviku läbikukkumistesse? Kas sügavale oma südamesoppi vaatamine heidutab sind? Oled ehk lasknud süütundel sisse hiilida?

Mu armsad, te peaks vaatama ainuüksi Jeesusele – oma usu alustajale ja lõpetajale! Kui Saatan tuleb ja viitab teatud nõrkustele su südames, on sul täielik õigus öelda talle: „Mu Jumal juba teab sellest, kuid Ta armastab mind sellegipoolest! Ta on andnud mulle kõik, mida vajan, et saavutada võit ja hoida seda.“

„Et olgu mis tahes, milles meie süda meid süüdistab, Jumal on siiski meie südamest suurem ja tema teab kõik.“ (1 Johannese 3:20). Ta teab sinust kõike ja ometigi armastab sind piisavalt, et öelda: „Tule sisse ja võta kõike, mida vajad! Mu varaait on sinu jaoks avatud!“ Tema varaaida uksed on pärani valla ja Tema rikkused ülevoolavad. Jumal õhutab sind minema julgusega armu aujärje ette, saamaks halastust ja leidmaks armu abiks parajal ajal! (Heebrealastele 4:16).

Kui palju aastaid oled sa viibinud väljaspool? Sul on Isa, kes on pannud valmis võrratud aarded ja varustatuse su jaoks ja ometigi oled sa jätnud need välja võtmata. Kadunud poja lugu näitab meile, et minnes sisse ja nautides oma isa varandust, sai kadunud poeg neist osa kahel viisil. Ta võis elada oma maist elu, kogedes täit andestust, rahu, rõõmu ja hingamist ja kui lõpuks surm teda tema igavikulise pärandi juurde viis, sai ta taaskord nautida kõike seda, mida oli kogenud juba maa peal olles.

Pole kahtlustki, et vanem poeg oli see, kes sai suurema patuga hakkama. Ta oli püsinud kodus, olnud sõnakuulelik ega vedanud kunagi oma isa alt. Tõsi küll, Isa poolt antud vahendite raiskamine kergemeelsele elule on samuti patt, kuid suurim patt on keelduda Jumala suurest armastusest ja jätta vastuvõtmata Tema rikkalikud aarded, mille Ta on meile kinkinud väga kõrget hinda makstes.

Kadunud poega ei nuheldud ega sõideldud tema patu pärast, nõnda nagu seda ei tuletatud talle ka pidevalt meelde. Seda seetõttu, et Jumal ei lase patul saada taastamise keskpunktiks! Kuna tõeline meeleparandus ja kurvastus olid juba aset leidnud, oli aeg liikuda edasi banketilaua juurde, saamaks osa tõelisest peost! Isa ütles vanemale pojale: „Ta oli kadunud, kuid on nüüd tagasi kodus. Ta on andeks saanud ja seetõttu on aeg rõõmustada ja olla õnnelikud!“

esmaspäev, 15. august 2011

BANKETT

„Tema on mind viinud pidukotta, ja selle lipp mu kohal on Armastus.“ (Ülemlaul 2:4). Kadunud poja tähendamissõnas ei kogenud isa täit rõõmu enne, kui sai istuda pidukojas koos oma pojaga. Ta tahtis olla kindel, et poeg teab, et talle on andeks antud ja kogu ta paturegister on kustutatud. Seetõttu pididki nad istuma ühes lauas – nautides pidurooga!

Kui sa oleksid sel hetkel aknast sisse vaadanud, oleksid sa näinud noort meest, kes oli just äsja saanud osa tõelisest ilmutusest Jumala armastuse kohta: ta tantsis! Seal oli palju muusikat ning ta oli rõõmus ja õnnelik. Ja ta isa oli samuti rõõmus oma poja üle, naeratades igakord, kui teda vaatas! (Luuka 15:24, 25)

Hirmupilv ei matnud enam seda nooremat poega enese alla. Ka ei kuulanud ta enam vaenlase vanu valesid stiilis: „Nagunii lõpetad sa omadega seaaedikus! Sa pole väärt sellist armastust…“. Ei. Ta võttis vastu oma isa armastuse ning kuuletus korraldusele minna julgelt oma isakotta ja võtta sealt kõike, mida ta vajas. Ta kuulis oma isa sosistavat nii talle kui ta vanemale vennale: „Kõik, mis mul on, on sinu. Sa ei pea enam kunagi tundma nälga ega üksildust, olles äralõigatud minu varaaidast.“ (Luuka 15:31).

Mu armsad, selles peitub Jumala armastuse täius kõiges oma hiilguses! Selles, et isegi meie kõige pimedamal tunnil Jumal mitte ainuüksi ei võta meid vastu ega vii oma kotta, aga Ta ka ütleb: "Tooge nuumvasikas, söögem ja olgem rõõmsad. Minu pidukojas on piisavalt selleks, et pidada pidu mu armastatud lapse auks!" (vaata Luuka 15:22-24).

Tänapäeval on meil veelgi parem tõotus: „Ning ära tunda Kristuse armastust, mis ületab iga tunnetuse, et te oleksite täidetud Jumala kogu täiusega. Aga Jumalale, kes meis tegutseva väega võib korda saata palju rohkem, kui oskame paluda või isegi mõelda.“ (Efeslastele 3:19-20).

Siin on Jumala armastav tõotus meile: „Ma pakun sulle rikkalikku, ülevoolavat täiust – varustatust iga kriisi jaoks kui rõõmu kõigiks su elupäevadeks. Sa võid minna mu varaaita ja võtta selle kõik!“

reede, 12. august 2011

JUMALA VARUSTATUS JA TINGIMUSTETA ARMASTUS

Tähendamissõna kadunud pojast puudutab tegelikult kahte poega – ühte poega, kelle enda varud jõuavad lõpukorrale ja teist poega, kes keeldub saamast osa oma isa võimalustest. See tähendamissõna räägib ka Isa tingimusteta armastusest ja varustatusest tema kojas.

Noorem poeg läks isa juurde ja ütles: "Isa, anna mulle kätte see osa varandusest, mis saab minule!" (Luuka 15:12). See osa, mille ta kätte sai – ja mille ta ka laiaks lõi – esindab tema enda huvisid: tema andeid, võimeid ja kõike muud, mille abil ta oli harjunud elu -ja selle raskustega toime tulema. Ta ütles: „Ma olen piisavalt tark ja nutikas ning hea taustaga. Võin minna, kuhu iganes ja saada omal käel hakkama!“

See noorema poja suhtumine kirjeldab paljusid tänapäevagi kristlasi. Samas aga, niipea, kui olukorrad raskeks muutuvad, on korraga me endi vahendid otsas! Me oleme kärmed kulutama kõike, mis meil on, iseendi peale! Oleme võimelised leidma ka väljapääsuteid teatud raskustest ning ammutama seesmist jõudu teatud katsumuste jaoks, kuid varem või hiljem niidab hinges valitsev põud meid siiski maha! Sa oled omadega õhtal ega tea enam, mis suunas minna. Ka su sõbrad ei oska sind aidata. Tunned end tühja ja haigetsaanuna ning su sees pole enam midagi, millest ammutada. Sa oled omadega läbi ja su võitlused on võideldud! Kõik, mis sulle on jäänud, on hirm, masendus, tühjus ja lootusetus.

Tiirled sa endiselt Saatana seaküna ümber, ahmides tühjust ja surres nälga? Sest just sama lugu juhtus kadunud pojaga! Tal endal polnud enam midagi, millest ammutada! Ta oli kulutanud ära kõik oma vahendid ja mõistis nüüd, kuhu enese peale lootmine ta välja oli toonud. Ja just sel hetkel meenusid talle isakoja rikkalikud annid. Ta ütles: „Mina nälgin siin, aga mu isakojas on piisavalt toidust, mida teistelegi jagada!“ Ja ta otsustas minna tagasi ning saada osa oma isa rikkalikust varustatusest!

Sellest tähendamissõnas pole üht ainsatki sõna, mis viitaks asjaolule nagu oleks kadunud poeg tulnud tagasi koju armastusest oma isa vastu. Tõsi küll – ta oli valmis meelt parandama. Muide, ta langes isegi põlvili isa ette maha, öeldes nuttes: „Isa, anna mulle andeks! Olen patustanud sinu ja Jumala vastu. Ma ei ole väärt, et tulla tagasi su kotta.“, kuid ta kunagi ei öelnud: „Isa, ma tulin tagasi, sest ma armastan sind!“

See lugu on kinnitus sellest, et Jumala armastus meie vastu pole seotud ühegi tingimusega ega sõltu ka meie armastusest Tema vastu. Tõde on see, et Tema armastas meid isegi siis, kui meie oma südameis Temast alles kaugel olime. Vat see on tingimusteta armastus!

neljapäev, 11. august 2011

IGAVIKU AARDED

Sa ei saa lahutada Jumala varustatust Tema armastusest, mis on seotud juba meie jaoks valmis pandud külluslike rikkustega. Ta on valmistanud oma varustuse iga meie kriisiolukorra jaoks, aitamaks meil elada võidukalt igal ajal!

Olin juba nädalaid palunud järgmist palvet: „Issand ma tahan tunda sinu südant. Mul pole võimalik saada ilmutust sinu armastuse kohta ühestki minu raamatukogus olevast raamatust ega isegi kõige pühama mehe käest, kes eales maa peal elanud. Ma võin seda saada vaid sinu käest. Ma igatsen oma isikliku ilmutuse järele sinu armastusest minu vastu ja seda otse sinu südamest! Ma tahan seda näha nii selgelt, et see muudaks minu eluviisi ja teenistust.“ Seda palvet paludes ma ei teadnud, mida oodata. Tormab see ilmutus Tema armastusest mu südamesse kui suur auline hoovus? Või ilmub see nii võimsa nägemusena, et võtab mu hingetuks? On see ehk tunne, mis paneb mind tundma end väga erilisena Ta silmis või hoopis üks puudutus Temalt, mis on nii ehe, et muudab mind igaveseks? Ei. Jumal kõnetas mind läbi ühe väga lihtsa salmi: „Sest nõnda on Jumal…armastanud…et Ta andis…“ (Johannese 3:16). Tema armastus on seotud Tema auliste rikkustega – Tema rikkaliku varustusega meie suhtes!

Piibel ütleb, et meie armastus Issanda vastu väljendub meie sõnakuulelikkuses Talle. Kuid Tema armastus meie vastu väljendub hoopis teisel moel – Tema andmises! Sa ei saa tunda Teda armastava Jumalana enne, kuni pole näinud Teda andva Jumalana. Sest Jumal armastas meid nii väga, et Ta investeeris oma Poega Jeesusesse kogu Isa au, aarded ja rikkused ning andis Ta seejärel meile! Kristus on Jumala kingitus meile.

„Sest Jumalal on olnud hea meel lasta kogu täiusel temas elada.“ (Koloslastele 1:19). „Sest temas elab kogu jumalik täius ihulikult, ja teie olete saanud osa tema täiusest, kes on iga valitsuse ja meelevalla pea.“ (Koloslastele 2:9-10). Ehk teisisõnu: Temas peitub kogu varustatus – kõik, mida sa vajad!

Väga vähesed kristlased võtavad aega, et omistada kõik see, mille Jumal on neile tasuta valmis pannud. Me miskipärast ei võta neid omaks, mistõttu sageli need rikkused, mis on peidus Kristuses, jäävadki kasutamata! Millise šoki osaliseks me küll saame, kui ükskord igavikku jõuame! Sest siis näitab Jumal meile kõiki neid rikkusi, mille Ta oma armastuses meile valmis seadis, kuid mida me iialgi ei kasutanud.

kolmapäev, 10. august 2011

USKUDES JUMALA ARMASTUSSE

Püha Vaim on juhtinud mind palvetama suurema arusaamise pärast Jumala armastusest. Peale seda, kui olin lugenud 1 Johannese 4:16, mõistsin, kui vähe ma tegelikult tean Jumala armastuses elamisest ja käimisest. „Ja me oleme tunnetanud ja uskunud armastust, mis Jumalal on meie vastu. Jumal on armastus ja kes püsib armastuses, püsib Jumalas ja Jumal püsib temas.” (1 Johannese 4:16).

Ma usun, et enamus kristlasi teab Jumala armastusest enda vastu vaid teoloogilisel tasandil. Nad on lugenud armastuse kohta Piiblist ning kuulnud sel teemal erinevaid jutlusi ja ometigi piirdub nende arusaam lastelaulust tuntud refrääniga: „Ma tean, et Jeesus armastab mind, sest Piibel ütleb nii!“ Me kõik usume, et Jumal armastab meid ja kogu maailma ning kõiki „kadunud hingi“, kuid see on kõigest abstraktne usk! Pole just eriti palju neid kristlasi, kes suudaksid täie meelevallaga väita: „Jah ma tean, et Jeesus armastab mind ja mul on täielik arusaam Tema armastusest enda vastu.

See on aluseks kogu mu igapäeva elule.“ Paljude kristlaste igapäeva elu aga ei ole rajatud usule Jumala armastusest. Selle asemel elavad nad hoopis süütunde, hirmu ja hukkamõistu all. Kuid Jumal ei päästnud sind selleks, et panna sind elama süütunde alla. Jeesus ütles: “Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, kes kuuleb minu sõna ja usub teda, kes minu on saatnud, sellel on igavene elu, ning ta ei lähe kohtu alla, vaid on läinud surmast ellu.” (Johannese 5:24).

“Nii ei ole nüüd enam mingit hukkamõistu neile, kes on Kristuses Jeesuses.” (Roomlastele 8:1). Kogu hukkamõist ja süütunne lähtuvad ilmselgelt Kuradist. Hukkamõistu teine tähendus on ka raev või viha, mis tähendab seda, et sa ei kuulu kohtu alla; et suurel Kohtupäeval pääsed sa Jumala vihast. Kuid hukkamõist tähendab ka “tunnet, et ma ei vasta standarditele.” Kuid Jumala Sõna õpetab meile, et ükski usklik ei tohiks kunagi tunda, et ta pole piisavalt hea või et ta ei vea välja!

“…et Kristus usu kaudu elaks teie südameis ning te oleksite juurdunud ja kinnitatud armastuses, et te suudaksite koos kõigi pühadega tunnetada, milline on armastuse laius ja pikkus ja sügavus ja kõrgus, ning ära tunda Kristuse armastust, mis ületab iga tunnetuse, et te oleksite täidetud Jumala kogu täiusega.” (Efeslastele 3:17-19). „Juurdunud ja kinnitatud“ tähendab siin „enda alla sügava ja tugeva aluse rajamist, mis tugineb teadmisele ja arusaamisele Jumala armastusest sinu vastu.“ Ehk teisisõnu: teadmine Jumala armastusest peab saama alustõeks, millele rajada kõik ülejäänud tõed!

Jumal armastab sind!

teisipäev, 9. august 2011

RIIETA MIND, JEESUS

Pange ülle Jumala sõjavarustus, et te suudaksite seista kuradi salanõude vastu!“ (Ef. 6:11).

Kallis Jeesus,

Sa ütlesid, et ma seisaksin vastu Saatanale ja ta põgeneb mu eest,
​kuid ma ei suuda vastu seista.
Sinul on kogu vägi vastuseismiseks, mida ma vajan,
mistõttu anna mulle palun jõudu vastu seista.
Sa ütlesid, et ma võin liigutada mägesid,
​kui mul vaid oleks sinepiiva suurust usku;
ometigi mu mägi ei liigu,
​kuigi mu usk sinusse on nii suur kui veel olla annab.
Sina oled loonud taeva ja maa,
​palun liiguta siis ka minu mäge.
Sa ütlesid: „Põgene kurjuse eest!“
​ja ma jooksin nii kuis jaksasin,
kuid patt sai mind ikka kätte
​keset mu suurimaid jõupingutusi.
Sinul on vägi
​üle kõigi vaenlase vägede,
mistõttu imede ja tunnustähtede kaudu
​vabasta mind Saatana lõksust.
Mul pole isegi jõudu, et riietada end kõige sõjavarustusega,
​mistõttu riieta palun sina mind kui mu relvakandja.
Tee mu heaks seda, mida ma tean, et ma ise ei suuda teha.

esmaspäev, 8. august 2011

JOOSEP VASTAS JUMALA VAIMU KUTSELE

Jumala Vaim on alati kutsunud inimesi enese ligi – pühaduse, südame puhtuse ja eraldatud elu juurde – ja iga põlvkonna seas on üks käputäis, kes ka vastab sellele kutsele. Joosep tegi seda väga varases nooruses. Tema kümme vanemat venda said samuti kutse alistuda ja elada õigluses, kuid nemad otsustasid jääda maailma.

Vähemalt kahel korral said kõik Jaakobi pojad osa Jumala Vaimu selgest kutsest. Esimene kord oli siis, kui Jaakobehitas altari Iisraeli Jumalale (1Moosese 33:18-20). Ta kutsus oma pojad sinna altarile ülistama koos iseendaga; kummarduma Issanda ette ja järgima Teda, kuid Joosepi vennad pöördusid hoopis kättemaksu ja verevalamise teele. Teine kord, mil Jumal neid kümmet venda väga selgelt kutsus, oli Peetelis. Jaakob teadis, et ta pojad on seotud ebajumalate kummardamisega, olles hüljanud Jumala kutse pühale ja õigeksmõistetud elule, mistõttu ta hoiatas neid:"Kõrvaldage võõrad jumalad, kes teie keskel on, ja puhastageendid ning vahetage riided! Ja me võtame kätte ning läheme üles Peetelisse ja teeme sinna altari Jumalale, kes mind kuulis mu ahastuse ajal ja oli minuga teel, mida käisin." (1 Moosese 32:2-3).

See on üks selgemaid kutseid kogu Jumala Sõnas üldse! Fraas „vahetage oma riided“ tähendab heebrea keeles vaimulikku ja moraalset südame ja mõtete puhastamist. Ja väliselt Jaakobi pojad isegi alistusid: „Siis nad andsidJaakobile kõik nende käes olevad võõrad jumalad jakõrvarõngad…“ (1Moosese 32:4), kuid nende meeleparandus oli vaid väline – nende süda jäi tegelikult muutmata ja nad pöördusid koheselt tagasi oma mässumeelsuse, vihkamise, kadeduse ja tülitsemiste juurde!

Kuid Joosep erines oma vendadest: tema meeleparandus lähtus otse südamest. Ta vastas Jumala Vaimu kutsele ja otsustas täiega järgida Jumalat. Keset õelust ja kurjust täis keskkonda, säilitas Joosep oma puhta südame ja puhtad käed.

Joosep saadeti välja karjamaale aitamaks oma vendi kanda hoolt pere karjade eest. Kuid ta kurvastus peagi, kuna ta vennad kõnelesid ja elasid nagu viimsed kui paganad! Ta puhas süda sai murtud täna omaenda peres valitsevale kurjusele. Ja Joosep kandis isale ette nen dehalva kuulsuse. (1Moosese 37:2), Joosep puistas oma südant isa ees, öeldes: „Isa, sa ei kujuta isegi ette, kuidas nad elavad. Nad räägivad su Jumala vastu ja kurvastavad Teda!“

Üks Joosepi pataljoni tunnustest on see, et nad kurvastavad patu pärast! Nad on hüljanud kõik ebajumalad ja on täiega armunud Jeesusesse; nende südamed on süüdatud pühadusest! Nad näevad üle maa vohavat pattu, kuid veelgi enam tunnevad kurvastust patu pärast, mis valitseb koguduses. Ja nad hüüavad kogu hingest: „Oo Isa, vaata ometi, mis toimub su laste keskel!“ Kui sina kuulud ka sellesse viimsete aegade pataljoni, siis sa ei saa vaadata patule läbi sõrmede. Pigem peaks su sees midagi tõusma ja ütlema: „Oo Jumal, ma ei kannata seda, mida sinu nimele tehakse!“ ja sa hakkad palvetama. Mitte inimeste vastu, vaid deemonlike jõudude vastu, mis on sillutanud tee Jeesuse Kristuse kogudusse!

reede, 5. august 2011

JOOSEPI SUURIM KATSUMUS – JUMALALT SAADUD SÕNA!

„Ta läkitas nende eele mehe: Joosep müüdi orjaks…kuni Issanda sõna läks täide, tema kõne tegi ta puhtaks.“ (Psalmid 105:17, 19). Joosep koges mitmesuguseid katsumusi ja proovilepanekuid, kuid tema suurimaks väljakutseks osutus sõna, mille Jumal oli talle andnud!

Mõelge korraks kõigele, millest Joosep pidi läbi minema: vaid 17-aastasena kooriti ta täiesti paljaks ja visati pimedasse auku, et ta surnuks näljutada. Tema kalgi südamega vennad vaid naersid ta armu saamise palvete üle ja müüsid ta ismaeliitidest kaupmeestele maha, kes viisid ta Egiptuse orjaturule ja müüsid ta omakorda tavaliseks orjaks.

Ometigi polnud Joosepi suurimaks katsumuseks hüljatus oma vendade poolt või isegi inimväärikuse alandamine, kogedes nii orja staatust kui vangipõlve. Ei! Mis Joosepit tegelikult segadusse ajas ja täiega proovile pani, oli selge sõna, mida ta oli kuulnud Jumalalt! Jumal oli ilmutanud talle läbi unenägude, et talle saab osaks suur võim, mida ta saab kasutada Jumala auks. Et tema vennad saavad kord kummarduma tema ees ja et temast saab paljude inimeste võrratu päästja.

Ma ei usu, et ükski neist tõotustest oleks tähendanud suurt ego laksu Joosepi jaoks. Ta süda oli nii Jumalas kinni, et pigem muutis see sõnum ta alandlikuks oma tuleviku ees: „Jumal, sa oled pannud oma käe mu üle, et lasta mul olla osa sinu suurest ja igavikulisest plaanist.“ Joosep oli õnnistatud ainuüksi teadmisest, et ta saab mängima tähtsat rolli Jumala plaani täitumisel! Kuid Joosepi eluolukorrad olid täielikus vastuolus kõige sellega, mida Jumal oli talle südamele pannud. Hoopis tema oli teener, kes pidi kummardama teisi! Kuidas sai ta üldse uskuda, et päästab ühel päeval suuri rahvahulki, kui oli ise tegelikult ori? Eeldatavasti mõtles ta: „See pole üldse loogiline! Kuidas saab Jumal juhtida mind vangikongi ja unustusse? Jumal ütles, et õnnistab mind, kuid taolistest asjadekäigust ei rääkinud Ta sõnagi!“

Joosep teenis 10 aastat ustavalt Pootifari kojas, kuni saabus aeg, mil temast saadi valesti aru ja ta kohta räägiti valesid. Tema võit kiusatuse üle magada Pootifari naisega kupatas ta hoopis vangikongi. Need olid kindlasti ajad, mil ta esitas endale raskeid küsimusi: „Kas ma kuulsin ikka õigesti Jumalalt? Ega mu enese uhkus ometigi neid unenägusid mõjutanud? Oli ehk mu vendadel õigus? Võib-olla kõik need asjad juhtuvad selleks, et korrigeerida mind mõne isikliku iha tõttu?“

Mu armsad, on olnud aegu, kus Jumal on mullegi näidanud asju, mida Ta minu jaoks soovib – nii jumalariigi töö, teenistuse kui kasulik olemise suhtes. Ometigi, iga mu olukord oli täiesti risti-vasta Tema öeldule ja ma mõtlesin endamisi: „Oh Jumal, see ei saanud vist küll sinust olla. Ju mu omaenda liha rääkis.“ Jumala poolt antud sõna pani mind proovile, kuid Jumal on andnud meile oma tõotused ja me võime uskuda neisse kõige täiega! Kõigisse neisse!

neljapäev, 4. august 2011

IGA SÕNA JA TÕOTUS TÄITUSID

Ühel pimedaimal ja raskeimal ajal oma elus tundis Joosep end üksikuna, olles täiesti valmis loobuma oma unistustest ning seades samal ajal küsimärgi alla oma eksistentsi Jumalas. Kui korraga tuli kutse ühelt vaarao valvuritelt: „Joosep! Sea end korda – vaarao kutsub sind!“ Ma usun, et sel hetkel tuli Jumala Vaim võimsalt Joosepi üle ja ta süda põksus ärevusest, sest ta oli kohe kohe teada saamas, milleks kõik see eelnev oli tegelikult vajalik olnud.

Eeldatavasti mõtles ta habet ajades ja juukseid kammides, et: „Nüüd on Jumala tõotuste täitumise aeg käes. Nüüd võin olla kindel, et tõesti kuulsin õigesti Ta käest! Saatanal pole olnud mingit meelevalda ja mu elu pole raisku läinud. Jumal on hallanud seda kõike kogu selle aja vältel!“

Ja mõne hetke pärast seisiski ta vaarao palge ees, pannes hoolega tähele tolle unenägu. Joosep andis sellele ka tõlgenduse, rääkides saabuvatest nälja-aastatest ja sellest, et vaarao peab kokku koguma ja hoiule panema kogu rahva viljavarud. „Ja nüüd vaarao vaadaku välja üks mõistlik ja tark mees ja seadku Egiptusemaa üle.“ (vt. 1Moosese:41). Vaarao vaatas ringi ja pöördus siis Joosepi poole, öeldes: „Sina! Joosep! Ma panen sind teiseks valitsejaks enese järel ja ainuüksi minul on rohkem võimu kui sul. Sina ole selle kõige ülevaatajaks!“

Kui kiiresti oli kogu olukord muutunud! Ja saabus päev, mil Joosep seisis oma vendade ees, öeldes: „Te mõtlesite küll mu vastu kurja, aga Jumal pööras selle heaks, et teha, mis tänapäeval ongi tehtud: hoida palju rahvast elus.“ (1Moosese 50:20). „Seepärast Jumal läkitas mind teie eele kindlustama teile järeltulijaid maa peal ja hoidma teid elus, pääsemiseks paljudele. Niisiis ei ole teie mind läkitanud siia, vaid Jumal, ja tema on mind pannud vaaraole isaks ja isandaks kogu ta kojale ning valitsejaks kogu Egiptusemaale.“ (1Moosese 45:7-8).

Armas Jumala püha, üsna pea mõistad sinagi, milleks kõik su praegused põletavad katsumused vajalikud olid. Jumal täidab oma tõotuse, mille Ta sulle kord andis ja korraga on kõik nii selge. Sa näed, et Ta ei hüljanud sind kunagi, kuid Ta pidi viima sind läbi selle teekonna, et treenida sind, valmistada sind ette ja õpetada sind usaldama Teda kõiges. Ta on planeerinud ette ühe aja, mil kasutada sind ja see aeg on alles ees!

kolmapäev, 3. august 2011

JOOSEP JA JUMALA SOOSING

Kas meie Taevane Isa eelistab ühtesid oma lapsi teistele? Kas Piibel ütleb, et Jumal teeb vahet inimeste vahel? Kui asi puudutab päästet ja Tema imelisi tõotusi, siis Jumal kohtleb kõiki võrdselt. Küll aga laseb Ta oma erilisel soosingul saada osaks neile, kes vastavad kogu südamest Tema kutsele ja pühenduvad Talle kõige täiega!

Iiob ütles: „Sa andsid mulle elu ja osaduse, ja su hoolitsus hoidis mu vaimu.“ (Iiob 10:12). Taavet ütles: „Sest sina, Issand, õnnistad õiget; sa ehid teda oma hea meelega kui kaitsevarjuga.“ (Psalmid 5:13).

Meie Taevane Isa laotab erilise rüü nende üle, kes täielikult andnud Talle oma südame: „Mina rõõmutsen väga Issandas, mu hing ilutseb mu Jumalas, sest ta on mind riietanud päästeriietega, katnud õiguse kuuega…“ (Jesaja 61:10).

Joosep vastas Püha Vaimu kutsele, alistades Talle kõik ja meelehea märgiks oma Isalt, sai ta kuue, mis eraldas teda teistest. Kuid sellel Isalt saadud soosingul oli oma hind! See läks Joosepile maksma kõik tema suhted ning ta koges hüljatust, mittemõistmist ja pilget: „…siis nad (tema vennad) vihkasid teda…“ (1Moosese 37:4). Kuid miks ta vennad pöördusid ta vastu? Vastus sellele küsimusele peitub salmis 11: „Ta vennad said temale kadedaks...“. Kui nad nägid seda kuube, mida Joosep kandis, teadsid nad, et see peegeldab isa soosingut ja õigsust. Ja nad vihkasid seda, kuna see tuletas neile meelde Püha Vaimu kutset, mida nemad olid ignoreerinud! Joosep oma olemisega tõi päevavalgele nende pool-leige elustiili.

Nimelt istusid ta vennad niisama, kulutades aega tühja keelepeksu ja enesekesksuse peale. Nende südamed olid haaratud maadest, varadest ja tulevikust, kuid Joosepi süda oli hoopis kusagil mujal. Tema rääkis Jumala asjadest; üleloomulikest lugudest. Jumal oli andnud talle unenägusid, mis tol ajal olid võrdsed Jumala hääle kuulmisega.

Leiged kristlased su ümber tahavad rääkida oma autodest, majadest ja tööpaikadest, samal ajal kui sina räägiks pigem igavikulistest asjadest ja sellest, mida Jumal on sulle rääkinud. Üsna peagi muutud sa põlualuseks ja samas nad kadestavad sind, kuna sa esindad Püha Vaimu kutset, mille nemad on hüljanud!

Jah, Joosep oli teisest puust ja see erinevus tõi endaga kaasa vendade vihkamise ja kadeduse. Ja mu armsad, sama juhtub teiegagi, kui olete täielikult „müüdud“ Kristusele!

teisipäev, 2. august 2011

JOOSEPI PATALJON

Las ma tutvustada teile Joosepi pataljoni – viimse päeva usklike kogukonda, kes täielikult pühendunud Issandale. Nad suhtlevad Jumalaga igapäevaselt ning on juhitud Vaimust iga väiksemagi detaili puhul oma elus. Praegu on nad aga läbimas oma elu suurimaid katsumusi, et siseneda paika täis Jumala ilmutusi, tarkust ja viljakust. Jumal teeb oma tööd nende sees, jagades oma tõde ja tarkust ja üsna pea saabub aeg, mil Ta kutsub nad esile nõnda nagu Ta kutsus Joosepitki!

Enamus tänapäeva kogudusest kogeb laialdast vaimset põuda: üsna pinnapealsed jutlused, surnud kuulajad ja „elav“ ülistus, mida tegelikult ei toeta puhas ja õiglane elu Jumala ees. Jumal aga on alati toimetanud ammu enne igat vaimulikku põuaaega koguduses. Ta on iga põlvkonna ajal liikunud ees, et valmistada väljapääsuteed oma rahvale!

Jaakobi soo 75 liiget oleksid ülemaalise põua tõttu kõik surnud (ja Iisraelile antud tõotus oleks hävinud), kui Jumal poleks toimetanud ammu enne seda kõike. Muide, juba 20 aastat enne põua saabumist, oli Jumal käivitanud ühe plaani, et päästa oma rahvas hävingust.

Jumal saatis Joosepi Egiptusesse ette! 20 aastat tegi Ta selle mehega tööd – eraldas ta, pani ta proovile, valmistas ette kõrge positsiooni jaoks – sest Joosepist pidi saama Jumala väljavalitu elu päästja. Ta hoidis Joosepit pidevas rambivalguses, et too võiks olla valmis saabuvaks kaoseks ja surmaks!

Mu armsad, nõnda nagu Jumal eraldas Joosepi, nõnda on Tal ka tänapäeval oma Joosepi pataljon, kes hetkel varjul teiste eest. Nad viibivad kannatuste ahjus, proovilepanekute vanglas ja katsumuste ning kiusatuste lahingväljadel. Nad on suremas sellele maailmale, igatsemata grammigi selle aust, kuulsusest, rahast või naudingutest. Küll aga suureneb nende nälg Jumala järele, et olla lähedases osaduses Temaga ja tunda Tema südant ning kuulda Ta häält.

Sa ei pruugi mõista kõiki neid mõistatuslikke katsumusi, proovilepanekuid ja hädasid oma elus. Kuid kui süda on täielikult pühendatud Kristusele ja Tema järgimisele, võid sa kindel olla, et Jumalal on oma kindel eesmärk selle kõige keskel – Ta tahab sind liita Joosepi pataljoniga!

esmaspäev, 1. august 2011

JUMAL ON TEGEMAS UUT

Kui sageli oled sa kuulnud kristlasi ütlevat: „Jumal on tegemas uusi asju oma koguduses“? Nende „uute asjade“ all võib pidada silmas ärkamist, Püha Vaimu väljavalamist ja külastusi või Jumala liikumist. Samas aga sureb see „uus asi“ üsnagi kiirelt välja. Ja kui see on kord hääbunud, on seda üsna raske uuesti leida. Selliselt vaadatuna võib jääda mulje, et ju see siis polnudki Jumalast. Muide, kristlastest sotsioloogid on jälginud mitmeid selliseid külastusi ja avastanud, et taoliste sündmuste keskmine eluiga on umbes 5 aastat. Mina isiklikult usun, et Jumal on tegemas uusi asju oma koguduses just praegu. Samas aga ei leia seda võrratut Vaimu tööd vaid ühest kohast, aga ülemaailmselt.

Jumal ei alusta oma koguduses ühegi uue asjaga enne kui vana pole lõpule viidud. See piibellik printsiip, mis on kehtinud kiriku ajaloos läbi sajandite ja mida võib leida nii Vanas kui Uues Testamendis, valitseb iga Jumala tõelise liikumise üle. Ehk nagu Jeesus ütles: värsket veini ei saa panna vanadesse lähkritesse. (vt. Markuse 2:22).

Seda vanade asjade lõpetamise printsiipi enne uute asjade esilekerkimist mainitakse esimest korda Vanas Testamendis, kus jutt käib Siilo linnast. Jumal alustas oma püha tööga selles linnas kohtumõistjate ajastul (vt. Kohtumõistjate raamat 18:31). Siilo, kus asus ka Jumalale pühendatud pühapaik, oli kõikvõimalike religioossete tegevuste keskuseks tolleaegses Iisraelis.

Nimi Siilo tähendus on: „see, mis kuulub Issandale“. See räägib asjadest, mis esindavad Jumalat ja peegeldavad Tema olemust ning loomust. Jumal kõneles oma rahvaga Siilos; samuti oli see paigaks, kus Saamuel kuulis Jumala häält ja kus Jumal ilmutas oma tahet talle (vt. 1 Saamueli 1).
Jumal aga lõpetas oma kõnelemise Siilos tänu sellele, et preestrid olid muutunud laisaks ja kogu linn oli korrupeerunud. Jumal ütles Saamuelile: „Siilo on nii rüvetunud ega esinda enam seda, kes ma oma loomult olen. See koda ei ole enam minu oma. Ma olen lõpetanud sellega.“ Seega, Issand eemaldas oma ligiolu sellest pühakojast ja kirjutas selle uksepiidale „Iikabod“, mis tähendab „Issanda au on lahkunud“.

Jumal tegi täieliku lõpparve vanaga, kuid taaskord – alustas ka uue looga. Peale seda sai Jeruusalemma tempel tuntuks kui „Issanda koda“, kus Jumal ka kõneles oma rahvaga.

„Niisiis, kui keegi on Kristuses, siis ta on uus loodu, vana on möödunud, vaata, uus on sündinud.“ (2 Korintlastele 5:17).