esmaspäev, 26. august 2013

TEMA ARMU RIKKUSED by Gary Wilkerson

„Temas on meil lunastus tema vere läbi, üleastumiste andekssaamine tema armu rikkust mööda, millega ta meid on ülirikkalikuks teinud…“ (Efeslastele 1:7-8). Mul on tunne, et me kogudustes pole jõudnud hakata veel puudutamagi Tema armu pinnast. Me küll aegajalt ammutame paar sõõmu Tema armukarikast, kuid kogu ülejäänud aja ja teekonna sõltume ikka iseenese võimetest ja jõust.

See pole meie valida, millistes valdkondades peame sõnakuulelikkust üles näitama. Peame tegema seda, milleks Issand meid kutsub. Kui Kristus on öelnud, et peame uuesti sündima, omama usku, paluma ja otsima Tema palet, armastama oma ligimest ja armastama oma naist nagu Kristus kogudust, siis kõik Tema korraldused on „jah“ ja „aamen“. Ometigi eelistavad teatud kogudused olla sõnakuulelikud vaid teatud valdkondades, aga mitte kõigis. Nad rõhutavad evangeliseerimise, sotsiaalse õiguse, poliitilise aktivismi, vaeste teenimise või palve tähtsust ja kuigi nad ise seda ei tunnista, näevad nad teiste koguduste rõhuasetusi vähemana Jumala silmis endi omast.

Kuid ükski kogudus, mis „kütab“ ühe silindriga kaheksa silindri asemel, pole Jumalale meelepärane. Ta lihtsalt ei lase meil ignoreerida teatud käske. Ükski isik või kogudus, kes ei kuuletu Jumala korraldustele, elab sõnakuulmatuses. Samas jälle – täiuslik sõnakuulelikkus pole ka ainuüksi me endi teha. Põhjus, miks rõhutame teatud sõnakuulelikkuse valdkondi oma elus rohkem kui teisi, on selles, et neid on lihtsalt lihtsam täita kui teisi. Võime isegi saada tasu nende täitmise eest, kuid see pole üldsegi mitte asja mõte.

Rõõmurikas ja võidukas elu ei sõltu vähimalgi määral sellest, kas täidame edukalt Jumala korraldusi või põrume neis. See kõik on seotud ainuüksi sellega, kuidas me kuuletume Jumala korraldustele. Lapsena kirikus käies õpetati mulle, et võin tuua esile vaimulikke muudatusi läbi omaenese tahte. Noortejuhid ütlesid meile: „Võite ise end muuta, nii et kiusatused ei tuleks enam tagasi. Võite tõmmata end välja ükskõik, millest!“ Selleks ei kulu just palju aega, et mõista, kui tulutu ettevõtmine see on.

Asja tuum on selles, et mitte me ise ei pea enestes midagi muutma, vaid laskma Jumala armul väestada meid nii, et see toob esile soovitud muutused – nii meis kui meie maailmas.