ISSAND, AITA! by Jim Cymbala
David Jeremiah, minu kauaaegne sõber Shadow Mountain Kogukonna Kogudusest, on kuulutanud meie koguduses mitmeid kordi. Ta helistas meile niipea, kui tal vähk diagnoositi ja palus eestpalveid. Mitmed kuud hiljem tuli ta meile külla ja me pidasime üheskoos evangeelseid teenistusi. Ühtlasi kõneles ta ka ühel meie pühapäevasel jumalateenistusel. Kogu me kogudusel oli hea meel näha seda võrratut kristlikku venda, kelle eest kõik olid palunud.
Olles liigutatud kõigest sellest armastusest ja tänust, mida tema kohalolek esile tõi, mainis David hiljem kantslist: „Helistasin siia niipea kui oma haigusest teada sain, sest teadsin, kui väga te tähtsustate palvet. Muide, keegi just tervitas mind enne fuajees ja mainis: „Pastor Jeremijah, me tõesti hüüdsime Jumala poole te pärast!“ Ja just see ongi see põhjus, miks teile helistasin. Sest ma teadsin, et te palved pole vaid mingi mehaaniline tegevus, vaid ehe ja siiras appihüüd Jumala poole minu vajaduse pärast. Ja Jumal kandis mind imeliselt läbi!“
See on selle heebreakeelse sõna otsene tähendus, mida on Vanas Testamendis lugematuid kordi kasutatud, kui jutt käis rahva Jumala poole hüüdmisest. See tähendab häält tegema ja abi anuma, mis on tõelise palve tuum ja mis puudutab Jumala südant. Charles Spurgeon ütles kord, et „parim palve on see, mida ei saa nimetada muudmoodi kui vaid appihüüuna.“
Kas see pole mitte see, mida Jumal kutsub meid üles tegema läbi kogu Piibli? „Hüüa mind, siis ma vastan sulle ja ilmutan sulle suuri ja salajasi asju, mida sa ei tea!“ (Jeremija 33:3). Jumal ei ole kusagil eemalviibiv ja elust eraldatud. Ta on läbi sajandite öelnud: „Ma aitan sind, ma tõesti teen seda. Kui sa ei tea, kuhu pöörduda, pöördu minu poole. Kui oled valmis kõigele käega lööma, haara minul käest. Lase sel kõigel häälega esile tulla ja ma tulen ning aitan sind.“
__________
Jim Cymbala alustas Brooklyn’i Tabernacle kogudusega väikeses, viletsas seisus hoones, mis asus kahtlases linnaosas ja kuhu kuulus algul vaid 20 liiget. Põlise Brooklyn’i asukana on ta nii David kui Gary Wilkersoni pikaajaline sõber ja pidev kõneleja World Challenge’i poolt korraldatavatel pastorite ja juhtide konverentsidel.
Olles liigutatud kõigest sellest armastusest ja tänust, mida tema kohalolek esile tõi, mainis David hiljem kantslist: „Helistasin siia niipea kui oma haigusest teada sain, sest teadsin, kui väga te tähtsustate palvet. Muide, keegi just tervitas mind enne fuajees ja mainis: „Pastor Jeremijah, me tõesti hüüdsime Jumala poole te pärast!“ Ja just see ongi see põhjus, miks teile helistasin. Sest ma teadsin, et te palved pole vaid mingi mehaaniline tegevus, vaid ehe ja siiras appihüüd Jumala poole minu vajaduse pärast. Ja Jumal kandis mind imeliselt läbi!“
See on selle heebreakeelse sõna otsene tähendus, mida on Vanas Testamendis lugematuid kordi kasutatud, kui jutt käis rahva Jumala poole hüüdmisest. See tähendab häält tegema ja abi anuma, mis on tõelise palve tuum ja mis puudutab Jumala südant. Charles Spurgeon ütles kord, et „parim palve on see, mida ei saa nimetada muudmoodi kui vaid appihüüuna.“
Kas see pole mitte see, mida Jumal kutsub meid üles tegema läbi kogu Piibli? „Hüüa mind, siis ma vastan sulle ja ilmutan sulle suuri ja salajasi asju, mida sa ei tea!“ (Jeremija 33:3). Jumal ei ole kusagil eemalviibiv ja elust eraldatud. Ta on läbi sajandite öelnud: „Ma aitan sind, ma tõesti teen seda. Kui sa ei tea, kuhu pöörduda, pöördu minu poole. Kui oled valmis kõigele käega lööma, haara minul käest. Lase sel kõigel häälega esile tulla ja ma tulen ning aitan sind.“
__________
Jim Cymbala alustas Brooklyn’i Tabernacle kogudusega väikeses, viletsas seisus hoones, mis asus kahtlases linnaosas ja kuhu kuulus algul vaid 20 liiget. Põlise Brooklyn’i asukana on ta nii David kui Gary Wilkersoni pikaajaline sõber ja pidev kõneleja World Challenge’i poolt korraldatavatel pastorite ja juhtide konverentsidel.