SEST KEDA ISSAND ARMASTAB

Teatud aegadel oma teenistuses olen ahminud lausa õhku kõigi vaenlaste pärast, kes on tõusnud mu vastu. Kuid samas olid need ka ajad, kus kogesin Jumala distsiplineerimist kui saua oma turjal. Mäletan selgesti ühte aega, kus mind laimati ühest kui teisest otsast. Mitmedki jumalasulased tulid mu juurde küsima: „David, ma kuulsin neid kahtlasi lugusid su kohta. Vastavad need tõesti tõele? Kas kogu see värk sinu kohta tuleb Saatanalt või püüab Jumal sind kõnetada nende olukordade kaudu?“ Ainuüksi juba selline küsimus oli solvav, mistõttu kogu sellest kupatusest lähtuv emotsionaalne valu oli lämmatav. Kõik see möll minu ümber oli füüsiliselt väsitav, mistõttu suutsin vaevu vedada end kogudusse, et seal jutlustada. Üks hommik pidi mu naine mind sõna otseses mõttes toolilt püsti ajama, et minna teele. Poolel teel kirikusse ütlesin, et ma ei saa sinna minna. Ma lihtsalt ei suutnud enam seista silmitsi veel mõne uue näoga, kes mõtles, kas ma tõesti olen petis.

Lõpuks hüüdsin Jumala poole: „Mida ma küll olen teinud, et seda kõike kogema pean? Milles peitub mu patt?“ Mispeale Jumal juhtis mind Jeremija palve juurde: „Karista mind, Issand, aga õiglaselt, mitte oma raevus, et sa mind täiesti ei hävitaks.“ (Jeremija 10:24). Neist Jeremija sõnadest sai minu igapäevane palve läbi selle raske proovilepaneku aja: „Issand, korrigeeri mind ja mõista kohut, kui tarvis. Kuid palun – ära tee seda oma vihas! Veel mõni õel sõna ja see hävitaks mu! Palun ära põrmusta mind, Issand, sest olen juba niigi madalam kui muru!“

Millal iganes seda palvet palusin, kuulsin Jumalat vastamas mulle: „David, kui sind üldse korrigeerin, siis seda eelkõige seetõttu, et armastan sind. Sel katsumusel pole mingit pistmist minu kohtumõistmisega. Ma armastan sind ja tahan olla armuline sulle, mistõttu püsi kindlana ja näe mu au selles!“ Teadmine Tema aust viis mind tõelisse hingamispaika, kus Jumal kaitses mind igast küljest.

Armsad, olles saanud ilmutuse Jumala aust, ei pea te enam iial kartma Tema vihast korrigeerimist. Jah, Tal on kepp käes, aga seda õrnal ja armastaval moel. Jah, Ta distsiplineerib teid, aga seda armuliku kaastundega. Ta ei tee teile kunagi haiget ega heida teid kõrvale. Kas see ei pane me südameid sulama Ta ees kiituses? „Sest keda Issand armastab, seda ta karistab otsekui isa poega, kellele ta head tahab! (Õpetussõnad 3:12).