MESI OTSE TAEVAST
Me peame õppima võtma igat Jumala sõna vastu kui mett otse taevast. Sa võid mõõta iga uskliku armastust oma Issanda vastu selle põhjal, kui palju ta austab igat sõna, mis lähtub Jumala suust. Üks jutlustaja ütles kord: „Ma ei saa teenida viha täis Jumalat! Kuulutan vaid julgustavaid sõnumeid ja ei midagi muud. Jumal on armastus! Aitab küll neist nutulauludest ja ähvardustest!“ See mees ei tea midagi Jumala meest!
Jumal juhendas Hesekieli, öeldes: „Inimesepoeg, tõuse püsti, ma tahan sinuga rääkida!” Ta ütles mulle: „Inimesepoeg, mina läkitan sind Iisraeli laste juurde, vastupanija rahva juurde, kes on mulle vastu pannud; nemad ja nende vanemad on mu vastu üles astunud otse tänase päevani. Neil lastel on jultunud näod ja paadunud südamed…Aga sina, inimesepoeg, kuula, mis mina sulle räägin! Ära ole vastupanija nagu see vastupanija sugu! Ava oma suu ja söö, mis mina sulle annan!”…Siis ma vaatasin, ja ennäe, mu poole oli sirutatud käsi, ja vaata, selles oli rullraamat. Ta tegi selle minu ees lahti ja see oli mõlemalt poolt täis kirjutatud; sinna oli kirjutatud nutulaule, halinaid ja hädahüüdeid. (Hesekieli 2:1, 3-4, 8-10).
Prohvetite jaoks olid need Jumala nutulaulud kui mesi. „“Ära ole vastupanija.“ Kuidas sai Hesekiel üldse olla vastupanija? Mitte kuulutades tõde kohtumõistmise kohta, millest Jumal oli talle teada andnud. „Mu poole oli sirutatud käsi.“ See oli Jumala käsi! Jumala käsi sirutas talle rullraamatu, mis oli mõlemalt poolt täis nutulaule, halinaid ja hädahüüdeid ja mis kõik olid Jumala poolt kirjutatud. Mida pidi Hesekiel nende karmide sõnadega peale hakkama? Tal kästi avada suu ja süüa neid. Täita oma kõht nendega! Veelgi enam – Jumal ütles talle: „Inimesepoeg, söö, mis sulle antakse! Söö ära see rullraamat ja mine räägi Iisraeli soole!” Siis ma avasin oma suu ja ta andis mulle süüa selle rullraamatu. Ja ta ütles mulle: „Inimesepoeg, täida oma kõht ja toida oma sisemus selle rullraamatuga, mille ma sulle annan!” Siis ma sõin ja see oli mu suus magus nagu mesi.“ (Hesekieli 3:1-3). See oli roog otse taevast; manna, mis kastetud mee sisse! „Täida oma kõht ja toida oma sisemus selle rullraamatuga.“ Ehk teisisõnu – täida oma süda selle kõigega ja pea sellest kinni! „Siis ma sõin ja see oli mu suus magus nagu mesi.“
Jeremija ütles, et kõik vanaaja prohvetid hoiatasid kohtumõistmise ja häda eest. „Prohvetid, kes on olnud enne mind ja enne sind muistsest peale, on prohvetlikult kuulutanud paljudele maadele ja suurtele kuningriikidele sõda, õnnetust ja katku.“ (Jeremija 28:8). Kõik prohvetid elasid oma elu nii, et tuginesid igale sõnale, mis lähtus Jumala suust – oli selleks siis rõõmusõnum või hoiatav sõnum. Nad võtsid selle kõik vastu kui mee otse taevast!
Jumal juhendas Hesekieli, öeldes: „Inimesepoeg, tõuse püsti, ma tahan sinuga rääkida!” Ta ütles mulle: „Inimesepoeg, mina läkitan sind Iisraeli laste juurde, vastupanija rahva juurde, kes on mulle vastu pannud; nemad ja nende vanemad on mu vastu üles astunud otse tänase päevani. Neil lastel on jultunud näod ja paadunud südamed…Aga sina, inimesepoeg, kuula, mis mina sulle räägin! Ära ole vastupanija nagu see vastupanija sugu! Ava oma suu ja söö, mis mina sulle annan!”…Siis ma vaatasin, ja ennäe, mu poole oli sirutatud käsi, ja vaata, selles oli rullraamat. Ta tegi selle minu ees lahti ja see oli mõlemalt poolt täis kirjutatud; sinna oli kirjutatud nutulaule, halinaid ja hädahüüdeid. (Hesekieli 2:1, 3-4, 8-10).
Prohvetite jaoks olid need Jumala nutulaulud kui mesi. „“Ära ole vastupanija.“ Kuidas sai Hesekiel üldse olla vastupanija? Mitte kuulutades tõde kohtumõistmise kohta, millest Jumal oli talle teada andnud. „Mu poole oli sirutatud käsi.“ See oli Jumala käsi! Jumala käsi sirutas talle rullraamatu, mis oli mõlemalt poolt täis nutulaule, halinaid ja hädahüüdeid ja mis kõik olid Jumala poolt kirjutatud. Mida pidi Hesekiel nende karmide sõnadega peale hakkama? Tal kästi avada suu ja süüa neid. Täita oma kõht nendega! Veelgi enam – Jumal ütles talle: „Inimesepoeg, söö, mis sulle antakse! Söö ära see rullraamat ja mine räägi Iisraeli soole!” Siis ma avasin oma suu ja ta andis mulle süüa selle rullraamatu. Ja ta ütles mulle: „Inimesepoeg, täida oma kõht ja toida oma sisemus selle rullraamatuga, mille ma sulle annan!” Siis ma sõin ja see oli mu suus magus nagu mesi.“ (Hesekieli 3:1-3). See oli roog otse taevast; manna, mis kastetud mee sisse! „Täida oma kõht ja toida oma sisemus selle rullraamatuga.“ Ehk teisisõnu – täida oma süda selle kõigega ja pea sellest kinni! „Siis ma sõin ja see oli mu suus magus nagu mesi.“
Jeremija ütles, et kõik vanaaja prohvetid hoiatasid kohtumõistmise ja häda eest. „Prohvetid, kes on olnud enne mind ja enne sind muistsest peale, on prohvetlikult kuulutanud paljudele maadele ja suurtele kuningriikidele sõda, õnnetust ja katku.“ (Jeremija 28:8). Kõik prohvetid elasid oma elu nii, et tuginesid igale sõnale, mis lähtus Jumala suust – oli selleks siis rõõmusõnum või hoiatav sõnum. Nad võtsid selle kõik vastu kui mee otse taevast!