neljapäev, 9. oktoober 2014

RÕÕMU JA HÕISKAMISE VAIM

„Ja ta ütles neile: „Minge sööge rasvaseid roogi ja jooge magusaid jooke, ja läkitage osa neile, kellel midagi ei ole valmistatud! Sest see päev on pühitsetud meie Issandale. Ja ärge kurvastage, sest rõõm Issandast on teie ramm!” Ja leviidid vaigistasid rahvakogu, öeldes: „Rahunege, sest see päev on püha! Ja ärge kurvastage!” Siis läks kogu rahvas sööma ja jooma, läkitama teistelegi osa ja pidama suurt rõõmupidu, sest nad mõistsid sõnu, mis neile oli teatavaks tehtud.“ (Nehemja 8:10-11).

Mida iganes ka Jumala Sõna armastus pole taastanud ja meeleparandus endaga kaasa toonud – kõigi nendega kaasneb alati üks võimas rõõmu ja tähistamise laine. Tänapäeval aga valitseb imal ja võlts tähistamine – iseenda ja ebajumalateenistuse tähistamine, kus rahvas tantsib ümber kuldse vasika! Seetõttu on äärmiselt oluline, et oskaksime teha vahet tõelisel meeleparanduse rõõmul ja ebajumalasulaste võltsil rõõmustamisel.

Mooses ja Joosua tulid mäe otsast alla ja kuulsid laagris suurimat hõiskamist, mida eales kuuldud. „Ei see ole võiduhüüd, ei see ole kaotusekisa - mina kuulen lauluhäält.” (2 Moosese 32:18). Rahvas hõiskas, laulis ja tantsis ja Mooses teadis kohe, et see on neist endist. Ta teadis, et see on kangekaelne, mässumeelne rahvas, täis himusid, abielurikkumist, alastust ja sensuaalsust. See oli ebajumalateenistuse hüüd ja hõiskamine!

Kas sina suudaks neil vahet teha? Kui puudub igasugune kuulutus Jumala seadustest, mis tooks patutunnetusele; kui puudub rahvas, kes oleks silmili maas Jumala ees; kui puudub meeleparandus, siis puudub ka vaimulik hõiskamine ja jumalik laul! Ja selle asemel võid sa saada kaasatud hoopis ebajumalateenistuse laulmisse.

Miks oli Nehemja poolt kirjeldatud ärkamises nii palju rõõmu ja hõiskamise meelsust? „Sest nad mõistsid sõnu, mis neile oli teatavaks tehtud.“ (Nehemja 8:12). Ehk teisisõnu – nad mõistsid selle ära ja võtsid oma südameisse vastu, sellele kuuletudes!