TEMA TAGASITULEK ON SUUR RÕÕM
Meile, kes me oleme Kristuse pruut, ei tohiks Tema tagasitulek valmistada mingit hirmu. „Vaid rõõmustage, et nii nagu te olete Kristuse kannatuste osalised, võite rõõmuga hõisata ka tema kirkuse ilmumisel.“ (1 Peetruse 4:13).
Ära iialgi unusta, et Ta ei üllata neid, kes Teda tagasi ootavad; neid, kes „ootavad ja kiirendavad Jumala päeva tulemist.“ (2 Peetruse 3:12). Need, kes on valvel ja ootavad Tema tagasitulekut, „kasutavad aega õigesti, sest päevad on kurjad“. (Efeslastele 5:16). Nad ei istu teleka ees ega ole mattunud oma isekate unistuste või rumalate ambitsioonide alla! Nad on hõivatud sellega, et valmistavad end ette kui pruuti, olles hõivatud kõigi ettevalmistustega seni, kuni Ta tuleb. Seetõttu ei „niida see päev neid jalust“, kes on end valmis seadnud. Ta ei tule nende jaoks kui ootamatu varas öösel!
Ühtlasi saab see olema suur rõõmupäev Issanda jaoks, kes juba innukalt ootab oma pruudiga kohtumist: „Mina kuulun oma kallimale ja tema ihaldab mind.“ (Ülemlaul 7:11). Me nii sageli unustame ära, et ka Tema on elevil, rõõmus ja ootusärev. Jah, Ta igatseb oma pruudi järele! Ta oli rõõmus, kui Ta jüngrid pöördusid tagasi peale deemonite väljaajamist (vt Luuka 10:17-22). Ta tunneb samu tundeid, mida meiegi, olles täis rõõmsat ootusärevust selle üle, et Ta pruut saab peagi Tema omaks ja Ta võib hoida teda enese ligi.
Ta on tõotanud ilmutada end neile, kes ootavad Tema tagasitulekut. Ta „ilmub teist korda mitte enam patu pärast, vaid päästma neid, kes teda ootavad.“ (Heebrealastele 9:28). Ta ei tule seekord enam selleks, et me patte lepitada, vaid selleks, et ilmutada oma pruudile oma au. Selle au ilmingud on hakanud juba esile tulema, kui Ta ilmutab oma au ja väge oma pühale jäägile. Ta tõmbab neid kui magnet enese ligi. Need pole mingid trikitamised, vaid pigem Temapoolne tõmme, puhastamine, kutsumine ja enesele lähemale tõmbamine.
Ära iialgi unusta, et Ta ei üllata neid, kes Teda tagasi ootavad; neid, kes „ootavad ja kiirendavad Jumala päeva tulemist.“ (2 Peetruse 3:12). Need, kes on valvel ja ootavad Tema tagasitulekut, „kasutavad aega õigesti, sest päevad on kurjad“. (Efeslastele 5:16). Nad ei istu teleka ees ega ole mattunud oma isekate unistuste või rumalate ambitsioonide alla! Nad on hõivatud sellega, et valmistavad end ette kui pruuti, olles hõivatud kõigi ettevalmistustega seni, kuni Ta tuleb. Seetõttu ei „niida see päev neid jalust“, kes on end valmis seadnud. Ta ei tule nende jaoks kui ootamatu varas öösel!
Ühtlasi saab see olema suur rõõmupäev Issanda jaoks, kes juba innukalt ootab oma pruudiga kohtumist: „Mina kuulun oma kallimale ja tema ihaldab mind.“ (Ülemlaul 7:11). Me nii sageli unustame ära, et ka Tema on elevil, rõõmus ja ootusärev. Jah, Ta igatseb oma pruudi järele! Ta oli rõõmus, kui Ta jüngrid pöördusid tagasi peale deemonite väljaajamist (vt Luuka 10:17-22). Ta tunneb samu tundeid, mida meiegi, olles täis rõõmsat ootusärevust selle üle, et Ta pruut saab peagi Tema omaks ja Ta võib hoida teda enese ligi.
Ta on tõotanud ilmutada end neile, kes ootavad Tema tagasitulekut. Ta „ilmub teist korda mitte enam patu pärast, vaid päästma neid, kes teda ootavad.“ (Heebrealastele 9:28). Ta ei tule seekord enam selleks, et me patte lepitada, vaid selleks, et ilmutada oma pruudile oma au. Selle au ilmingud on hakanud juba esile tulema, kui Ta ilmutab oma au ja väge oma pühale jäägile. Ta tõmbab neid kui magnet enese ligi. Need pole mingid trikitamised, vaid pigem Temapoolne tõmme, puhastamine, kutsumine ja enesele lähemale tõmbamine.