neljapäev, 9. veebruar 2017

SURMAHOOP KAHTLUSTELE

„Aga ta palugu usus, ilma kahtlemata, sest kahtleja sarnaneb tuule tõstetud ja sinna-tänna paisatud merelainega. Selline inimene ärgu ometi arvaku, et ta midagi saab Issandalt.“ (Jaakobuse 1:6-7)
Paljud kristlased istuvad jumalakojas ja virisevad ning kaebavad otsekui Jumal ei kuuleks neid. Kuid Jumal kuuleb me nurinaid – süüdistusi, et Ta ei hooli meist ja vihjeid selle kohta, et Ta on meid alt vedanud.
Jumal hoiatas mind, et ma ei annaks häält oma närivatele kahtlustele ja hirmule läbi oma naise, sõprade või kolleegide. Ta käskis mul tuua kõik oma kahtlused Tema ette ja paluda, et Tema aitaks mind mu uskmatuses.
Iisrael veetis 40 aastat keerises, kuhu mahtus rohkesti tagarääkimisi, nurisemist, kadedust ja kibestumist. Millist armetut elu nad küll elasid, väites samal ajal end olevat Jumala lapsed.
Sa pead jõudma omadega punkti, kus õpid usaldama Jumalat. Seda tehes annad surmahoobi kõigile oma kahtlustele, hirmudele ja uskmatusele. Kust aga alustada? Esmalt vaata otse Jumala Sõna peeglisse! Mõtle oma tegude peale viimase 30 päeva jooksul - oled sa selle aja jooksul nurisenud? Sa võid vastata: „No natuke olen, aga mitte Jumala vastu.“ No oled ikka küll! Vahet pole, kes su nurinat kuulis – need kõik olid suunatud Jumala vastu.
Kuhu iganes ma ka Piiblis ei vaataks, võin ma näha: „Usalda mind ja ma kannan su läbi! Lihtsalt usalda oma teed minu hoolde.“ Kuid mida see nõuab? Lihtsalt seda, et püsid vagusi ja näed, kuidas Jumal olukorrad lahendab. Sa võid nüüd küsida: „Aga mis siis, kui midagi ei juhtu?“ Ainuüksi see küsimus peegeldab juba hirmu ja kahtlusi.
Mu armsad, pöörduge Jumala poole ja öelge Talle, et otsustate usaldada Teda ning oodata Tema võitu. Las Jumal teha teist tunnistus maailmale – tunnistus Tema ustavusest. Armastage Teda juba praegu kogu südamest ja usaldage Tema hoolde kõik oma probleemid, usk ja usaldus.