teisipäev, 7. veebruar 2017

TÕELINE TEENIMINE

Tänapäeva inimesed tahavad olla kõike muud kui teenijad. Nende uhkus saab isegi riivatud teenimise mõttest. Üks populaarne kirjakoht ütleb: „Nõnda ei ole sa enam ori (ehk teenija), vaid poeg, aga kui sa oled poeg, siis sa oled ka pärija Jumala kaudu.“ (Galaatlastele 4:7). Mida Paulus siin tegelikult ütleb? Ta selgitab, et poeg, keda on korralikult õpetatud, teab, et ta on kuninga ametlik pärija ühes kõigi õigustega, mis selle positsiooni juurde käivad. Kuid ta armastab oma isa nii väga, et valib siiski teenija rolli.
Paulus nimetas iseennastki Roomlastele 1:1 „Kristuse Jeesuse sulaseks“ ja Jaakobus kutsus end „Jumala sulaseks“ (vt Jaakobuse 1:1). Ka Kristuse ise, Jumala enda Poeg, „loobus iseenese olust, võttes orja kuju“ (Filiplastele 2:7). Teenijal pole oma tahet – tema isanda tahe on ka tema tahe. Rist esindab kõigi mu enda plaanide, ideede, igatsuste, lootuste ja unistuste surma. Enam aga, kui midagi muud – minu enda tahte surma. Jeesus ütles oma jüngritele: „Minu roog on see, et ma teen selle tahtmist, kes mu on läkitanud.“ (Johannese 4:34). Ehk teisisõnu: „Ootan juhiseid eluks vaid oma Isa käest.“
Johannes kirjutas: „Sest nii nagu on tema, oleme meiegi selles maailmas.“ (1 Johannese 4:17). Iga tõeline kristlane peaks olema valmis ütlema: „Ma tõesti tahan täita Jumala tahet.“ Küll aga võime selle maha magada, kui häälestame oma südamed sellele, mida meie tahame; millelegi, mis näib hea ja tundub loogiline, kuid pole siiski Jumala tahe. Üks suurimaid lõkse, millesse kristlased langevad, on ajada taga mõnda head mõtet, mis pole Jumalast.
Suudad sa  igatseda ristiga kaasnevat? Suudad sa jätta oma unistuse ja lausa surra sellele? Jumal teab, mis on parim su jaoks, mistõttu hüüa Ta poole, öeldes: „Isa, kui see pole Sinu tahe, võib see hävitada mu. Seetõttu annan selle üle Sulle, nii et las Sinu tahe sündida.“