reede, 6. mai 2011

JÄTKE JÄRELE JA TEADKE

Peale seda, kui Piiblis on räägitud sellest, kuidas Jumal lõpetab kõik sõjad, on lisatud klausel: "Jätke järele ja teadke, et mina olen Jumal.“ (Psalmid 46:10)

Heebrea keeles tähendab sõna „järele jätma“ või „vaikseks jääma“ raphah, mis tähendab millegi lõpetamist, üksi jäämist, nõrgaks ja jõuetuks muutumist. See pärineb sõnajuurest rapha, mis tähendab parandamist ja täiesti terveks tegemist arsti poolt.

Jumala Sõna on ikka nii terviklik. Tema lõpetab kõik sõjad, kuid seni, kuni Ta seda teeb, peame meie loobuma oma inimlikest jõupingutustest, usaldama kõik Tema hoolde, tunnistama oma nõtrused ja jõuetuse ja usaldama oma tuleviku ja täieliku tervenemise Kristuse kätesse, kes on meie suurim arst.

Armas Jumala laps, kas seesmised konfliktid on sind lõhki rebimas? Saatan võib ju küll tümitada siit ja sealt nurgast, kuid ta ei saa iialgi sulle liiga teha või sind hävitada. Suure tõenäosusega „kooritakse sind paljaks“ vaid selleks, et valmistada sind ette suuremaks ilmutuseks ristist, et võiksid olla ka valmis teenima Jumalat suuremal moel.

Sa oled otsekui Peetrus, kellelt enne Nelipüha päeva võeti kõik. Pane tähele seda suurt jumalameest uitamas pea laiali otsas seal Juuda mägedes, käies ära kõige sügavamas põhjas. Oli aeg, kus Peetrus kõndis vee peal ja aitas imelisel viisil suuri rahvahulki. Ta koges Jumala au väga ehedal viisil ja oli õnnistatud, tunnustatud kasulik Kristust armastav sulane. Siis aga patustas ta rängalt, vedades Jeesust alt nagu mitmed teisedki. Ta nuttis ja oli suures meeleheites, arvates, et on kaotanud oma pääste ja kogu teenistuse. Eeldatavasti küsis ta endalt mitmeid ja mitmeid kordi: „Mis mul küll viga on? Miks ei jagunud mul piisavalt jõudu seista vastu kiusatustele? Ei mingeid moraali varusid; ei vähimatki tahet seista vastu vaenlasele? Miks küll pidin mina see olema, kes langes? Kuidas saba küll üks jumalamees teha midagi nii kohutavat oma Issandale? Kuidas sain ma üldse kuulutada teistele, kui mul endal pole piisavalt jõudu, et raskustest üle saada?“

Jumal küll polnud see, kes põhjustas Peetruse läbikukkumise, kuid ometigi tuli sellest lõpuks palju head esile. See oli osa jumalamehe paljaks koorimisest, mis sündis vaid selleks, et tuua esile see, mis oli juurdunud sügavale tema südamesse. Ainuüksi läbikukkumine suudab tuua esile uhkuse ja inimliku sõltumatuse. Läbikukkumine murdis ka Peetruse, ilmutades tema vajadust täieliku sõltuvuse järele Jumalast kõiges – ka puhtuses ja õigsuses.

Risti varjus on see koht, kus me kannatame oma kõige suuremate kiusatuste ja läbikukkumiste all, murdes seejärel läbi tänu ülestõusmise väele!