teisipäev, 24. mai 2011

SINU LAHING KUULUB ISSANDALE (vt. 2 Ajaraamatu 20:15)

Põhjus, miks ma sellest kirjutan, on selles, et ma tahan sulle meelde tuletada, et lahing, millega sa silmitsi seisad, et kuulu mitte sulle vaid Jumalale. Sest kui sa oled Tema laps, võid sa olla kindel, et Saatan „tõuseb ja möllab sinu vastu“.

2 Ajaraamatu 20-peatükis tõusis suur hulk inimesi Jumala rahva vastu. Kuningas Joosafat ja tema rahvas otsustasid häälestada oma südamed Jumala otsimisele ja paastule. Kuningas kisendas Jumala poole läbi palve, mida enamus meistki oma vaimulikul teekonnal on palunud: „Sest meil pole jõudu selle suure jõugu ees, kes tuleb meile kallale, ja me ise ei tea, mida peaksime tegema, vaid meie silmad vaatavad sinu poole!" (20:12) „Ja Issanda Vaim tuli...ja ta ütles: „Ärge kartke ja ärge tundke hirmu selle suure jõugu ees, sest see pole teie, vaid Jumala sõda!“ (20:14-15)

Jesaja andis selle hoiatuse kõigile saatanlikele jõududele: „Keda sa oled laimanud ja teotanud ja kelle vastu sa oled kõrgendanud häält? Kõrgele oled tõstnud oma silmad Iisraeli Püha vastu.“ (Jesaja 37:23)

Jumal ütles nii Iisraeli lastele kui ütleb ka meile täna, et: „See lahing ei ole teie vastu, vaid Saatan on suunanud oma viha minu kui Jumala vastu, kes ma elan teis.“ Jumal ütles Saatanale: „Ma tean su istumist ja astumist, su minekut ja tulekut, ka su raevutsemist minu vastu.“ (Jesaja 37:28)

Ma tahan sinult küsida: kus käib sinu lahing? Sinu abielus? Sinu äritegevuses või tööl? Sinu rahaasjades? Sinu tervise kallal? Muutub su lahing iga päeva järel üha pingelisemaks? Kui su süda igatseb Jeesuse järele ja sa tahad üha enam Tema külge klammerduda, siis sa saad kogema ka põrgu viha. Kuid sellele vaatamata pole see lahing sinu oma!

Ühest küljest on sul võimalus lõpetada see madin väga kiirelt, andes lihtsalt alla ning järgi oma hirmudele ja kahtlustele. Saatan ei tüüta ühtegi neist, kes on loobunud oma usust ja usaldusest Issandasse.

On tõsi, et see lahing kuulub Issandale, kuid meil on oma osa selles ja see tähendab uskuda Tema tõotustesse isegi keset kõige lootusetumaid ja võimatumaid olukordi. „Mispärast ütled sina, Jaakob, ja räägid sina, Iisrael: "Minu tee on varjul Issanda eest ja mu õigus läheb mööda mu Jumalast?" (Jesaja 40:27)

Usk nõuab, et ma usaldaksin kõik oma probleemid – kõik oma kriitilised olukorrad, oma hirmud ja kahtlused – Issanda hoolde. Sest kui ma olen teinud kõik endast sõltuva ja ma tean, et mu lahing käib mulle üle jõu, siis ma pean usaldama selle Jumala kätesse.

Meie Issand ju teab, kuidas Saatan vihaselt möllab, mistõttu me peame siiralt uskuma, et Ta tegutseb meie poolel. Ta kannab meid läbi nii tulest kui veest ja teeb tuule alla kõigile meie vaimsetele vaenlastele. Siin on Jumala Sõna, mis räägib Tema tegemiste kohta: „Aga et sa raevutsed mu vastu ja su ülbus on ulatunud mu kõrvu, siis ma panen konksu sulle ninna, suulised suhu ja viin sind tagasi sedasama teed, mida mööda sa tulidki.“ (Jesaja 37:29)

Kui sina hoiad vankumatult kinni oma usust – usaldades Jumalat, hingates Tema tõotustes ja tõrjudes kõik Saatana valed oma mõtetest – võid sa kindel olla, et Jumal tuleb oma Vaimu läbi ja toob sulle oodatud lahenduse antud lahingus. Ta kõigutab kasvõi taevast ja maad, et valmistada sulle väljapääs. Aga see väljapääs seisneb ainuüksi usaldamises, usaldamises, usaldamises!!! Sest Tema „lõpetab sõjad maailma otsani.“ (Psalmid 46:9)