KAASATES KRISTUSE OMA RASKUSTESSE

Taanieli 3-peatükis lasi kuningas Nebukadnetsar valmistada hiiglama suure kuldkuju ja kutsus kõikvõimalikud erinevad juhid oma haldusalast seda kuju pühitsema. Nende kohale jõudes andis aga kuningas käsu, et igaüks neist peab kummardama ja ülistama seda kuju ja kes julges keelduda, oli surmalaps.

Taanieli 3 sõpra - Sadrak, Meesak ja Abednego – keeldusid kummardamast. Need kolm meest ühes Taavetiga, olid vangi võetud Jeruusalemmas.

Tol ajal polnud mingi haruldus heita kuninga käsust üleastujad põlevasse ahju (vt. Jeremija 29:22). Kui valvurid need kolm heebrealast kuninga ette viisid, röögatas see neile: „Seega, te keeldute kummardumast selle kuju ees? Ma annan teile veel ühe võimaluse ja kui te ka seekord ei kummarda, visatakse teid põlevasse ahju.“ (Taanieli 3:14-15). Ja lõpuks need kolm meest sinna põlevasse ahju ka heideti. Kuid kuningas oli hämmingus. Ahjust ei paistnud ühtki sähvatust ega kostunud liha särinat; samuti polnud tunda põleva liha haisu. Ta piilus ahju ja oli hämmingus sellest, mida seal nägi.

Need kolm meest käisid sütete peal ja tuli oli põletanud ainuüksi köied, millega nad olid olnud kinniseotud. Nüüd aga olid nende käed tõstetud taeva poole ja nad kiitsid Jumalat. Nebukadnetsar pöördus ühe oma sõjamehe poole ja küsis: „Kui mitu me neid sinna ahju viskasime?“ „Kolm, mu kuningas.“ kõlas vastuseks. Aga kuningas ütles: "Vaata, ma näen nelja meest vabalt tules käivat ja neil pole midagi viga, neljas aga on välimuselt jumalate poja sarnane." (vt. Taanieli 3:24-25).

Jeesus sekkus nende meeste kriisiolukorda vaid ühel põhjusel – nende endi pärast! Ta tuli neid trööstima ja päästma, kuna Ta armastas neid. Au Issand ise sekkus isiklikult nende kriisiolukorda, kuna nemad olid täielikult pühendud Talle!