TEMA ÜLESTÕUSMISE VÄGI

“Ma püüan ära tunda teda ja tema ülestõusmise väge ja tema kannatuste osadust, saades tema surma sarnaseks, et ma kuidagi jõuaksin ülestõusmisele surnuist.” (Filiplastele 3:10-11).

See, mida ma järgmisena ütlen, võib tulla üllatusena, kuid: Jeesuse Kristuse ülestõusmise peamine iva on seotud väega. Seda öeldes ei pea ma silmas ainuüksi jumalikku väge, mis Ta surnuist üles äratas. See on muidugi absoluutne ime nagunii ja võis tulla ainuüksi Jumala käest, kuid Kristuse ülestõusmine räägib lisaks sellele üleloomulikule sündmusele veel ühest väest. Ja ka see vägi võis lähtuda ainuüksi Jumalast. Ma räägin väest, mis paneb meid elama püha elu; olema vabad patu mõjust; ületama kõikvõimalikud himud ja harjumused, mis inimkonnale omased; elama õigluses, mis lähtub ainuüksi Jumalast ja mille osaks me saame usu kaudu. Selleks, et saada osa sellest väest, peame me tundma Kristust Tema ülestõusmise väes.

Apostel Paulus räägib sellest ülestõusmise väest. Ta koges siirast igatsust tunda Kristust ja see nälg lähtus tema sügavaimast igatsusest pühaduse järele. Apostel sai Kristuse ülestõusmisest ilmutuse ja see puudutas Tema väge. Ta kirjutab: „Oma Pojast - kes liha poolest on sündinud Taaveti soost, ent pühaduse Vaimu poolest määratud oma surnuist ülestõusmise järel Jumala Pojaks väes...“ (Roomlastele 1:3-4).

Paulus nägi ülestõusmises midagi imelist ja samal ajal, kui see täitis teda ülevoolava rõõmuga, vastas see ka tema eluaegsele igatsusele pühaduse järele. Ehk lühidalt öeldes: Paulus nägi, et Jeesus oli tulnud siia maa peale küll inimesena, kuid samas hingas Tema üle ka taevalik vägi. Ja Kristus ka demonstreeris seda jumalikku väge, tervendades haigeid, vabastades vange, äratades surnuid üles ja kinkides igavest elu. Jeesus ise oli surnuist ülestõusnud ja tema ülestõusmist saatis jumalik kuulutus sellest, et: „Pühaduse Vaimu poolest määratud oma surnuist ülestõusmise järel Jumala Pojaks väes...“ (Roomlastele 1:4).