KOHTUPÄEVA RÕÕM JA KINDLUS
„…ja ta ette kogutakse kõik rahvad ja ta eraldab nad üksteisest, otsekui karjane eraldab lambad sikkudest. Ja ta seab lambad oma paremale käele, sikud aga vasakule käele. Siis ütleb kuningas oma paremal käel olijatele: „Tulge siia, minu Isa õnnistatud, pärige kuningriik, mis teile on valmistatud maailma rajamisest peale!“ (Matteuse 25:32-34).
Kohtuniku kõige esimene samm suurel kohtupäeval on eraldada lambad sikkudest. Ta ei lase oma õigetel sattuda ühte patta üleastujatega. Piibel annab ka väga selgelt mõista, et need, kes on jäänud Kristusesse ja ootavad Tema ilmumist, võivad kohtupäeval seista täie julguse –ja kindlusega: „Ja nüüd, lapsed, püsige Kristuses, et kui tema saab avalikuks, oleks meil tema tulemisel julgus ja mitte häbi tema ees.“ (1 Joh.2:28). „Selles on Jumala armastus saanud meie juures täiuslikuks, et meil oleks julgust kohtupäeval; sest nii nagu on tema, oleme meiegi selles maailmas.“ (1 John 4:17).
Kuidas on küll kohtupäeval võimalik omada taolist julgust – taolist rõõmu ja kindlust? See tuleb ainuüksi seeläbi, kui tunned Kohtunikku ennast. Kui tunned Teda kui oma sõbra -ja vennana; oma lunastaja, -ülempreestri, -eestkostja, -eestpalvetaja –ja Issandana. Oma südame suurima armastusena. Oma eluarmastusena!
Kui sa koged oma südames, et pole valmis Jeesuse ees seisma – ja tea, see aeg on peagi käes – siis pead küsima iseendalt kõige selle kohta, millest siin just äsja kirjutasin. Sest ainuüksi sellest sõnumist juba piisab, et määrata sind igavesse põrgutulle, kui selle hülgad. Sellest saab kui tunnistaja sinu vastu kohtupäeval.
Kas su isiklikud huvid – sinu töö, sinu vara ja isegi su teenistus – on saanud tähtsamaks su jaoks kui Jumala huvid? Oled sa eiranud oma perekonda? Oled sa endaga rahul, kuna käid vaid pühapäeviti kirikus ja ütled: „Ma olen oma osa Jumalale andnud!“? Jumala Sõna sulle on üheselt selge: sellest ei piisa!
Olles iseenda üle kohut mõistnud ja leidnud oma puudused, palu seda palvet kogu südamest: „Jeesus, ma vajan Sind. Ma vajan Sinu andestust ja armastust. Ma tunnistan üles kogu oma patu ja põikpäisuse. Ma olen eiranud Sind, Issand. Sa pole olnud esikohal mu elus, kuid sellest hetkest alates ma otsustan, et Sina oled mu elu ja mu kõik!“
Kohtuniku kõige esimene samm suurel kohtupäeval on eraldada lambad sikkudest. Ta ei lase oma õigetel sattuda ühte patta üleastujatega. Piibel annab ka väga selgelt mõista, et need, kes on jäänud Kristusesse ja ootavad Tema ilmumist, võivad kohtupäeval seista täie julguse –ja kindlusega: „Ja nüüd, lapsed, püsige Kristuses, et kui tema saab avalikuks, oleks meil tema tulemisel julgus ja mitte häbi tema ees.“ (1 Joh.2:28). „Selles on Jumala armastus saanud meie juures täiuslikuks, et meil oleks julgust kohtupäeval; sest nii nagu on tema, oleme meiegi selles maailmas.“ (1 John 4:17).
Kuidas on küll kohtupäeval võimalik omada taolist julgust – taolist rõõmu ja kindlust? See tuleb ainuüksi seeläbi, kui tunned Kohtunikku ennast. Kui tunned Teda kui oma sõbra -ja vennana; oma lunastaja, -ülempreestri, -eestkostja, -eestpalvetaja –ja Issandana. Oma südame suurima armastusena. Oma eluarmastusena!
Kui sa koged oma südames, et pole valmis Jeesuse ees seisma – ja tea, see aeg on peagi käes – siis pead küsima iseendalt kõige selle kohta, millest siin just äsja kirjutasin. Sest ainuüksi sellest sõnumist juba piisab, et määrata sind igavesse põrgutulle, kui selle hülgad. Sellest saab kui tunnistaja sinu vastu kohtupäeval.
Kas su isiklikud huvid – sinu töö, sinu vara ja isegi su teenistus – on saanud tähtsamaks su jaoks kui Jumala huvid? Oled sa eiranud oma perekonda? Oled sa endaga rahul, kuna käid vaid pühapäeviti kirikus ja ütled: „Ma olen oma osa Jumalale andnud!“? Jumala Sõna sulle on üheselt selge: sellest ei piisa!
Olles iseenda üle kohut mõistnud ja leidnud oma puudused, palu seda palvet kogu südamest: „Jeesus, ma vajan Sind. Ma vajan Sinu andestust ja armastust. Ma tunnistan üles kogu oma patu ja põikpäisuse. Ma olen eiranud Sind, Issand. Sa pole olnud esikohal mu elus, kuid sellest hetkest alates ma otsustan, et Sina oled mu elu ja mu kõik!“